Dәuren Quat, jazushy, jurnalist, ABAI.KZ Aqparattyq portalynyng jetekshisi:

– Qazaq jurnalistikasyna «qarghaday» kezinizden aralasyp kelesiz. Bizding jurnalistikanyng shynynda da «tórtinshi biylikke» jetken kezi boldy ma?

– Ras, qazaq baspasózine men «qarghadayymnan» kelippin. Qazir ghoy, 17 jastaghylardyng deni bala siyaqty kórinedi (degenmen, búlardyng ishinde de eseyip, es toqtatqandary kóp, әriyne). Biraq men 17 jasymdy el qamyn jegen Edigening jasy dep bildim. Árnege ózimshe oy jiberip, mәn berip jýretinmin. Audandyq partiya komiyteti deytin súrqaptal suyq mekeme bar edi. Redaksiyamyz sonyng qasynda bolatyn. Álgi tasmeshel ýige barghym da, qaraghym da kelmeyttin. Redaktordan súranyp, auyl-auylgha saparlaymyn. El ishinde jýrgendi jaqsy kóremin. Ózimshe qiyal keshemin: partiya, audandyq komiytet, sot, prokuratura, ana bir shәniygen bastyqsymaq bizding janymyzda kim? Ne qylghan adamdar? Shirkin, osy Qapal audanynyng barlyq sharuasymen «Qapal enbekkeri» gazeti ghana ainalyssa ghoy dep. Osy oiymdy Múrat Toqbergenov degen ústazyma aityp edim, jany jәnnatta bolghyr, ghalamat intellektual, degdar kisi edi, kónilimdi jyqqysy kelmey әri mening alqynghan armanymdy ayalady ghoy deymin: «IYә, gazet degen beriden qaytqanda qoghamdyq auruhana boluy kerek», – dedi. Qazir oilap otyrsam, sol kisi aituynda aitqan-aq eken. Baspasóz, eng aldymen – qoghamdyq auruhana. Óitkeni bizding qogham – syrqattardyng qoghamy. Qazirgi syrqattardyng basy toqsanynshy jyldarda jatyr. Úrlyq-qarlyq, jappay tonau, toghysharlyq, topastyq, jauapkershilikting azangy, eldik múrat-mýdde degen bylay qalyp, әrkim óz qaltasynyng patriotyna ainalu, jabayylyq, Qúday-au ne deysiz, – osynday ala jonqa qúlatasqyn jalyn kótergen kýii jiyrma birinshi ghasyrgha ótti. Moyyndaymyn, búl kýnderi el ishi eptep toyynghan shyghar. «Glamurnyi» kiyingen jastar kóbeygen bolar. «Delovoy» jigitter, baylyqqa milengen qyz-kelinshekter jetip-artylar. Hay-tek qúrylystar boy kóterude. Astanada «sol jaghalau» órkendep, Almatyda әl-Faraby danghylynan joghary jaqtaghy ómir ózgeshe damyp ketken. Biraq osyghan qarap otyryp: «Mine, Tәuelsiz Qazaqstannyng jetistigi osy, gýldengen memleket boldy degen osy» dey alamyz ba? Tandayymyzda bir nәrse kermek tatidy. Ne ol? Ol – meninshe, últtyq,azamattyq, liyberaldyq qúndylyqtardy boyyna sinirgen sanaly, úiymshyl qoghamdy ansau bolsa kerek. Búl, bәlkim, utopiyalyq baylam bolar. Bizding jaghdayda múnday memleket qúru beymýmkin shyghar. Alayda, men múny býgingi qazaq baspasózinde qalyptasqan iydeyalardan tuyndatyp aityp otyrmyn. Biz qaytkende osyghan jetuimiz kerek. Konfusiy «Biylikting meyirin tudyru kerek, sonda barlyq is jýzege asady» degendi aitady. Dana qazaq «Han meyirli bolmay – qarasha qayyrly bolmaydy» deydi. Qazaq baspasózining qazirgi ústanymy biylikting halyqqa meyirli boluyn talap etkenimen, ózi biylikke sýikimsiz bolyp bitti. Sen súrap otyrsyn: «Bizding jurnalistikanyng shynynda da «tórtinshi biylikke» jetken kezi boldy ma?» dep. Men mәselege sәl basqashalau qaraymyn. Qogham men baspasózding konteksinde qazaq jurnalizmi «tórtinshi biyliktin» emes, «birinshi biyliktin» qyzmetin atqaryp kelgen. Áriyne, adam oiy men sanasyna әser etu jaghynan. Al adamnyng oi-sanasy bәrinen biyik túrady. BAQ-tyng biyligin osy kýni Batys ghalymdary da osylay týsindiredi.

– Qazaq qoghamy men qazaq jurnalistikasyn bir-birinen ajyratyp qarau mýmkin emes. Osy ekeui tәuelsizdik jyldary qanshalyqty algha qadam basa aldy?

– «Tәuelsizdik jyldary» dep biz toqsanynshy jyldardyng bastapqy kezenderin aitamyz ghoy. Qazaqstannyng qazirgi jaghdayy búrynghy memlekettiligin qalpyna keltiruge úmtylys dәuiri bolyp tabyluy kerek.

Toqsanynshy jyldary bәrimiz serpilip oyanghan ruhtyng alqauynda ómir sýrdik. Bir jaghymyzdan etekbasty sharualar, jogharyda aitqanymday, kýnkóristing qamynan balalaghan

toghysharlyq bas kóterse, ekinshi túsymyzdan órshildik, jaynaghan jiger, buyrqanghan qayrat kýshine mindi. Qazaq baspasózi tarihy aqtandyqtardy qoparyp, eldi ótkenimen tanystyrdy, jana zamannyng kelgenin jyrlady. Ortamyzgha Úly ruh – Ahmet Baytúrsynov bastaghan alash ardagerleri oraldy. Kolichak aitypty degen bir sóz bar: «Qazaqtyng jýz ziyalysynyng basyn kesip tastasan, qalghany sonynan ere beredi» dep. Sol qiylghan «jýz bas» qayta tirilip, el es jiya bastady. Sәikesinshe, Qazaqstan ókimeti de Tәuelsizdik talabyna say jenisting birinen song birine jetip jatty. Onyng bәrin osy arada tize bastasaq, bireuler bizdi biylikke jaghynyp otyr der. Joq, bauyrlar, bardy baghalap aitqan jón. Qysqasy, tәuelsizdik jyldary qogham da, qazaq baspasózi de qaryshtap algha basty. Ókinishke qaray, qazir sol birlik, sol ymyra joq. Óitkeni qogham men qazaq jurnalistikasynyng arasyna saytany oiyndar aralasyp ketti.

– Jurnalistikanyng aghartushylyq baghytyn aqyldymsu dep baghalaytyndar kóbeyip keledi. «Jurnalistika ózgening ósegi men tósegin kórsetuge tiyis» deytin tolqyn da payda boldy. Biz osy kepke qalay týstik?

– Aghartushylyq baghyt pen aqyldymsudy shatastyrmau kerek. Jasyrary joq, bizde kósemsiytin kósemsózshiler az emes. Ne jazyp otyrghanyn ózi de, oqyrmany da týsinbeydi. Ánsheyin til bezeu. Múny «Ezop tili» deymiz. Annan-mynnan jighan sózin ýiip-tógip isinip-kebetin, arasynda qazaqqa kijinetin, óz basym únatpaytyn qazaqy «ezopttar» әli de bar. Moyyndauymyz kerek, ol da ózinshe bir mektep (kýlip aldyq). Keshegi sovettik kól-kósir sózden tughan «qyzyl mektep». Osy mektep bizdi qazaq qoghamy men qazaq jurnalistikasynyng arasyna órt qoya bastaghan saytany oiyndardyng mazaghyna ainaldyrdy. «Karavan» gazetinen bastap bәri «mine, qazaq jurnalistikasynyng syqpyty osy» dep mazaqtap kýldi. Biylikke solay úghyndyrdy. Al osy kezde qazaqsha kemsauattanyp qalghan biylik qazaq baspasózinen at tonyn ala qashty. Qazir de sol topas týsinikten aryla almay otyr. Osy arada aita keteyin, Qazaqstan Kompartiyasynyng basshylyghyndaghy búrynghy kisilerding deni qazaq baspasózin oqyp, synymen kelisip, qoyan-qoltyq júmys istese alatyn adamdar bolghan. Sol tústaghy qazaq baspasózining iydeologiyalyq ýlken júmys atqaryp, keng tanyluynyng bir sebebi de osynda.

Al aghartushylyq – qazaq baspasózining sara joly: ghúmyrda dәm-túzy tausylghansha, atqarugha tiyis qasiyetti boryshy, missiyasy. Batys kórip kelgen balalardyn: «Europa men AQSh-tyng baspasózinde múnday nәrse atymen joq. Aqparatpen ghana shekteledi», – dep dilmәrsiytinderi bar. Dilmәrsimesin olar! Osy bizding jigitterge tang qalamyn. Bylayynsha sauatty, kózi ashyq azamattar. Shetelderding birine baryp kelse boldy, ishimizden shyghyp jatqan dýmshelerding sózin aityp, sandyraghyn sarnap oralady. Qysqasy, «Músa payghambar óz jolymen, Isa payghambar óz jolymen». Batys baspasózining aqparatty tap-túinaqtay etip beretin núsqasyn ala otyryp, tanymdyq, saraptamalyq materialdardan qol ýzbeuimiz kerek. Batys baspasózinde de qazir aghartushylyq sipat molayyp keledi. Sebebi: býgingi jahandyq qozghalys deni sau baspasózden sony talap etude.

«Ósek pen tósek» te qazir qazaq jurnalistikasynyng taqyrybyna ainaldy. Nesi bar? Óz basym múny asa oghash kórmeymin. Qaytemiz endi, ainalamyz týgel «ósek pen tósektin» әngimesin sóz qylyp jatsa, qazaq jurnalistikasy qarap otyruy kerek pe? Búl da ózinshe naryq. Ýlken súranystaghy naryq. Ol naryqtaghy súranysty da iygeru kerek. Biraq jurnalistikalyq etikanyng sheginen tabylu kerek. Búghan da professionolizm kerek.

– Bir memlekette eki tildegi aqparat eki kenistikte ómir sýredi. Búl neden?

– Búl súraqtyng jauabyn ekeumiz súmdyq jaqsy bilemiz. Oqyrman da bilip boldy. Endi onyng naqty jauabyn tek Preziydentten súrau kerek shyghar. Mening biletinim, búl eki kenistikten bir kenistik jasau mýmkin emes. Bizding biylik Reseyding shovinistik pighyly qashanda ýstem túratyn baspasózin, yaghny orys baspasózin Qazaqstanda qoldan jemdep, mәpelep ósirip otyrghanyn týsine almay keledi. Biylik bylay oilaydy: orystildi baspasóz ataulygha mol qarajat bólip jәne olardy qarjylandyratyn kózderdi shektemey otyrsaq,orystildi baspasóz ýndemeydi dep. Qatelesedi. Qazaqstandaghy orystildi BAQ – kez-kelgen uaqytta jarylatyn bomba!

– Siz jurnalistikagha kelgen jyldarda qazaq qoghamynda bir dýmpu, jaqsylyqqa úmtylghan ekpin bar siyaqty edi. Qazirgi jurnalistka shoudyng jәne shoumenderding nasihatshysyna kóbirek ainalyp bara jatqanday. Arasy – ary ketse 10-15 jyl. Nege búlay boldy? Álde jurnalistika patriottyq úrandardan jalyqty ma?

– Bir uaqyt kónil kóteretin, jadyrap kýletin shoubaghdarlamalar kerek-aq. Júrttyng bәri sayasatshyl, qoghamshyl emes qoy. Qarny ashtyng da, toqtyng da kýluge, kónil kóteruge qaqsy bar. Biraq dengey degen boluy kerek. Bizding shoularda dengey joq. Yrq-yrq, jyrq-jyrq. Qasiyetti kýlkining ózin azdyryp barady.

– El kórdiniz, jer kórdiniz. Týrli aqparat qúraldarynda qyzmet istediniz. Qazirgi qazaq júrtshylyghyna qanday qogham ynghayly dep bilesiz? Ózindik ereksheligi ýlken, ózgege eliktep-solyqtauy az qogham qúru mýmkin be qazirgi jaghdayda?

– Mýmkin. Nege mýmkin bolmasyn? Ózimizding jaghdaydy alyp qaramaysyng ba? Astyq óndiruden derjavalardyng birimiz. Biraq nannyng baghasy jylda qymbattaydy. Qytaygha, Reseyge, odan әri Europa elderine múnay tasymaldaymyz. Ýsh birdey múnay zauytymyz bar. Biraq janar-jagharmaygha zәrumiz. Bagha bolsa da túraqsyz. Kógildir otyngha bay elmiz. Auyldar túrmaq, iri eldimekenderdin, kentterding túrghyndary qy jaghyp jylynyp, tamaq istep iship otyr. Múnyng bәrin bylay qoyghanda, óz tilimiz bar, biraq kenselerde óz tilimizde sóilemeymiz. Búdan artyq qanday «ózindik erekshelik» kerek? Búdan artyq qalay erekshelenuge bolady? Ázildi qoyyp, sózding shyndyghyna jýginsek, Qazaqstandy da ózindik ereksheligi bar memleket retinde әlemge әigileuge bolady. «Qazaqstannyng ózindik ereksheligi – kóp últtylyghynda» degen úyat sóz. Myna ghalamda negizgi últtyng ainalasyna toptasqan birneshe disaporalardan túratyn memleketter az emes. Ony aitasyz, mysaly, Germaniyanyng Frankfurt әuejayynyng ózin shyn mәnindegi «kóp últty memleket» dep biluge bolady. Álem halqy sol әuejaydyng ishinde jyl on eki ay sabylyp kóship jýredi.

Arman ghoy. Biraq týbi : «E, mynau Qazastan degen el eken ghoy» deytin memleketke ainalarymyzgha bek senemin. Ýmit alda. Qazir qazaqtyng passionarlyq quaty baylauda jatyr. Soghan mýmkindik tughyzsa boldy.

– «Qazaqtyng ózge júrttan sózi úzyn» bola túra, sol sózden shyghatyn nәtiyje men qorytyndynyng kórsetkishi nege óte tómen?

– Tura maghynasynda qazaqtyng sózin qaryshtap, qúlashtap shyqqan eshkim joq. Álemde auyz jappay kóp sóileytin halyqtar jetip artylady. Osy orystyng jaghyn jauyp otyrghanyn kórding be? Áyteuir, shúqylap, әrneden әngime tauyp alady. Aghylshyndar da sol. Qytayyng tipti auyz jappastyng ózi siyaqty. Kerisinshe, qazaq qazir kóp sóilemeytin, tomagha-túiyq júrtqa ainalyp baramyz. Alys jolgha avtokólikpen, ne poyyzben shyghyp kórshi. Aynalang tegis qazaq bolsyn. Bir-birimizge amandasyp, esendesip bolghan son, mýlgip otyra beremiz. Búl әlgi «ózge júrttan sózi úzyn» degenge baylanysty býgingi jayymyzdyng túrghysynan aityp otyrghanym ghoy.

Isti әrkim ózinen talap etui kerek. «Men mynany istey alamyn», «Men osyny isteuim kerek». Osylaysha ózin-ózi qamshylap iske kirisip, tәp-tәuir nәtiyjege jetip jýrgen zamandastarymyz bar. Al solargha qarap «qazaqtyng sózi úzyn» dep qalay aita alamyz. Ókimet te ózinshe әreket etude. Biraq, dúrys aitasyng – nәtiyje tómen. Osydan 20-30 jyl búryn ghana kedeylikting sheginde ómir sýrgen hansu adamy qazirgi Qytaydaghy zaulay jónelgen damugha tanqalady eken. Biz de solar siyaqty ózge emes, aldymen ózimiz tang qalyp jýruimiz kerek qoy: yapyr-ay, keshe qanday edik, býgin qanday boldyq dep.

– «On som» atty әngimenizden keyin úzaq jyldar kórkem shygharma jazbay kettiniz. Songhy jyldary «Mysyq pen Marusya», «Mýiiz taraq», «Álimbekting әuleti», t.b. әngimeleriniz jaryq kórip, oqyrman sýisine oqydy. Aradaghy ýnsizdikti óziniz qalay týsindiresiz?

– «Jalqaulyghymnan jazbay jýrdim» desem jylyna bir kitap shygharatyn qaysibir qalamger bauyrym sózimdi mýlde týsinbeui mýmkin. Ras, jalqaulyq bar, býgin bolmasa erteng japyryp jazyp tastaymyn ghoy degen senim bar, jýrip qaldyq. Múny bir sebep delik. Múnyng syrtynda esil uaqytym bireulerding shatpaghyn týzep-kýzeuge ketti. Ózime qoyghan talapty ózgelerden de talap etip, jazudyng minsizdigin, móldirligin ghana kórsem dep, qaybir jyldary ózim basqarghan gazetterde jariyalanghan maqalalardy tegis oqyp, әbden ii qandy-au degende ghana qol qoyyp basugha jiberip otyryppyn. Túrmys mәselesi de moyyngha minip aldy. Baspana jayymen – Aqtóbe, odan keyin Atyrau kettik. Almatynyng ózinde kóship-qonyp kóp jýrdik. Qayda jýrseng de, qalay jýrseng de jazugha bolady, әriyne. Sol ýshinde adamdy jazugha qol búlghap shaqyryp túratyn ansar orta – әdeby orta boluy kerek. Ádeby prosess jýrip, әdeby orta qyz-qyz qaynap jatsa, talay kerjalqau kertóbelder kisinep kelip shabys tiler edi. Bayaghy әigili «Qalamgerge» baryp, ózindi ghana danyshpan sanap, bylayghy júrtty sypyra boqtap qaytqannyng ózi shygharmashylyq ghoy (kýldi).

Toqsanynshy jyldardyng ayaq túsyndaghy әdeby ortanyng adamdary bir-birinen tez suynghanday alystap ketti. Árkim ózining shygharmashylyq әleminde ómir sýruge ketti. Baylanys ýzildi. Osy kezde-au deymin, qazaq әdebiyetin týp-tamyrymen joqqa shyghara sóileytinder kýshine mindi. Dәstýr ataulyny mansúq etti. Olargha qarsy shyqqandardyng uәji әnsheyingi popsadan әrige úzamady. Kekep-múqau, kelemejdeu. Qolymdy jýrek túsyma qoyyp aitayyn, maghan osy bir әri-sәri sәt jaman әser etti. Kónilimdi qúlazytty. «On somdy» oqyghan aghalar maqtady, túrghylastarym «әngime emes» degendi menzedi. Sodan keyin mende senimning ózi ekiúdaylanyp ketti de, qalam bayqústy qaltagha salyp qoygha tura keldi. Biraq ilgeride oqyghandarymmen qaytadan qauyshtym, oqymaghandarymnyng janyn shygharyp túryp oqydym. Sóitip, qayta týledim. Elikteu-solyqtaudyn, týsiniksiz bolyp kórinudin, modashyldyqtyng uaqytsha ekendigin de qapysyz úqtym. Qazir mende senim mol. Ózimning sheberligime, maqtandy demeniz, ishki quatyma tolyq senemin. Búghan qosyp aitarym, qazaq әdebiyetine «qúryqtap jýrip» talantty dosym Sәken Sybanbaydy alyp keldim jalghyz shappayyn dep (kýldi). Qúdaygha shýkir, tóniregimiz qazir týgendelip qaldy. Duman Ramazan buyrqanghan shabyt ýstinde, tópep keledi. Talghat Kenesbaev aghamyz da bәseke kórigin qyzdyruda. Didar shygharmalaryn shettilderge audarugha kiristi. Serik Saghyntay, Darqan men Beybit bar, endi bizdi jau ala qoymas.

– Qazir aqparattyq portaldyng jetekshisisiz. Oqyrmandarynyz jetkilikti. Biraq «Abay.kz» saytyndaghy forumdarda, maqala astyndaghy pikir alanynda auzyna ie bola almaytyn, monitordyng arghy jaghyndaghy batyrlar kóp. Búl jalpy tendensiya ma? Olardyng pikir erkindigine jol beru arqyly bylghanyshtyq pen bylapyttyqqa da jol berip alyp jatqan joqsyzdar ma?

– Búl bir bizdegi jaghday emes. Men jalpy internetjurnalistikagha qatysty oilardy, talqylaulardy jiti baqylap otyramyn. Sonda bayqaghanym, әngimening bir parasy «osy komment degendi qaytemiz, betimen jibere bermiz be, әlde tiyp ústaymyz ba?» degen súraqtyng ainalasynda órbiydi. Mysaly, «pikir bildiretinder tirkelsin» degen talap bar (shartty at qoyyp). Biraq onyng ózi naqty adam emes, alayda әiteuir IR adresi kórinip túrady ghoy degen ýmit. Sóz ben oy bostandyghy qúrmetteletin elderding azamattary ózderi oqityn sayttargha tirkelip pikir bildiredi, pikirler alanyn bosatyp qoya bergenderi de bar. Kópshilik jaghy internet-basylym qoghammen keri baylanys qúraly bolghandyqtan tirkeluding qajeti joq, әr oqyrman ózining oiyn ashyq jazyp, ashyq aitsyn degenge sayady. Mine, kórip otyrsyn, komment mәselesi «Abay.kz»-ting ghana emes, býgingi janamedianyng mәselesi eken. Biz de bastapqyda pikir alanyna qatang baqylau qoyyp kórgenbiz. Alayda oqyrman elektrondy gazet oqyghanday boldy. Ony ishimiz sezdi. Sodan úqqanymyz: oqyrmangha ashyq pikir alany bar sayt kerek eken. Sóitip «alandy» ashyp kep berip edik, pikir degen qúiyldy. Oqyrman, әsirese, jastar jaghy ishqúsa bolyp jýrgenge úqsaydy, qoghamgha qatysty oilaryn irikpey jaza bastady. Biz osylaysha belgili bir dengeyde últtyng ishindegi qúlyptauly pikirlerge erkindik berip, senzuradan alyp shyqtyq. «Abay.kz» birden qoghamdyq pikirge yqpal etetin, joghary jaq eriksiz sanasatyn kýshke ainaldy. Osynymyz jaman boldy ma? Búl jәne qazaq baspasózine ortaq merey emes pe? Men ony meniki dep menshiktegen emespin. Bәrimizdin, zamanauy qazaq jurnalistikasynyng ortaq jetistigi dep aityp jýrdim, aita beremin de. «Abay.kz» ózinen keyingi qazaq sayttaryna izashar boldy. Tipti qazaq gazetterining veb-sayttarynyng ashyluyna, ony aitasyz, «Alash ainasy» siyaqty gazetterding internet-basylymgha ainaluyna yqpal etti. Tap osydan basqany bilmeymin, kýndelikti shyghatyn «Alash ainasy» gazeti útyla qoyghan joq.

Bylghanyshtyq pen bylapyt... iyә, adamnyng jýzi úyalatyn ghaybat sózder ketip qalyp jatady. Qaytemiz, qaysibir jandardyng ishi «u men dertke» toly bolsa, biz ne istey alamyz?.. Úyatyn ghana amalsyz kóteremiz. Sol ýshin keybir syilas azamattar betkórmestey bolyp jýr. Ol dúrys emes. Men – sol bayaghy anqyldaghan Dәurenmin. «Abay.kz»-ting jigitteri, moderatory kórmey qalghan, eskermegen artyq-auyz sóz bolsa, torsandamay qonyrau shalyp aita salsa bolady: «Ana bir pikir pikir emes, bylyqqan birdene» dep. «Pikir alynyp tastaldy» qyla salamyz. Bitti әngime.

Áriyne, beyәdep sózderdi biz ózimiz tyiyp otyruymyz kerek. Áytse de, keyingi kezderi oqyrman búrynghyday emes, eseyip, ne jazsa da sauatty, mәdeniyetti jazatyn bolyp keledi. Talpynys bar. Osyny kýtken edik. Biz, «Abay.kz» portalynyng újymyn, menen, Aydos Sarymnan bastap sybaghan sózderge de shydaghan edik, kýtkendegimizdey bolyp keledi. Búl kýnderi abai.kz aqparattyq portalynyng pikir erkindigine jol berui bylghanysh pen bylapytqa emes, qoghamdyq pikirge qozghau salatyn sergek oilardyn, kózqarastar men pikirlerding toghysyna ainalyp keledi.

Súhbattasqan Esey Jenisúly

Derekkóz: http://rgmedia.kz

Taqyryp ózgertilip alyndy. Týpnúsqadaghy taqyryp: “Bizding qogham – syrqattardyng qoghamy”