(Poema)

I

Qamaudyng han auyly qyr jaghynda,
Anqytyp aq ordanyng bir jaghynda.
Kýishi otyr dombyrany dýrildetip,
Qúmar qyp tartqan kýiding yrghaghyna.
Buynsyz on sausaghy kýy qaghugha,
Kóniline tyndaghannyng ot jaghugha.
Bal tamghan barmaghynan dombyrashy
Jan terge týsip otyr mynau duda.
Kýishining qoshametke kónili tasyp,
Bes barmaq maymang qaqty perne basyp.
Tolqyntyp toqsan kýidi dýrildetti,
Kónildi birde shymshyp, birde qasyp.
Eki ishek jýrek jaryp kónil ashyp,
Birde oinaq, birde bayau sybyrlasyp,
Zarly kýi, ashy kýidin, tәtti kýidin-
Bәrin de laqyldatyp tógip shashyp.
Kýnirengen bir múndy kýy dalany aldy,
Tabighat typ-tynysh bola qaldy.
Qyrdaghy qoyan qúlan qúlaq tigip,
Qamystan jolbarys ta ynyrandy..
Kýnirenip «Asanqayghy» kýy tolghandy,
Jelmaya jele jortyp jerdi shaldy.
Alatau, Altay, Arqa, Qyrdy, Syrdy
Aralap, qonys tappay kýy zarlandy.
Alatau kýy tyndady auylday bop,
Tas balqyp tolqyp jatty bauyrday bop.
Anqyldap altyn kýrek dombyradan
Qúiyp túr jazghy jyly jauynday bop.
Qaghyldy keyde bir kýy dabylday bop,
Búrqyrap ketgi týtep dauylday bop.
Álde kýsh, әlde dauyl, әlde at shapqan,
Áyteuir qyrdan kóshken sarynday bop.
Múz erip, qatty ayazdyng kәri qaytyp,
Qas batyr kónili júmsap, zәri qaytyp.
Mayrylyp aq semserler qalayy bop,
Qajytty múzbalaqty kýy múnaytyp.
Qúlpyrtyp bәisheshekti ketti shalqyp,
Aqquday kókte kýilep, kólde qalqyp.
Aqtaryp, lekildetip, lepildetip,
Taldyryp, tamshylatyp syghyp sarqyp.
Birese aghytylyp kýy syldyrlap,
Terbetip tyndaghannyng kónilin yrghap,
Búlaqtay taudan tasyp, tastan orghyp,
Anqyldap jatyr josyp saydy qúldap.
Kýldirlep qonyrauday, kýy synqyldap,
Bota kýy maymang qaqty ýn bylqyldap.
Qoghaday salbyrasyp han, qarasy,
Namazgha úiyghanday otyr tyndap.
Qaqqanda degen kýidi «Terisqaqpay»
Jym-jyrt bop tyna qaldy jel de soqpay.
Dombyra ainalagha dýbir saldy,
Adaqtap jalghyz shapqan jýirik attay.
Tartqanda batyr kýiin «Qoramsaqtay»,
Aq týtek túra ala ma boran soqpay.
Aru bop at artynda qalmaq qyzy,
Bezektep perne basty shynashaqtay.
Kýy aldy Baqanastyng qara ózegin,
Dauylday búrqyratyp ebelegin.
Qara jer qalqyp baryp qata qaldy,
Saymaqtyng suyrghanda «Sary ózenin».
Ýn qylyp dombyranyng óndirshegin,
Til qylyp sóilep, zarlap eki shegin,
Kýnirenip júrttyng kónili týie boldy,
Shertkende Toytan tartqan «Boz ingenin».
Kýn tyndap kirmey túrdy úyasyna,
Búlt tyndap minbey túrdy tau basyna.
Maqúlyq jerde, kókte maujyrady,
Qaraghan bir jan bolmay sharuasyna.
Su aqpay jatty toqtap arnasynda,
Qarghalar qalqyp qaldy jar basynda.
Sýisinip dombyrany tyndady júrt,
Tyrp etpey, tileules bop zarlasyngha.
Qalmaqgyng qaqty qara jorghasyna,
Aynaldy aq almastar qorghasyngha.
Mәjilis mine osynday bolyp jatgy
Bir keshte han Kenening ordasynda.

II

Han orda, han taghynda, jaynap kórki,
Kýy bolyp, úiyp otyr esil-derti.
Otyrghan kúlaghyn cap, qúlay tyndap,
Kenege ýn bir saryn, kýy birkelki.
Qorshaghan han qasynda qoshametshi,
Dayashy, tólengiti, bi, jendeti.
Auyly Baqanastyng ólkesinde,
Arqadan Alataugha aughan beti.
Ózining ordasynda batyr Kene,
Tarttyryp dombyrany otyr Kene.
Qiyaly dombyramen sybyrlasyp
Jatqanday shabuyl ne? Jortuyl ne?
Keleli kenester ne? Aq nayza ne?
He toqtau tolqyp jatqan aidyn kólge?
Kótergen Abylaylap ala jalau,
Shaqyrtqy tu bola ma tozghan elge?..
«Abylay Kókshetauda kósheli han,
Kәni, kim onday boldy úrpaghynan?
Aq tuyn Abylaydyng kim kóterdi
Alashta, dýniyeden kóshkeli han?
Jau joryq, boldy zaman júrt shulaghan,
Shang berip әrjerden bir qiqulaghan
Abylay aruaghym, ala tuyn
Kótersem… kóteriler óshken úran…»
Oiynan kóship jatyr ótken kýnder,
Saryarqa, Kókshetaular, Jayyq, Edilder.
Kók shalghyn keregedey jeli tartqan,
Kózinen búlang qaghyp búira belder.
At saylap, qylysh qayrap sarbaz erler,
Zenbirek atangha artqan, nayzagerler
Jarqyldap sybyzghyly kýy tartqanday,
Alatau berik qorghan, júmaq jerler.
Kónilinen Kene hannyng kirdi ashqanday,
Dombyra aughan elge syrlasqanday,
El qanday, Arqa qanday,, dúshpan qanday,
Aughan el art jaghymen jaulasqanday.
Tasytyp kókiregin kek ashqanday,
Tynbasqa jaudy jenbey, jer jastanbay.
Najaghay ashuynda jarq-júrq oinap,
Búltty búrqyratyp ot shashqanday.
Kónilden keruendep kýy keshkendey,
Árkimning óz kóndimen tildeskendey.
Batyr da, han da, qyz da, qazanshy da -
Bәri bir dombyragha mingeskendey.
Jyp-jym-jyrt, tyndaghandar til keskendey,
Qúryshtap qúlaqgaryn ýn keskendey,
Syldyrlap keyde qamys, keyde búlaq,
Qyrdaghy qonyr týnde jyr kóshkendey.
Arystan ashulansa ars úrady,
Seskenip jan-januar janshylady.
Jeldi ayaq, shauyp túlpar topty jarsa,
Sausaqtar ýsti-ýstine qamshylady.
Salbyrap tyndap otyr dombyrany,
Dombyra kóshiredi, qondyrady.
Kýishi aidap kóshken elding kýiin tartyp,
Qoshamet bolsa qalay boldyrady.
Shanqyldap birde aspanda tau qyrany,
Kýrpildep birde bie saudyrady.
Maydalap birde qonyr samal soghyp,
Búrq-sarq birde nóser jaudyrady.
Dombyra qarghylady, orghylady,
Manaurap, tyndaghan jan salbyrady.
Batyryp kýimen kýndi, kóz baylantyp,
Kýishining kýiin sonda qoydyrady.
Qarashash aqyly dariya, altyn basy,
Áyelding aq súnqary, hanzadasy.
Óz basyn myng qaragha tengermeytin,
Kenening kenesinde aqyldasy.
«Dat!»- dedi hannyng ójet Qarashashy,
Nemere, han Kenening qaryndasy.
«Hanysha, ne datyng bar?»- dedi Kene,
Anyryp túryp qaldy ainalasy.
Syrttan qyz silkingendey berip syrtyn,
Talaydyng aidynymen alghan súrqyn.
IYildi «Aldiyar!» dep han aldyna,
Qaldy úiyp ýiding ishi, boldy júrt jym.
«Qamalym, han danyshpan, Kenem — qútym,
Mening de syrtym býtin, ishim týtin…
Ordadan búdan artyq tilemeymin,
Ber maghan osy adamdy basy býtin…»
Kóterdi Kene aqyryn qyzdyng basyn,
Otyrdy mayda sipap qara shashyn.
Jolbarys jymyng qaghyp sylq-sylq kýldi,
Qarashash jarlyq kýtip kerdi qasyn.
«Osy ma súraghanyn, Qarashashym?
Qalasa, qalaghanyn alsyn, alsyn!
Ýisinning eruligi bolar bizge!
Bergenim basy býtin baylap basyn!»
Jýirik jan, maymyl kýishi, sorly manday,
Sózine týsinbedi qyzdyng qanday.
Han: «Berdim basy býtin» degeninde,
Súp-suyq boldy kónili múz qúighanday.
He jazdy búl osynday is qylghanday?
He jón bar han osynsha kýsh qylghanday?
Álde óni? Álde týsi? He jyn soqty?
Ózine otyr kýishi eshbir nanbay.
«Aldiyar, maghan jarlyq etkening be?
Baylanyp basy býtin ketkenim be?»
Jiberdi kýishi sonda solq-solq jylap,
Sorghalap sortang jasy betterinde.
«Berdim men hanyshagha,- dedi Kene,
Satsa da, soysadaghy óz erkinde!»
«Eki emes han jarlyghy!» desip jatyr,
Búghybay, Baqay, Búqay degender de.
«Kórmegen búryn orda netken elsin?
Qylatyn qyzmeting kýy kýilersin.
Jau quyp, otyn alyp, su qúimaysyn,
Qúdaydan búdan artyq ne tilersin!»
Han aitty, ókim boldy! Jansyn, kýisin!
Jigitting jeri Balqash, ruy Ýisin!
Jazyghy dombyrany sóiletkeni,
Sonymen kete bardy sorly kýishin!..

III

«Tyndasyn dombyramdy han taghynda»
Dep kelgen sorly kýishi ataghyna.
Aytylyp han jarlyghy kete berdi,
Qaqtyghyp ordanyng bir shataghyna.
Ilinip hannyng baylau, matauyna,
Azat bas ainaldy onay ata qúlgha.
Kýishini ertip kelip esik ashty,
Maqpal bau, manat oighan otauyna.
«Aldiyar!» auyzyna azar týsti,
Alaqtap aldy-artyna nazar týsti.
Kirgendey bolyp ketgi bir saraygha,
Altyn men jibek jayghan bazar týsti.
Hanysha mynau appaq sazan týsti,
Kórindi әzireyil, ajal týsti.
Jylannan syrgha salghan jolbarys qyz
Syqyldy jyn patshasy dajal týsti.
«Adam ba, osy otyrghan aidahar ma?
Auyldan ajal meni aidaghan ba?
«Aq kóbek» kýy aitqany osy bolyp,
Aldyna jarlyqpen han baylaghan ba?
Anyqta, anghal kózim bayqanqyra,
Joq, ózi týsi jyly, pende bú da…»
«Seniki sonau irge!- dedi hanysha,-
Oryn al, jaylan daghy tart dombyra!»
Qaltyrap buyndary, túryp jýrek,
Jýgindi tizelerin tirenkirep.
Jautandap eki kózi, kemseng qaghyp,
Aldyna hanyshanyng qyldy tilek:
- Aldiyar, hanysha!
- He aitasyn, kýishim?
- Men ýiimdi qashan kórem?
- Ýiinde neng qaldy?
- Sheshem…
- Ony kýy biledi!
Sóz bitgi, sonan әri tildesken jok,
Qarashash qaytuyna kýn kesken joq.
Bolghanda býgin múnda, erteng qayda…
Mekeni Kene hannyng bir kóshken júrt…

IV

Armanyn — «Ne bolamyn?» ishindegi
Sheshkenin qyzdyng qalay týsinbedi.
Aqyryn ainalamen tanysty kóz,
Ayqyndap tónirekting pishinderi.
Aq otau ishi-syrty zer kesteli,
Bir tozang tiymegendey el kóshkeli.
Qazyna — jibek, janat, altyn, kýmis,
He patsha, ne handardyng bermesteri.
Ýy ishi sap-sary ala, japqan zeri,
Aq kýmis, auyr túrman, kim zergeri?
Ústasy Kókshetaudyng kýmis shapqan
Baqan túr syrgha qylyp sәukeleni.
Qadaghan biteu ýki, shym kesteli,
Týskiyiz týrlentip túr keregeni.
Qús mamyq, atlas kórpe, shayy jastyq,
Jolbarys, ay jatqan irgeleri.
Ýi- ishi qarsaq, týlki, qúndyz, janat,
Zer toqyp, kýmis shauyp, oighan manat.
Bólengen osy asylgha qyz tósegi,
Kýidirip kórgen kózding jauyn alat.
Tauys pa, toty kús pa jasyl qanat?
Jaryqtyq júmaq qúsy qayda bolad?
Túsynda hanyshanyng iluli túr
Nar kesken — aspahany qayqy bolat.
Aq otau asyl búiym túmshalandy,
Bir ýige jiya bergen múnsha maldy.
Qol jetpes qazynany kórgen shaqta
Ózining shekpenine qúsalandy.
Jasaugha ýige jighan kóz baylandy,
Jibekke altyn, kýmis, kóz maylandy.
Qydyryp kýishi kózi týsken kezde
Aydahar aldyndaghy qyzgha ainaldy.
Qara qas, qylang qabaq, kerqúba qyz,
Qara shash, alma saghaq, qúralay kóz.
Syryqgay ordadaghy symday boyy,
Tal shybyq, qypsha belding ózi naghyz.
Týlki qyz qyzyl altay, ker maral qyz,
Aq qoyan, bozsha baytal, aqsha nar qyz.
Qymyzday balgha ashytqan tәtgi qyzgha,
Jigitter, bәrinizde-aq súqtanarsyz.
Jamylyp orman ishik iyghyna,
Kýlki alyp qalam qastyng qiyghyna,
Oraltyp shәy kóilekti sudyratqan,
Mәsiler zer toqytqan júlyghyna.
Molda aitqan úshpaqtaghy hor qyzy ma?
Perishte, әlde peri, әlde jyn ba?
Qúlpyryp qyzdyng beti albyraydy,
Úqsaghan altay týlki jondyghyna.
Kýlkisi tau búlaghy tógilgendey,
Sóilese meruert, marjan sebilgendey.
«Alghanday jerden piship» degen súlu,
Kórkine kóz toyynyp semirgendey.
Aldyna bir alma aghash egilgendey,
Ker maral jusap órgen kerilgendey.
Boyyndy ishpey-jemey buy mas qyp,
Sóilesken jýreginen sógilgendey.
Aldy jaz, eskek anqyp jel jýrgendey,
Eki erni erte pisken býldirgendey.
Qasynan bir molanyng jýrip ketse,
Jybyrlap kórdegige jan kirgendey.
Bәisheshek, balausa, gýl, baldyrghanday,
Qaratyp shyrayyna taldyrghanday.
Suynday әbilhayat shóldep ishken,
Lebizi susynyndy qandyrghanday.
Tamsantyp auyzgha bal aldyrghanday,
Kýidirip kókiregine ot jandyrghanday.
Qar ketip, qu jasaryp, ash toyynyp,
Kәri jan jiger bitip janghyrghanday…
Jútqanda aspahany sharabynan,
Kórinip jútqan sharap — tamaghynan.
Tekti qús, teris azu, aqiyq qyz,
Pang qyran, qyr taghysy jaraludan.
Ang izdep Alataudyng alabynan,
Tastýlek, týlep úshqan bala qyran,
Ýstine pende batyp kire almaytyn,
Qaymyghyp qarauynan, qabaghynan.
Aqylmen, aruaghymen eldi biylep,
Key, keyde Kenege de әkim sóilep.
Bii de, batyry da, qarasy da
«Qarashash aitgy» dese, «maqúl», jón» dep.
Týiilip keyde tastay ashu kernep,
Jaydary, keyde darqan kelsen-kel dep.
Nayza alyp jau aldynan shyqpasa da,
Ayyryp maqúl, tentek daudy tergep.
Alypqash, kesirli qyz, ashuy órgek,
Dariya aqyl, keste sózi tastap órnek.
Jaydary, jayrang qaqqan, jany bala,
Án-kýidi, oiyn-sauyq etken ermek.
Ayryldy kýishi esinen qyzdy kórip,
Kirpigin qaqpay qaldy kózi tónip.
«Adamnyng arghymaghy osy shyghar,
Pendege bitedi eken múnsha kórik?»
Ker tory kәmshat kiyip, qasyn kórip,
Júqalap eki betke enlik berip.
«Tart kýishim!» dep hanysha jarlyq etti,
Qanghanda susyn iship, boyy sergip.
Kónili byj-tyj bolghan jana jylap,
Ózgerip ózge arangha ketken qúlap.
Oiynda toqsan kýiding biri de joq,
Tantyrap dombyrany otyr búrap.
Soqqanday beyne peri talmausyrap,
Týkirip qayta-qayta, túrmay qúlaq.
He bolyp, ne qoyghanyn dombyragha,
Ishinen otyr tolghap, qyz da synap.
Dombyra әli kýnge jóndelmeydi,
Kýiler joq… Qyzdyng kórki kólbendeydi.
Baqsyday jyny bughan buyndy kýi,
Jyndandy… Qyzdan ózge kýy kelmeydi.
Jýirikke tyshqan tiydi, jýgirmeydi,
Dombyra tanq-túnq etip, kýy bilmeydi.
He púshyq, ne mysyq bop, ne kýshik bop,
Mynqyldap, shәuildeydi, mәuildeydi.
«Saryózen», «Terisqaqpay», Ingen de» joq,
«Qalmaq qyz», «Qara jorgha» mingen de joq.
Esalan… Eski kýiding biri týspey,
He tartyp, ne qoyghanyn bilgen de joq.
Sausaqtar shappaq, týgil jelgen de joq,
Pernege әli bir kýy kelgen de joq.
Hanysha qarsy aldynda kýtip otyr,
Tartasyng endi qashan degen de joq.
Jiberdi bir mezette qaghyp-qaghyp,
Tasqyndap tynnan bir kýy qosyldy aghyp.
Bayyrghy toqsan kýiding biri de joq,
Jana kýi, jana jolmen ketti laghyp.
Sausaqtar oinap, orghyp, qazdang qaghyp,
Suyryp ishek tilin, múnyn shaghyp,
Jýirikting shyny kýii kelgeninde,
Shyghannan shygha shappay túrsyng naghyp.
Asqaqtap, keyde kýidi kókke órletip,
Alystap, shyrqap, siltep, әri ketip.
Qayyryp, qalyqtatyp, qayta oraltyp,
Birden-bir, aqyryn-aqyryn tómendetip.
Yzghytyp, ólke órletip, bayaulatyp,
Soqtyryp keyde boran, dauyldatyp.
Kónilding asqarynan túmandy aidap,
Artynan nóserletip, jauyndatyp.
Úshyryp jer betimen jazyqqa aidap,
Búrqyldap birde әlsirep, birde qaynap.
Qúmayday týlki qughan qúldyrandap,
Qyranday týlki alatyn kózi jaynap.
Buraday keyde auyzyn qarsh-qarsh shaynap,
Oinaqtap, oq jylanday andaghaylap.
Túlparday jer tarpyghan pysqyrynyp,
Jorghaday mayda dauys, keyde maymaq.
Qyzaryp eki kózi qyz kórgendey,
«Kel, keshke kýtemin» dep sóz bergendey,
Jete almay ainalsoqtap jýrgeninde,
Jengesin jauabymen jibergendey.
Ay jaryq, auyl arty kim jýrgendey,
Qyzghanyp qyzdy auyldyng iyti ýrgendey.
Atqansha tang taldyryp ashyq jar jok,
Sarghaytyp saryltyp kýy órtegendey.
Qúmar qyp hanysha qyz kýidirgendey,
Qúbylyp ol da óz ishin týidirgendey.
Ýstinde qús tósekting qúshaghyna ap,
Erninen yp-ystyq qyp sýidirgendey.
Aqqu qús aidyn kólge shomylghanday,
Lashyn qús óz boyynan qorynghanday.
Ýnindey dombyranyng dýrildetip,
Kók túighyn qugha týsip soghylghanday.
Dauasyz dertke úshyrap auyrghanday,
Jarylyp jýrekten qan aghylghanday.
«Oybaydyn» orayyna «asyq jarlap»,
Saryltyp sary auyru, saghynghanday.
Kýy tókti kýshti qatty qúmarlanghan,
Kózi joq, orny qaldy múnarlanghan.
Álde qyz, әlde aqqu, әlde maral,
Aldynda bir súlu túr shogharlanghan.
Kýy jýirik, keyde týnde sylandaghan,
Qashaghan qyz aldynda qylandaghan.
Qúryqtap jetegine ap jortady kýi,
Arty «Attan» jer kýnirentip úrandaghan.
Keyde kýy qyran bolyp qylmandaghan,
Aldynan qyzyl altay búlandaghan.
Sanqyldap dombyradan bir qúmar kýi,
Saghynyp cap balaqgy júmarlanghan.
Búlbúl bop keyde qaqsap tanda zarlap,
Torghay bop aspanda úshyp, kókte sharlap.
Basyna aqqu kiyip, duana bop,
Qasyna hanyshanyng kep túr sarnap.
Duana aqtap otyr — ya, allayhaq!
Sarynyn ishindegi sherge jalghap.
Oinaqgap qara dauyl soqty qyrdan,
Ebelek el aldymen qashty qanbaq.
Bezektep bir ótkir kýy qúldyrady,
Kýishining kózinde qyz búldyrady.
Tamyzda tanday keuip taldy kýishi,
Bir búlaq móldiregen syldyrady.
Auyryp dombyra da ynyrandy,
Sanasyz, sausaq qanghyp qydyrady.
Birde ysyp, birde suyp, kýiip-janyp,
Jýrektey sandyraghan kýy jyndandy.
Qiyandap ketti minip qiyalyna,
Ondayda qiyal boyyn jiyady ma?
Úmytyp qayda ekenin, kim ekenin,
Byj-tyj bop otyr sorly qyz aldynda.
Álde qyz, әlde týlki, kim aldymda?
Ýstine, ne bop kettim, qúlarmyn ba?
Álde ónim, әlde týsim, qayda kettim?
Apyrmau, bar ma, joq pa kóz ornynda?
A, bildim, aqqu eken qyz perneli,
Qyran bop kólden qaghyp, silker me edi?
Kús bolmay, qyz bop shyqsa qúshaghyma ap,
Betine qalampyrdy býrker me edi!..
Qyz eken! Aq tamaghyn sýier me edi,
Alpys jyl asyghyna kýier me edi!
Kórinbey tiri jangha jýru ýshin
Qús kebin perilerding kiyer me edi!
Qús kepti peri bolyp kókte qalqyp,
Alatau ýstinde úshsang kóz alartyp.
Izdesem myna qyzdy oidan, qyrdan,
Kórinse jerden bir kýn kózim tartyp.
Búrqyrap alay-týley dauyldatyp,
Ýskirip, nóserletip, jauyndatyp,
Aspannan tike týsip alar ma edi,
Auylyn Kene hannyng baurymdatyp!
Ayalap, aqyryn ústap, alyp úshyp,
Bauyrgha basyp alyp ketsem qysyp.
Jerinen jeti dariya arman ótip,
Aparyp altyn tauda jatsam qúshyp.
Qua almay jerdegiler izge týsip,
Qalar ek jete almasqa biz ketisip.
Jer soghyp qanatymen han qalar ed,
Tek qana qúmalaq cap izdetisip.
Apyrmay, peri bolmay, qús bolmadym,
Qús bolyp osy qyzgha tús bolmadym.
Sonarda qúmay bolyp quyp almay,
Qu basym, qúr sandaldyn, týk bolmadyn…
Apyr-au, jel bop nege jaralmadym,
Qasyna kisi bolyp bara almadym.
Jybyrlap ertendi-kesh aimalaqtap,
Betinen sýimes pe edi samaldarym.
Su bolsam syldyr qaqqan, iyem iyip,
Jýrer em denesine әbden tiyip.
Juynyp menimenen jýrmes pe edi,
Almas pa em eki betten shóp-shóp sýiip.
Su bolmay, týlki bolsam orman iyq,
Qyz kiyse qyzylymnan ishik jiyp.
Jamyltyp ýstindegi ishigindey,
Qúshaqtap alsam, әtten, jýrse kiyip.
Bolmadym eng bolmasa aspanda kýn,
Eljirep anda-sanda qaraytúghyn.
Jalyndap keshke jaqyn taudan assam,
Bir búryp qaratpas pa em betin múnyn!
Bolmadym әlde kýmis, әlde altynyn,
Bilezik bilegine salatúghyn.
Bolmadym tym bolmasa qauyrsyny
Toty qús sonau túrghan qanatynnyn.
Qarar ma ed, әlde, kókte júldyz bolsam,
Kiyer me ed, qamshatyna qúndyz bolsam.
Oimaqtay auyzynan jútylar em
Ashyghan ashyghyma qymyz bolsam.
Ot bolyp eng bolmasa mazdamadym,
Kýidire, jaqyndasa jazdamadym.
Osyghan jaryq qylyp jylyndyryp,
Qyzmetin istemedim azghana kýn.
Pa, shirkin, qúdiretim búghan kelse,
Múqtaj bop qalar edi búl da menshe.
Jel, qymyz, júldyz, shuaq, ot, su bolsam,
Bolmadym múnyng biri, kúdiretim joq.
Búl menen airylar ma ed ómirimshe?
Sarylyp izge týstim, indetu joq.
Ishimdi, ua darigha, qaydan bilsin,
Aytugha ómirimshe mende til joq.
Jýrgenim dәulet pe eken qúr kýishi bop?
Men-daghy jigitpin ghoy, qúl iyisim joq…
Tumaghan tóre zattan — sorym-daghy,
Tughanym, әtgegen-ay, Saryýisin bop!
Kelgende osy aragha qiyal múqap,
Jýirik oy toqyrady jargha taqap.
Qanghybas qiyalgha ergen adasqan kýi,
Sýmendep baldyrghanday qaqty shoqaq.
Hanysha qaray qúldy shyn tanyrqap,
Ýitkeni qalghan eken kýy bayyrqap.
Tizginin qayta jinap, qamshy basyp,
Jóneldi jazghan jýirik qayta shyrqap.
Sabaulap ketti taghy dirildetip,
Jeldirtip, maymandatyp, dýrildetip.
Birde qús, birde qúmay, jigit bolyp,
Jetelep bәri qyzgha jýr-jýrletip.
Tópelep taghy shapty dýbirletip,
Aqsady toytyraqtap, kibirletip.
Týsingen kýy tiline hanyshayym,
- «Qoy, kýishim, jeter!»- dedi jymyng etip.

V

Osylay óte berdi talay kýnder,
Shertildi sher shygharghan talay kýiler.
Ayrylyp toqsan kýiden qaldy kýishi,
Bir-aq kýy biylep alyp kýnder, týnder.
Pәlen dep bastasa da mynau kýiler,
Syndyrap ózge jaqqa sausaq biyler.
Aynalyp qyzdyng kýiin qylmyndatyp,
Qalmaydy bastap tartqan kýiden sýlder.
Bir-aq kýy — qyz kýiigi Qarashashtyn,
Hanysha esin alyp esil jastyn,
Kýishining kónilinen soqqan dauyl,
Laqyldap jýreginen tasqan tasqyn.
Shertkeni — sandyraghy qyzgha mastyn,
Qyzyghu almasyna alma aghashtyn.
Ayrylyp toqsan kýiding torabynan,
Qanghyrghan ózge jaqga búl bir qashqyn.
Egerde «Dombyra al!» dep aita qaldy:
Bir kýidi bas-ayaghy qaytalaydy.
«Oy, bauyrym!», «Aqsaq qúlan», «Qos kelinshek»
Sandyrap múnyng birin tarta almaydy.
Tartpaydy danghyl kýidi, tayqalaydy,
Sýzgilep ózge bir kýy antalaydy,
Jýregi qolyn qaghyp qyz jetelep,
Ketkenin ózi qayda bayqamaydy.
Taypalyp jorgha bolyp saldyrghan kýi,
Meyirin tyndaghannyng qandyrghan kýi.
Tartqanda zaryldatyp, súnqyldatyp,
Aqqudy aspandaghy qondyrghan kýi.
Lapyldap, múz kónildi kýidirgen kýi,
Balqytyp múz jýrekti sýidirgen kýi.
Tasytyp tas emshekti taghdyr bolghan,
Bota bop nar ingendi iydirgen kýi.
Qajytyp qam kónildi jylatqan kýi,
Bekitip jylaghandy júbatqan kýi.
Pәlen dep birauyz sóz aitpasa da,
Árkimning óz kónline til qatqan kýi.
Jorgha kýy jolda shany búrqyraghan,
Jalyn kýy kókke shapshyp lypyldaghan.
Kәrini bala qylyp oinatqan kýi,
Búlaq kýy susaghangha synqyldaghan.
Tәtgi kýi, qúmarlyq kýy sylqyldaghan,
Auyru asyq dertpen ynqyldaghan.
Dombyra Qarashashty qayystyrdy,
Bir tilmen ertendi-kesh qynqyldaghan.
Soqqan jel aidyn kóldi shayqamas pa?
Mýmkin be kýidin, tilin bayqamasqa?
Qúrshyna qyz kúlaqtyng qaqsay-qaqsay,
Dombyra óz armanyn aita almas pa?
Ap-anyq kýiding tili Qarashashqa,
Kýy ótkir aq almastay týsken tasqa.
Mysqaldap qyz kóniline auyn jaydy,
Qalmady hanyshagha qúlamasqa…
Hanysha anda-sanda sherttiredi,
Ol-daghy eki ishekten órt tiledi.
Qoymady dombyra da sarnay-sarnay,
Ishine Qarashashtyng dert kiredi.
Qarashash zerikkende tartgyrady,
Qaghyntyp, jyndandyryp, qaqtyrady.
Sorlyny qalshyldatyp kýy bezgegi,
Kýishini qara terge battyrady.
Tartgyryp, ishi pyssa kýy tyndady,
Kýy shirkin ylpyldady, bipyndady.
Kýishining auyruy kýiden júghyp,
Jybyrshyp hanysha da qúityndady.
Dәmdenip sherli kýii sylqyldady,
Jalynghan jalyndy bir jyr tyndady.
Jybyrlap, sybyrlasyp bir tәtti kýi,
Hanysha dombyradan syr tyndady.
Belgili hanyshagha kýy mazmúny,
«Qyzyq bar, qyz qyzyqtar» degen tili.
Oigha aidap, hanyshany qyrgha quyp,
Áketgi qyzdy qaghyp kýiding jyny.
Tartylghan bir tәtti kýy kýni-týni,
Qytyqgap ertendi-kesh kýiding ýni.
Birde bal, birde sharap kezek berip,
Juyp jýr qyz jýregin kýy syldyry.
Ol-daghy ekilendi dombyragha,
Dombyra qaqsay bermey boldyra ma?
«Tartpa!» dep kýidi keyde toqtatady,
Óitpese yshqynghan kýy ondyra ma?..
Jyndy kýy jylyta ma, tondyra ma?
Kóshirip qyz kónilin qondyra ma?
Qaharly hanyshadan kólenke joq ,
Ala ókpe boldy, ketti ol bir bala.
«Tart! Tart!»- dep alaghyzyp keyde shalqyp,
Kýy tyndap otyrady boyy balqyp.
Qyzyqgap qiyalymen kýige tolqyp,
Uhlep keyde sherin ishten sarqyp.
Sapyldap keyde kónili kóldey tolqyp,
Asqaqtap, keyde sóilep, jele jortyp.
Týitkildi әldeneni oigha alghanday,
Yshqynyp óz-ózinen keyde qorqyp.
«Apyrmay, netken jigit kýii tәtti?
Kýy bar ma eken kýiigi múnsha qatty?
Ómirding bar qyzyghy dombyra eken!
Jalmap jep jýregimdi qayda tartty?.
Kýy tәtgi-au… Kók balbyrap, kýn múnartty,
Kýngirt ne? Kólenkeni kýn úzartty…
Ot aldy Alataudy, kesh kirdi-au kýn…
Álde kýn, әlde kókti kýy qyzartty?
Maymyl ma, sausaqtary netken epti?
Osynday tәtti kýidi qayda shertti?
Mindirip dombyragha ap ketkendey,
Kýy shirkin kókke úshyryp ketse netti?
Búlaq pa mynau kýii syldyr etti,
Barady jýrektegi juyp dertti.
Egilip qayyrshaqtay júmsardym ba,
Qayratym qara tastay qayda ketti?
Beu shirkin, taudyng kýii, tastyng kýii!
Qúmartqan bir nәrsege mastyng kýii.
Sylqyldaq mine bir kýy tym tәtgi eken,
Qosylyp qyzyqtaghan jastyng kýii!
Soghady keyde suyq múzdyng kýii,
Múz jatqan qarly Alatau, qúzdyng kýii.
Osy-aq qoy, jaza basyp, janylmasam…
Tolghanghan jar saghynyp qyzdyng kýii!
Beu janym jigit eken! Baghlan tory!
Bezektep ne qylmaqshy mynau qoly?
Esil er han bop nege tumady eken?
Qaradan nege tughan, alda sorly?
Týu shirkin! Mynau bir kýy netken ondy!
Balqytgy-au, ishime bir jylu toldy.
Han iyem taghynda aghar, múny bergen!
Búlbúlym, búl bayghúzym, kýishim boldy!
Búl sorly Dulat pa eken, Ýisin be eken?
Kýishim bop ómirine jýrsin be eken?
Sýikimdi, jigitging búl búlbúly ghoy,
Qarashash osyghan-aq tiysin be eken?
Bú sorly kýidi nege ýirendi eken?
Kýiata búghan daryn jýrgen be eken?
Qarashash múny qalap aldym dese,
Han Kene namystanbay ty der me eken?
Jok, bolmas! Auyrdym ba, jyndandym ba?
Qaragha han zatymdy bylgharmyn ba?
Búl mening basybayly bir maymylym,
Tiige endi maghan qúl qaldy ma?!
He boldy? Auyrdym ba, jyndandym ba?
Joq әlde týnlik jauyp, úrlarmyn ba?
Tósime qúl basymen shyqsa mynau,
Sýiekke ketpes tanba úrmaymyn ba?
Qaraytyp han basymdy iytime iysem,
Auzyma tas tolmay ma múny sýisem.
Súltanday sýiegimdi syndyrmaspyn!
Ózime óz auruym, jansam-kýisem…
Auzyna sorly beybaq erik bersen,
Aytqanyn dombyranyng sóilep kórsen!
Almaday, basyndy alyp aldaspanym,
Jazandy ne istegen bilip ólsen!
Soq jigit! Soq! Soq! Jigit! Kýiindi tart!
Toqtatpa, «Tart!» degenim — qylghanym shart!
Tolghauy toqsan kýiding bir-aq kýy bar -
Sylqyldat! Bastyr! Bastyr! Qadalt! Qadalt!
Soq jigit! Soq! Soq jigit! Kýiindi tart!
Lapyldat! Jandyr! Kýidir! Qúmart! Qúmart!
Bezildet! Sarnat! Zarlat! Ýzdiktirshi!
Kerek joq! Laqtyr әri! Qysqart! Qysqart!
Hanysha osylaysha auyrghanday,
Ahlasa, keyde demi taudy úrghanday.
Jatady kýidi tyndap keyde jylap,
Jastyqqa jyly janbyr jaudyrghanday.
Qoyar ma jalyn kýige jan jyndanbay,
Bey-jay bop jalghyz ózin jau qughanday.
Eriksiz dombyrany tynday-tynday,
Qalady aidalada qanghyrghanday…
Kýnde kýi, kýnde duman qyz aldynda,
Hanysha ishin jarmay, óz saltynda.
Tópelep dombyrasyn kýishi de jýr,
Kýiimen júdyryq qyp han artynda.
Onasha hanyshayym otauynda,
Otauy onashalau orta auylda.
Ýstine rúqsatsyz jan kirmeydi,
Jalghyz-aq dombyrashy jatady onda.

VI

Artynda kele jatqan orys barda,
Aulyna Kene hannyng qonys bar ma?
Búl jerde býgin bolsa, erteng de joq,
Saq bolyp tiyetin jau, soghystargha.
Su qatyp, sýngi túrghan boqyrauda,
Bettedi Kenesary Alataugha.
Qaraoygha Dulat jatqan jappay qondy,
Jayly dep osy arany mal qystaugha.
Osy ólke qybyrlaghan qalyng Dulat,
Qarsy aldy han keluin ulap-shulap.
Toy qylyp, erulikke bie soyyp,
Qonaq bop han auyly jatyr qunap.
Top-top bop amandasyp, qúrtgay qaynap,
At syilap, aruaghyna atan baylap.
Keneni aldiyarlap han kóterip,
At-túrman sarbazdargha, soyys saylap.
Shaqyryp әr aqsaqal erulikke,
Jýzip jýr kelgen meyman qymyzgha, etke,
Kýnde toy, kýnde jiyn Kene many,
Masayrap mәz bolghan jan syi-qúrmetke.
Kisi bar bir belgili bú Dulatga,
Álimqúl deytúghyn bir әldi datqa.
Auyly Álimqúldyng bir mol suat,
Áygili Úly jýzde jaqyn, jatqa.
Jaghymdy jәnede ózi Qoqan jaqqa,
Mansapty jinap zeket aparmaqqa
Dulattyng bir týsetin tóbesi dep,
Kene han kelgen janap osy aruaqqa.
Álimqúl Kene handy qyldy qonaq,
Istelgen syi-qúrmetging mini joq-aq.
Bay, batyr, datqa aqsaqal, han, sarbazdar,
Syilasyp birin-biri, eldi tonap.
Soyylyp jatqan maldy bireu baghad,
Áne, anau qarasha ýiler otyn shabad.
Ot jaghyp, et pisirgen mine bireu,
Býrsendep qyzyl siraq dir-dir qaghad.
Irgeli el Ýisin, Dulat qonysynda,
Kelgen joq búghan әli orysyng da.
Kenege irge bolyp jatyr Dulat,
Qaroydyng kónirsigen qobysynda,
Aman el aumay jatqan qonysynda,
Jetedi menmendikke sonysy da.
Qarada ór kókirek bolmay ma eken?-
Tóreni tengermeytin qonyshyna?
Balasy Álimqúldyng Sapaq myrza,
Bir sylqym, qúryq bermes asau búl da.
Kús salyp, it jýgirtken bay balasy,
Oinaqtap bәige súr at taqymynda.
Óz kónlin órge aidaghan balap myngha,
Úqsaghan búl da qasqyr Álimqúlgha.
Qaytpaghan jannan beti alghyr jigit,
Qyrghiday qiyn tiygen qyz-qyrqyngha.
«Irgeli el, Úly jýzbin, jaghalymyn»,-
Degenmen jiyp bәrin alabynyn
Álimqúl at shaptyryp, duman qyldy,
Aruaqtap japsar qonghan han auylyn.
Bastary Dulatgaghy bar jaqsynyn
Qosylyp, toydaghy ayaq, tabaqshynyn
Biri bop qúrmet qyldy Kene hangha,
Bәigeden keltirdi ózi Sapaq súryn.
Aytysqan qaraymyz ba biz aqyngha,
Atylsyn aq jambylar syrghauylda.
Alyptar birin-biri alyp úrsyn,
He qajet múnyng bәrin terip múnda.
Kene han razy bolyp qylghan syigha,
Bildirdi razylyghyn Álimqúlgha.
Qarashash nókerimen, kýishisimen
Sauyqtap saltanatpen qaytty auylgha.

VII

Jalyndap Alataudyng kýni batty,
Bosatyp kýn talasqan jiberdi atty.
Otaudyng oty mazdap jaghylghanda
Hanysha «Dombyrany tart!» dep aitty.
Qarashash tyndap otyr kýidi tәtti,
Etine týsken kýishi anyratty.
Qyz janyn bir suytyp, bir ysytyp,
Yshqyntyp, ishekpenen ishin tartty.
Dombyra lapyldatty, jalyndatty,
Jalynyp qyzgha jylap, montang qaqty.
Auyryp auyr oimen tynday-tynday,
Aughanda týn ortasy qyz da jatty.
Aq otau ay tughanday aidalada,
Jap-jaryq otau ishi, ay samala.
Úiqy joq hanyshada, kýishi de oyau…
Kýy tyndap jatqan janda jay bola ma?
Jerdegi otau kóktegi ay bola ma?
Kýiden bas kóp tyndasa ainala ma?
Onasha otaudaghy qyz, jigitte
Shertilgen kýiden bólek oy bola ma?
Oilatqan osylardy jalyndy kýi,
Bir tildi, bir belgili saryndy kýi.
Ermegi kyz, jigitting eki ishekte,
Óltirgen órtey-ertey janyn bir kýi.
Qinalyp dombyrada ynyranghan kýi,
Bos shauyp bet aldyna yrghalghan kýi.
Qúmartyp, qúmay bolyp, týlki quyp,
Qyzyghyp, qyz kózine qyrlanghan kýi.
Jandyryp qyz kýiigi syrlanghan kýi,
Til qatpay, ýn qatumen úrlanghan kýi.
Sýisem dep aq tamaqty aldyndaghy,
Albytyp asyqtyqpan jyndanghan kýi.
Aldynan hanyshanyng tabylghan kýi,
Dauasyz dertke úshyrap auyrghan kýi.
Júqtyryp jýregining auruyn,
Órtine qyzdy salyp jandyrghan kýi.
Jalyndap janyn órtep sarylghan kýi,
Qylqyldap qyzgha qatty jalynghan kýi.
Erte-kesh maza kórmey, maza bermey,
Ahylap armany da jarylghan kýi.
Qoysa da, qúlaghynda bayaghy kýi,
Ot bolyp órtengendey mynau aq ýi,
Qyryq aunap qyz jatady tóseginde
Jandyryp, ýhiletip janaghy kýi.
Batpaydy kýishi bayghús uhileuge,
Ol jatyr ishi órtengen kýiik keude.
Tolghanyp toqsan oida tang atyrad,
Úmtylyp anda-sanda әldenege.
Sandalyp laqqan kónil sergeldende,
Qalady keyde oqtalyp «keldim…» deuge.
Syrghanap jambasynan jetip baryp,
Qasynda hanyshanyng «menmin…» deuge.
Hanysha ainalghanday «beri kel» deuge,
Qoyanday kýishi dayyn erbendeuge.
Sarylyp sary tanda osy әuremen
Tentirep kýishi kóndi kólbendeude.
«Asyghym» ana jatqan hanysham ba eken?
Jaqyndap ber jaghynan barsam ba eken?
Meyrimi men degende mol emes pe,
Qosylyp qyzyghyna qansam ba eken?
Apyrmay, túrsam ba eken, barsam ba eken?
Ólimdi óz moynyma-aq alsam ba eken?
Bolmasa ómirime sherin tartyp,
Órtenip kýimen birge jansam ba eken?..
Bir kezde qyz tósegi syldyr etgi,
Jatqan qyz kirpik qaqpay, qybyr etgi.
Keldi de qyz qasyna bir kólenke
Aqyryn «Hanysha!..» dep sybyr etti.
An qyz ashulanyp búrq-sarq etti,
Narkesken qyz qolynda jarq-júrq etti.
Kim ólip, kim qalghany maghlúm emes,
Áyteuir ýy esigi sart-súrt etti…
Búrqyrap ashyq aspan ketgi qaynap,
Nayzaghay shatyr-shútyr, nóserdi aidap,
Dauyldap jer silkinip, tau kýrsinip,
Bop ketti qap-qaranghy kózdi baylap.
Sarbazdar saylap minip ónkey sanlak,
Zenbirek kýrs-kýrs atqan, gu-gu sayghaq.
Kýishining basy ainalyp ketti osylay,
Qaltyrap, qaldy sorly tilin shaynap.
Ay qúlap aspandaghy soqgy jerdi,
Otaudan dýr-dýr etip túrdy peri.
Tósekte qyz kiyinip jatqanynda
Aydahar ysqyrynghan sekildendi.
Silkinip qaharly qyz týregeldi,
Shanq etip, jatqan eldi du kóterdi.
Kýishining shybyny úshty, qalsh-qalsh etgi
Shygharyp samayynan shyp-shyp terdi.
Apyrmau, әlde bireu, әlde men be?..
Aljastym… әlde mening kólenkem be?
Qasynda hanyshanyng jalghyz men-aq ,
Barady kimning auzy men demeuge?
Ketgim-au, men úshyrap bir keselge?
Bardym-au, ózim anyq bilmesem de…
Azdyrdyng әzәzildey súm dombyra…
Qu basym, kýige senbe! Kýige senbe!
Qasyna qalay bardym Qarashashtyn?
Ayaghym synyp qalghyr qalay bastyn?
Ózimdi oqqa baylap, otyna aidap,
Esuas, mine, adastyn! Qaqpan bastyn…
Kórpesin hanyshanyng qalay ashtym?
Sandaldym, ashsam ashtym… Ózim maspyn.
Álde ónim, әlde týsim bolar ma eken,
Qalaysha ainalghany mynau bastyn?..
Jyndandym, ajal aidap jannan keship,
Aq sapy ketpes pe eken ishimdi esip!
Aldyna han Kenening alyp kelip
Basymdy aldaspanmen alar kesip!..
Qorqaq oy birden-birge ósip-órship,
Boldyrghan bosang atgay ýsti tership,
Joghalyp jaryq dýniye, otyr kýishi,
Qoshtasyp óz janymen ózi kórisip.
Qyran qyz shanqyldady ashuy órlep,
«Qaydasyn, qyrylghyrlar! Shapshang kel!» dep,
Manaurap shyrt úiqyda jatqan auyl,
U-shu bop oyanysty… Ketgi kernep.
Jiylyp túr otauda ónsheng jendet,
Qaynap túr Qarashashtyng kegi kernep.
Syighyzyp bir qauyzgha jannyng bәrin
«Álgini tez qolyma ústap ber!» dep.
- «Barmyz ba, dýniyede, joghaldyq pa?
Bar bolsaq, ot basynda omaldyq pa?
Qaydasyn, han Abylay aruaghyn,
Ketti me mendey balang qúrbandyqqa?
Túrmaymyn qúsa bolyp búl qylyqqa!
Itshilik, jigitshilik, tyrqylyqqa.
Súltannyng sýiegine layyq pa,
Hanzada qalay shydar búl qorlyqqa?
Abylaydyng jasydy ma asyl qany,
Osy ma han auylynyng shashylghany?
Aruaghyn Abylaydyng múnsha qorlap,
Qay qazaq qay zamanda basyndy әli?
It iyiskep esigimning ashylghany:
Qaradan han tómendep basylghany!
«Auyp jýr Kenesary» degeni ghoy,
Jau alyp jaghamyzdan basynghany!
Talap qyp ilemin dep aqsúnqargha
Úmtylghan eken, kәni, qashan qargha?
Timiskip iyt, shoshqalar iz basugha,
Jolbarys ainaldy ma nasharlaugha?
Er qayda? Aruaq qayda? Namys qayda?
Jau shapty auylyndy Alatauda!
Sýiretip itgi aldymnan basyn kespey,
Qúrghyrlar, nege túrsyn, shappay jaugha!»
Dabyrlap, jýgirisip, josyp týnde,
Býlindi han auyly osy týnde.
Quyryp bidayyqtay júrtty iyirip,
Hanysha túr ashudyng әli ýstinde.
«Zәntalaq! Peri qaqqan! Sen jýrsing be!»-
Dep bireu tap-tap berdi Saryýisinge.
Aqyryp, o jendetin qyz toqtatty:
Qolyndy qoqandatpa!- dep, Kýishime»
-Tauyp ber óz qolyma jazalyny!
Tanydym — Álimqúldyng sholjaq úly.
Qyl moynyn óz qolymmen qiyp alam!
Bitedi sonda onyng taza qúny!
Tez keltir óz aldyma dozaqyny,
Men oghan kórseteyin mazaqyny!
Aruaghyn Abylaydyng qorlamasqa
Ýlgi alsyn, múnan bylay qazaq úly!
Qoymaymyn kórge kirse onday kúldy!
Tap shapshan, tang atyrmay!- dep aqyrdy.
Qazaqtyng kәri kýni búrynghy ótken,
Tughyzghan talay múnday daraqyny!
Qaltyrap iman aityp kýishi túrdy,
Qysylyp mandayynan ter sypyrdy.
Sapaghy Álimqúldyng degen kezde
«Ýh!» dep, kýishi bayghús jan shaqyrdy.

VIII

Tang kórkem kýzdi kýngi qyrdan atqan,
Tas emes qara qatqaq, qúmdar qatqan.
Tәjim qyp kelinshektey shópting basy,
Oranyp aq kýmiske qaraulatqan.
Auyly Kene hannyng óre túrghan,
Órgizgen bәrin qoyday qyz antúrghan.
Auyldyng aldyndaghy bir tóbege
Jiylyp jatyr adam oidan, qyrdan.
Bir dauys osy tanda sanqyldaghan,
Mysyq bop búl dauysty jan tyndaghan.
IYirip bir shybyqpen jýr Qarashash,
Astynda aqboz atpen jarqyldaghan.
Sarbazdar sanlaq mingen, shoghyrlanghan,
Jasaqtar jalang qaqqan jaugha arnalghan.
Semserli seri, talay nayzagerler,
Bolatgar tas tiluge ojarlanghan.
Tizilip sapqa túrghan siri sadaq,
Aq sary aldaspandar jalaq-jalaq.
Syqyldy Erjan, Nauan erler de jýr,
Múz balaq, qantardaghy qyrau qabaq.
Jiyldy jasanghan qol jaugha antalap,
Kýrildep kókjaldary kóz qantalap.
Zenbirek yrghaqtalyp azar shókti,
Aulyna Álimqúldyng auzy qarap.
Dýrkirep jannyng bәri jau deskendey,
Jau jetti el shetine, әu deskendey.
Túyaqgan tasyrlaghan dabyl qaghyp,
Qara jer dýbir qaqty, dóng kóshkendey.
Ýstinde aqboz attyng zәr keshkendey,
Bireuge býgin ajal bar deskendey.
Kóldeneng kóp aldynda túr hanysha,
Almas qyz, týsi suyk, narkeskendey.
Dauysy zenbirektey jerdi jaryp,
Almasty aspahany qolyna alyp,
Shiryghyp, shydamy joq túr hanysha,
U jegen buryl beri porymdanyp.
Jer tarpyp jel sanlaqtar, dýmbir qaghyp,
Oqyranyp, kisinese kýmbir qaghyp:
«Úryny qandy moyyn qolgha ber!»- dep,
Dulatqa túrghandary kisi salyp.
Basynyp, basyp-janshyp han aulyna,
Súqsyn ba basyn itshe Sapaq myrza?
Dulattyng bitgi balaq datqasyna,
Degen kim han aruaghyn búlay bylgha?
Shapqyndap shabar ketgi Álimqúlgha,
Aldynda shabuyldyng til qatugha.
Jauabyn keshiktirmey bersin jyldam,
Janjaldy tynshytu ma, úlghaytu ma?

IX

- Ua, datqa, han jiberdi, ýidemisin?
Sókpeniz onsha erte jýrgen ýshin.
Tep-tegis han auyly at ýstinde,
Býlindi jany sizden kýigen ýshin.
Hanysha kýiinip túr sizder ýshin,
Otauyn bir tekeniz sýzgen ýshin.
Jiyldy jasaq sizben jaulasugha,
El emes, jau dep kýder ýzgen ýshin.
Sarbazdar sanlaq mindi jaugha balap,
Týiildi sizge taman qyrau qabaq.
Qorqau bop qonaghynyz shapqaly túr,
Ynyrandy, silkindi tu, tebirendi aruaq.
Siresti sizge qaray siri sadaq,
Asyndy aq almastar altyn saghaq.
Túr datqa, tóbege shyq, túrghanyn kór
Aulyna zenbirekting auzy qarap.
Aytqanym — ait degeni mine sizge:
Siyaqty kórinedi kinә sizde.
Týiildi aqiyqtyng tastýlegi,
Tapjyltpay týsetinin bilesiz de.
Qayterdi endi óziniz týiesiz de,
Shabylyp beker bosqa kýiesiz be?
Osynan el shabysyp kete barsa,
Tiymey me talay tayaq kýnә sizge?
Shydap túr sizdi kýtip hanysha azar,
Kóp endi keshikseniz uaqyt ozar.
Qúrystap jay týsuge kýn ainaldy,
Aytqanym, mezgil emes múny sozar.
Jiberdi meni sizge ber dep habar,
Sizderge jay qalmady kólbek qaghar.
He ekenin ashuynyng kórip túrsyn,
Tezirek til bermesen, aulyng shabar.
Álimqúl sasty qatty sabyr qalmay,
Onay ma qúlaytyn qúz Kene handay?
Egerde tez uytyn tarqatpasa,
Ýitilip datqa aulynyng ketui onay.
Apyrmau, búl súmdyqtyng mәni qalay?
Hanzada qamyryqty neden olay?
- Aqsarbas aittym, alla, qaq pәleden!
Medet ber, men siyndym, pirler talay!
Álde han ókpeli me erulikke?
Kónili ne? Keshe kýtpey jiberdik pe?
Qaqtyghyp bizding elding bir balasy,
Aulyna atpen baryp jýrgendik pe?
Aghattyq isimizdi bilmedik pe?
Kónilin bir nәrseden kirledik pe?
Syqyldy siyr minez jaman elmiz,
Ordanyng bir jerine sýikendik pe?
Han әlde búl Dulatqa kekti me eken?
Bir habar jamandaghan jetti me eken?
Qatynnan, ne baladan, ne malshydan
Bilmestik, bir oqystyq ótti me eken?
Aldy tar, ashuy ojar, ekpin eken,
Jibergen jarlyghy tym ótkir eken.
Arqanyng arystany Abylaydyn
Aruaghy ýstimizge shókti me eken?
- Shabyndar, jyldam, Ýisin, Dulatgy
Tez kelsin pәlen datqa, týgenshe biy!
Auyly jay týskendey Álimqúldyn,
Basyna dulattardyng týsti-au bir kýi…
Nәn, noyan, juan, jýirik, sandaq ylghiy
Jinaldy Álimqúlgha datqa men biy.
Ýisinning ónshen, qúsy úshyp jetti -
Tau býrkit, kýshigender, myqi, qyrghiy.

X

Salbyrap Dulat, Ýisin saqaldary,
Tóbede túrghan qolgha taqau bardy.
- «Ua aldiyar, aldiyar!
Jer shayqalsa — tóbege,
El shayqalsa — tórege…»
Degendi aityp,
Sóz bastap bir maytalman maqaldady.
Qarashash qaldy zekip maytalmandy,
Maytalman odan artyq aita almady,
«Tilindi kesip alyp tastayyn ba?»-
Degende biyding kózi jautandady.
- «Sóz be eken súraghanym? Jan ashuy
Qu tilmen daghdy qypsyng arbasudy!
Dulatgyng datqasynan súrap túrmyn
Qorlanghan tenesin dep han basymdy!
Kórmegen tenteksinder til kesudi,
Joghaltyp búzylghan el resimdi.
Saqaldar osy túrghan bile me eken,
Tentekke jaza, ólgenge qún kesudi?
Kelipti saqaldaryng sýiretilip,
Datqanyng tiline әbden ýiretilip,
Kýpinip kóshpey-qonbay sasyq Dulat,
Semirip alypsyndar ýide otyryp.
Senimen el bolmaymyz birge otyryp,
Syiladyng tabaghyna u toltyryp.
Aruaghyn Abylaydyng kim taptady,
Qaldy ma qu tildering kýrmetilip?
By emes, búzylghannyng quatysyn,
Tentekting teli menen suatysyn.
El bolsang tentek qayda? Biylik qayda?
Jýrsinder Álimqúldyng miyaty ýshin!
Kelgender Ýisinbisin, Dulatpysyn,-
Bәring de Álimqúldyng miyatysyn!
El bolsang qandymoyyn úrymdy ber,
Datqanyng kestelemey úyat isin!
Aldiyar, bas, taqsyrlap, qoyday shulap,
Aldynda hanyshanyng túrdy Dulat.
«Ne bolyp, ne qoyghanyn bilmey túrmyz,
Mine bas! Tentek bolsaq , kәring tarqat!»
Qarashash dedi: «Izinmen bәring de qayt,
Ádil kel, Álimqúlgha bolmay miyat.
Siyandy Sapaq, iyting kirdi ýiime,
Alyp kel aiypkerdi, aldyma tart!
Desender, shabylmasyn auylyndy,
Qúrban qyl el býldirgen súm qúlyndy.
Kózime keshiktirmey kórset menin
Albasty, qyzgha kelgish, múnghylyndy!
Ol itke kiygiz arnap qúl kiyimdi,
Kýie jaq, moynyna il qúrymdy.
Ákelip Qarashashty ýsh ainaldyr!
Myqtap taq moyynyna shylbyryndy!
Auyldy ainaldyryp әkel maghan,
Jau bolmay, ózge bolsang elge úqsaghan.
Aldymnan jetektelip ótsin Sapaq,
Sertim sol — óz qolymnan moyynyn shabam!
Osyny istemeseng ne sóz maghan?
Sapaqsyz beri taman baspa qadam!
Shandatyp, shanyraghyna qobyz tartyp,
Álimqúl, Abylaylap aulyng shabam!
Bolsandar osy túrghan elding basy:
Jauaptyng osy aitylghan ainalasy.
Aruaghyn Abylaydyng túrmyn joqtap,
Osy elding qorlaghangha qúl tumasy.
Baryndar, by bolsandar, bitim osy!
Býlinbes el ishining býtini osy!
Ketse de kórge kirip keshikpesin!
Tóbeden uәdeni kýtu osy!»
Aldiyar, bas, taqsyrlap — shulay-shulay,
Tentekti tabamyz dep bolsa múnday…
Jyghyldy japyryla jelden soqqan
Syqyldy ónsheng Ýisin — sasyr quray.
Moynyna su tógilip biyler talay,
Bolar dep búl súmdyqtyng arty qalay.
Úilyqqan seng ýstinde qoyday qorqyp,
Dulatgar qaytgy izimen keyin qaray.
Aulynda Álimkúldyng topyr, jiyn,
Qamalghan jol taba almay soqyr jiyn.
Ýstine Ýisin-Dulat jay týskendey,
Salmaghy Kene hannyng boldy-au qiyn…
Álimqúl qaytyp kórsin hannyng ýiin,
Ylaysang — deyin dese menmensiyin,
Nemese er kóterer qylyq pa osy?
Búl-daghy shertgi ishinen bebeu kýiin.
Jalghanda búdan artyq qorlyq bar ma?
Kim shydar múnday ókim zorlyqtargha?
Shapqyzyp óz balasyn túrghan kim bar…
Tentekti maqúl deudi jol qúptar ma?
Múnday is jaushylyqty janghyrtpay ma?
Qarany qaharlansa han qúrtpay ma?
Han basyn qara qorlap kete berse,
Tyysyz elge bir zang ornyqpay ma?..
Úilyqgy Ýisin qoyday, aqyl tappay,
Bitu me, shabysu ma — sheship aitpay…
Bola ma el japsary jaulaspaugha,
Aldynan Qarashashtyng ashu qaytpay?
Ashuy tarqay ma eken qylysh tartpay?
Qylmysty tentegining moynyn shappay?
Egerde tentek ústap berilmese,
Zenbirek túra ala ma kýrs-kýrs atpay?
Bi, datqa jaqsylary keldi aqylgha:
- «Álimqúl, júrt aityp túr, mine, tynda!
Moyyndy súnghan qylysh keser me eken?
Qalmasyn qamyryghy han artynda».
Tau qúlap týsti salmaq Álimqúlgha,
Keltirdi kep talqysy jan alqymgha.
Tentekti bermey tynysh tappaymyz dep,
Baylasty soghan sózdi eng aqyrda.

XI

Kýn órlep, taugha minip, sәske boldy,
Jalaqtap, jaudy qayda desken qoldy
Bayqasan, jau jaraghy zenbiregi,
Qyz many bir auyr qol — әsker boldy.
Esitip short qayyrghan sertin songhy,
Dulat tez tentegimen kelmek boldy.
Aydahar qyz aibary qútyn alyp,
Torghayday tyghylyp túr kýishi sorly.
Qan qalmay qúp-qu bolyp jýreginde,
Abaylap qyz minezin birden-birge,
Ózining súmdyghyna ishin tartyp,
Qaltyrap, qyrau túryp jýregine.
Bilmeydi jylaryn da, kýlerin de,
Eline keterin de, jýrerin de.
Kórined әzireyildey qyzdyng týsi,
Qarasa Qarashashtyng renine.
Qyz emes, mynau túrghan qorqau syrttan.
Qútylar kýn bar ma eken búl qyrsyqtan
Osyny oyatugha oqtaldym-au,
Albytqan jyndymyn ba, jýrek jútqan?..
Qyz emes, múz ghoy týsi qyrauytqan,
Qay jeri qyzyqtyryp boy jylytqan?
Azghyrghan aqymaq qyp saytan eken,
Sandaltyp sary auru — kýy ghoy qúrtqan!
He jaza jazym bolsam kórer edim?
Qyrghigha qiqany ne bódenenin?
Dәmesin dombyranyng til sóilese,
Men-daghy osy Ýisindey óler me edim?
Men sorly qay jerimnen dәmelendim?
Qúmartyp kýndiz-týni әurelendim.
Ajalym aidahargha aidapty ghoy,
A, qúday, Tәuba! Tәuba! Tәuba dedim!
Kәrli qyz eldi býrip, shyryq iyirip,
Ýisinge, Dulatpenen saldy býlik.
He bolyp, ne qoyghanyn syrtgan súrap,
Ordada Kene han da otyr bilip.
Ony da órtep otyr myna qylyq,
Qaradan han moynyna týsken kúryq.
«Ýisinder óz isine biylik aitar»,-
Dep ishke Kene osyny otyr týiip.
Bóri otyr bóltirikke berip yryq,
Alar dep óz abyroyyn ózi-aq jyghyp.
Balqashtyng túnghiyghy tolqyn bermey,
Tymyrsyp tereng jatyr ishten túnyp.
Janjaldy ýy arasy úsaqsynyp,
Arystan otyr barlap tisi aqsiyp;
Dým qylyp hannyng syrtyn Dulatgargha,
Tóbede túr әnekey, qyz qaqshiyp.

XII

Aq qyrau salbyratyp qyrdy basqan,
Kók túman qoparyldy, jelteng ashqan.
Tymyrsyq bir sary ayaz ishten tyndy,
Tomsaryp mynau qyzday zәrin shashqan.
Túmanday qoparylyp jelden qashqan,
Jónkilip Dulat keldi jany sasqan.
Tóbede túrghan qolgha tartty Dulat,
Qoyanyn aldyna cap qaqpan basqan.
Mynau kóp salbyraghan Ýisin, Dulat,
Keledi qyzgha taman ulap-shulap.
Aldynda qyzgha úsynghan qúrmany bar,
Tez qatar, tastalatyn qylysh turap.
Alastap, kýielegen, betin maylap,
Moynyna masqaralap qúrym baylap.
Úsyntyp aq moyynyn, sheshindirip,
Jetelep bireu atpen, bireu aidap.
Betine Álimqúldyng jan kele me?
Jalghyz-aq kezigip túr han Kenege.
Sýitse de toghyz týrli tolghauda túr,
Kónilin aidaghanday әldenege…
Búl-daghy teris azu, kókjal neme,
Baqylap ne qylar dep batyr Kene.
Ynyranyp beli ketken jolbarystay,
Álimqúl auylymen túr tóbede.
Álimqúl eki kózden josyp jasy,
Kisesi moyynynda, qalt-qalt basy.
Túldanyp, bir quaryp, bir qyzaryp,
Kenening ishke syimay myna arasy.
Múnyng da Sapaq birden-bir balasy,
Álimqúl óz elinde el aghasy.
Jalghyzyn qyz qylyshy qighaly túr,
Ketip túr kisilikten erding basy.
Dedektep kele jatyr sorly Sapaq,
Azamat әlde aiypty? Álde nahaq.
Qyl shylbyr moyynynda qylqyndyryp,
Ózi joq, kólenkesi qaqaq-qaqaq!
«Kýnәli», «qandy moyyn» degen laqap,
Dedektep qyz qúrmany keldi taqap.
Jigitting búl da búlang bir balghyny,
Kórindi jauqazynday eti de әppaq.
Sol kezde hanyshanyng dauysy sart:
-Jetele, jeksúryndy aldyma tart!-
Degende qyzgha úsyndy qandy moyyn,
Aldaspan qyz qolynda etkende jarq…
Kózderi kórgen kópting etkende jalt,
Qan basty jerdi-kókti qyp-qyzyl nart…
Kók qúlap, jer jarylyp, tasydy qan,
«Alla!» dep kózin júmdy Álimqúl qart…
Búrynnan etip túrghan kýishi qalt-qalt,
Múnyng da kózindegi najaghay jarq
Etkende, qyzdyng tartqan ashy kýiin
Dombyra, kýy ýzildi, ketkendey shart.
Kózdegi ot qyz qolyndaghy aldaspanday
Jarq etip, óz moynynan qan shashqanday.
Jay týsip jýregine, kózi ot boldy,
Astynda aldaspannyng aljasqanday.
Ol kórdi ketken kókke shapshyp qandy,
Qandy bas qylysh qaqqan domalandy.
Joq qyldy qylyshymen bir-aq shauyp,
Ázireyil aq boz atgy, aldaspandy.
Týiilip, qoly ýiirip bergen tap-aq,
Aldaspan qyl moyyngha tiydi taqap.
Narkesken qylysh bolmay, aqyl bolyp,
Ústatsyp ashumenen qaldy shap-aq.
«Bolasyng búl moyyndy qalay shappaq?
Shapqanda ne bitirding ashu saqtap?..»
Ashudy jaghasynan aqyl aldy,
Jyndy ashu qaldy әlsirep, qalbalaqtap.
Ars etip syrt ainaldy ashu shorqaq ,
Jalt etip shyqty búqqan.meyirim qorqaq
Múnyng ne?- dep meyirim jel bop soqty,
Túmanday bara jatgy ashu tarqap.
Jiberdi ashudy aqyl shayqap-shayqap,
Montandap ashu jasyp berdi tayqaq.
Qúrysh qol qylysh alghan maqpal bolyp,
Aldaspan shygha berdi qayta tayqap.
Baurynan narkeskenning moynyn taqap,
Shabylmay qyz aldynan ótti Sapaq.
Jalt etip núrly dýnie jap-jaryq bop,
«Aqsarbas!» dedi Álimqúl túrghan bayqap.
Ashyldy aspannan ot etken jarq-jarq
Basyldy tasqan ózen etken búrq-sarq.
Pa, shirkin, handyghyna aldiyar!- dep,
Maytalman baghanaghy kýldi qarq-qarq.
Aqboz at jalt-jalt basyp keldi kópke,
Hanysha túrdy sóilep by men bekke:
«Balasy Úly jýzdin, razymyn,
Týspeding biring ara búl tentekke!
Sәlem ait Álimqúlday datqa-bekke!
Bolmaghan arashashy múnday itke.
Aruaghy Abylaydyng boldy razy,
Álimqúl ózi qylghan búl biylikke.
Bilemin aruaghymdy syilaghanyn,
Auylyn Kene hannyng qimaghanyn.
Tyndyrghan Álimqúlgha boldym razy,
Ot jaqpay arasyna han-qaranyn.
Alyp qayt, mine, bergen it qúrmanyn!
Kebine qidym, Dulat, itting qanyn.
Qayteyin qylyshymdy qandap soghan,
Aldyma keltirgenim — it qylghanym.
Degende aldiyarlap! IYә, taqsyrlap!
Qúraqtay jel japyrghan yghyp, shulap,
«Kóp jasa! Taghynda aghar!» dep qariya,
Batagha qol kóterdi Ýisin, Dulat!
Sheshilip Álimqúl da sózge qúlap,
Toghyz qyp týie bastap, aiyp qúrap.
Baylandy hanyshanyng otauyna,
Bәigeden keshe kelgen qara súr at.
Qylyshtar qyngha kirdi etken jalaq,
Ilindi keregege siri sadaq
Aulynan Álimqúldyng betin búrdy,
Zenbirek ýnireyip túrghan qarap.
Túghyrgha qondy qayta qandybalaq,
Sapaqqa jana kirdi jan domalap.
«Eneden eki tudyng Sapaghym!» dep,
Mәz bolyp Ýisin, Dulat ketti tarap.

XIII

Kólenke shyqty asqargha, shúbar taugha,
Jylqyday jatgy jusap túman tauda.
Aqboz at beldeudegi kýn talasyp,
Shyraljyn shyrt-shyrt etip jandy otauda.
Jamylghan janat ishik qyz otauda.
Júp-juas, ilinip túr aldaspan da.
Jalyny janba otynnyng lau-lau janyp,
Majyrap ýiding ishin núr basqanda.
Qyzdyrghan jadyratyp ottyng óti,
Albyrap almaday bop qyzdyng beti,
- «E, kýishim, dombyrandy al!» degen kezde,
Kýilerding aghytylar keldi reti.
Qaqqan qol dombyragha jyp-jyp etti,
Qúldyrap kýimen birge ózi ketti.
Eneden eki tughan jazghan kýishi,
Eniretip estilmegen kýige shertti.
Zarlatty, saryndatty, bezildetti,
Qol oinap, múnarlanyp kózi ketti.
Búlqynyp býtin dene biyge týsip,
Qúldyrap kýimen birge ózi ketti.
Kýnirengen «Qoramjandy» anyratty,
«Jalghyzym! Jalghyzym!» dep jylap jatty.
Bozdady «Boz ingeni» bota joqtap,
Manyratgy, «qoy-qozyny» jamyratty.
Kýrkirep kókten nóser sorghalatty,
Qyrannan qashqan qústy korghalatty.
Tartqanda Abylaydyng «Jau joryghyn»
Qalyng qol qaptap qoydy ordagha atty.
Saymaqtyng «Sary ózenin» synqyldatty,
«Jorghanyn» shanyn kókke búrqyldatty.
Aldyna «Aq kóbektin» baylap ketken,
Jylatyp qyz, jigitgi qynqyldatty.
Jylqygha jau qaptady, nayza qaqty,
Qoylar da dýr-dýr ýrikti, qasqyr shapty.
Toy bastap, qyz úzatyp, jar-jar aityp,
Dýrildep úly dýbir kókpar tartty.
Aynala qalghyp, mýlgip kýige batgy,
Nәzik kýy erkeletip terbep jatty.
Birde múz, birde jalyn, birde jyly,
Dombyra tәtgi, tәtti әngime aitgy.
Mine, búl «Asan qayghy» týie mingen,
Qobyz ap, qonys izdep kýnirengen.
Mynasy shanyshqan jau, shabylghan el,
Salynyp at artyna qyz kýrsingen.
Deydi eken myna kýidi «Arsha mergen»,
Ketpegen núsqaghan ang Arsha kórgen.
Qúmartyp qúmdy kezgen ang jolyqpay,
Kezi eken kózi túnyp ansap ólgen.
Aldynda qúla shaghyl qasyn kergen,
Oinaghan bir maqlúktyng basyn kórgen.
Mergen kóz múnarlanyp, ang erbendep,
Qaldy әne, betine alyp, basyp mergen!
Týskende jerik mergen shyn qúmargha,
Esalang ózi bolmay jan túrar ma?
Kózge atqan qúralaydy danghylynan,
Úshqan qús, jýgirgen ang qútylar ma?
Ánekey mergen úshty, atqan angha,
Topyrlap topyraq bop jatqan angha.
Ózine oq tiygendey sandalyp túr,
Ýstinde jalghyzynyng batqan qangha.
Oq tiyip, jatyr jayrap jalghyz úly,
Ózine úghyndyrsyn ne dep múny?
Anghal jan, ang dep atyp óz balasyn,
Ókirip jylap jatyr mergen qúry!
Kýiinip kenk-kenk jylap adam ýni,
Ýzdigip tildeskendey kýy mazmúny.
«Osynday aidalada kýy boldy» dep,
Dombyra bayandaydy mine osyny!
Ýiine sýiretilip kelgen mergen,
Ýni joq, sóz aitugha til kýrmelgen.
Jalghyz-aq jәrdemshini dombyra qyp,
Kónlining kýiin kýy qyp sherte bergen.
Dombyra bolghan jaydy sóilep bergen,
Qúmartgy, qúmdy kezdi ang kóringen.
Andy atgy, atyp salghan úlyn kórgen,
Qúshaqgap úldy, qúmdy kýnirengen.
Dombyra zarlap, sarnap kýnirengen.
Tyndaghan kýidi sheshe eniregen.
Tili joq, dombyranyng ýni jylap,
«Ayryldyq jalghyzym» dep enirey bergen.
Jylaghan, jalghyzymdap zar ýn shyqqan,
Sheshesi bolghan jaydyng bәrin de úqqan.
Dombyra elimdi ýnmen estirgende,
Zarly ana anyraghan, kýy de u jútqan.
Anghaldyq, angha qúmar, qapylyqtan,
Onay ma óz balasyn atyp jyqqan.
Kórisip dombyramen әke-sheshe,
Dauysy jylay-jylay bos qarlyqqan.
Tartqanda osy kýidi anyratty,
Múndy aidap qyz kóniline jamyratgy.
Kýiik kýy qyzdyng janyn tәtti qinap,
Jastyqta tynday-tynday jylap jatty.
Kókke kýy órt jalynday shalqyp jatgy.
Kók tasy Samarqannyng balqyp jatgy.
Kók dauyl aidyn kóldi kókke shashyp,
Oq tiygen aqqu qústy qanqyldatty.
Eskek kýy shalghyndy esti, serpe soqty,
Órt qyldy qyz boyyndaghy azghana otgy.
Tolghantyp toqsan týrli qyz kónilin,
Jýrekting jazy shyghyp, janbyr tókti.
Týrli kýy jana aghyldy sylqyldaghan,
Jer shalghan, jorgha salghan jylqy úrlaghan.
Tógildi toqsan tarau bayyrghy kýi,
Kýy qayda bir sarynmen qanqyldaghan…
Ayyqty mas dombyra bylqyldaghan,
Sauyqgy auyru kýy ynqyldaghan.
Jarysty úly dýbir dombyrada,
At shauyp, barymta alyp qiqulaghan.
Anqyldap «Aq kóbek» pen «Qara kóbek»,
Baylanghan osylargha «Bala kóbek».
Synsyghan keyde synq-synq «Qos kelinshek»
Kýrpildep keyde saba, keyde kónek.
Osynday danghyl kýiler alma-kezek,
Dombyra bebeuledi tilin bezep.
Birese «Teris qaqpay» dýr-dýr etip,
Birese «Jelmaya» kýy jelek-jelek.
Tartyldy tәtgi kýiler aluan-aluan
«Tәttimbet», «Kenje qara», «Toytan salghan»
«Atylghan aqqu», «Kýigen», «Sugha ketken»,
Tartyldy talay saryn, talay arman.
Maymandap maymyl sausaq baly tamghan,
Tartylmay kýy bolmady múnan qalghan.
Jambasqa tarazy, ýrker auyp týsip,
Bolypty mezgil mine tangha taman.
Ýrkitip, dýrildetip kýy jylqyny,
Ándetip jatty qyrdyng qyz-qyrqyny,
He boldy, ne qoyghandy týgel aityp,
Syrlasty hanyshamen kýy sylqyly.
Qanyghy hanyshagha kýiding tili,
Ýiretken óz tiline kýy býlkili.
Bireuding býgin týnde syryn sóilep,
Keltirdi qyz oiyna bir kýlkini:
Degenin jayy osylay kýiding tili,
Mergen qyz shiratyp kep ishke týidi.
Kelgende osy aragha bekine almay,
Saba qyz qúiylghanday sylyq-sylyq kýldi.
- Jaraydy, jeter, kýishim, toqtal endi!
Ketipti bughan bir jyn, soqqan peri,
Aspannan arman asyp ketse kerek,
Jybyrlap jyn-saytannyng jýrgenderi…
Adasqan dombyra da qaytyp keldi,
Týneugi toqsan kýidi tartyp berdi.
Aldaspan aq saytandy qaqsa kerek!
Anqyldap dombyrada kýy týzeldi!..

XIV

Bolghanda alakeuim ýiding ishi,
Quaryp, bir qyzardy qyzdyng týsi.
Atyrdy tandy býgin kirpik qaqpay,
Tebirentip toqsan týrli kýiding kýshi.
Pernesin qyz sózining týigen kýishi,
Er bolsang qyzgha tilmen sóiley bilshi?
Kýishining kýiin, jayyn tarazylap,
Salmaqtap ókim qyldy qyzdyng ishi.
«Jaraydy, boldym riza tartqan kýige,
Qylandap mine kirdi sәule ýige.
Aytayyn ózim sheshken týiinimdi,
Minekey, atqan tanda, tileuli ýide
Kýishining talsasasyn, bireuine,
Kýishini senen asqan bilemin be?
Men razy, tilegine bolam jomart,
Ayt, kýishim, menen sening tileging ne?»
Qyzyldap qan jýgirip renine,
Jaltaqtap qaray berdi qyz ónine.
Álde shyn, әlde ótirik degendey bop,
Bilmesten jylaryn da, kýlerin de.
«Aldiyar! Aldynyzgha tilek aitam,
Kónlimde qalghan kir joq, ketgi saytan.
Tilegim myng qaytara — bir-aq tilek,
Basyma bostandyq ber, elge qaytam…
Qart sheshem jýrgen shyghar, jylap anam,
Quanam, qaytarsanyz elge baram.
Raqym qyl torghayyna torgha týsken,
Bolar ma bóten tilek, asylzadam…»
Kerbez qyz, aqyly balqash, ashuy dýley!
Jaydary jayrang qaqsa jaynar kýndey.
«Tilegim — qaytayyn» dep kýishi aitaryn
Qalyp ed hanyshanyng ózi bilmey.
Qyzaryp qyz otyrdy týk ýndemey,
He «bolsyn», ne «bolmasyn» biri jenbey.
Otyryp oilap-oylap: «Bolsyn» dedi,
Aytugha ózge sózdi tili kelmey.
Aytqanda qyz osyny kýishi sandaq,
Kózi oinap, jarq etkendey boldy jan-jaq.
Telmirgen tilegine jetti-au býgin
Qysylyp qysy-jazy jýrgen zarlap.
Baylaudan bosatylghan atgay aunap,
Qylmandap qaldy kýishi «aldiyarlap»,
«Boldy,- dep,- bosatqanym әldeqalay…»
Del-sal bop otyr әli qyz qiyaldap.
Birjola kýy ketkeni qyzgha batgy,
Endi oghan estiler me kýiler tәtti?
«Taratyp toqsan kýidi jiberdin»,- dep
Bir jaqtan kereng bir oy kýnkil qaqgy.

XV

Qayrat qyp handyghyna hanysha qaytty,
Jiber dep ójet aqyl biylik aitty.
Tópelep ózin-ózi úryp-soghyp,
Ýndemey qyz jýregi jylap jatgy.
Ketgi-au dep qúlaghymnan kýiding sazy,
Ishinen qúryp otyr qyz tarazy.
Kýiining baly da bar, zәri de bar,
Ketsin dep qyz aqyly boldy qazy.
Jibermey qyz kýishini bar ma lajy?
Egerde kýy tarttyrsa qysy, jazy.
Ótkir kýi, jalyndy kýy jan qoyar ma?
Týlkige úmtylmas pa taghy tazy?
Qyz-daghy kýy tartty ghoy neshe buyn,
Susaghan túra ala ma ishpey suyn?
Hanysha ózine de sene ala ma,
Egerde qostamasa búl qaytuyn?
Qyz iship eltip qaldy kýiding uyn,
Derttengen tynday-tynday dombyra ýnin.
Jýzinde ústaranyng jan túrghanda
Boyynda saqtamaqshy kim auruyn?
Sýitse de qatty auru hanysha da,
Ol dertpen ózge kisi tanysa ma?
Bolsa da qansha qatty qyz kýiigi,
Qara men han sýiegi qabysa ma?
Sondyqtan búl ekeui tabysa ma?
Qargha men qaz qúshaghy qabysa ma?
Kózine kýiik bolmay kýishi ketse,
Onymen qyz armanyn tauysa ma?
Sondyqgan toqsan tolghau oigha qaldy,
Tolghatyp ishinen qyz ynyrandy.
Kóndinde kýy qazyghy baylau bolyp,
Shiryghyp, arqandalyp shyr ainaldy.
Eki qyp han jarlyghyn qayta almady,
Sýitse de jýre ber dep aita almady.
«Ayrylyp búl kýishiden qalu bolmas»,-
Degenge qyzdyng ishi sóz baylady.
«Tarta ber, dombyrandy, janym, kýishim,
Tatymas bir ózine barlyq Ýisin.
Balbyrat, әsirese bal kýidi tart,
Órtenip, jýrek janyp, bauyr kýisin».
- Aldiyar!
- Ayt, kýishim!
- Erteng elge qaytayyn!
- Tarta ber, asyqpa әli, aqyn, kýishim!
Dedim ghoy tilegindi maqúl, kýishim.
Qystaysyng biyl mening óz qolymda,
Qaytasyng jaz shyqqan song aqyr, kýishim.
Sonymen qyz baylady, sóz ýzildi,
Sandaldy kýishi, ishekte kýy búzyldy.
Qynsylap dombyrada dauys qalmay,
Mynqyldap salyp ketti qúr kýjildi.
Bayyrghy tarta almady kýishi kýidi,
Kýy joghyn dombyrada qyz da bildi.
Kýishining kónilining búzylghanyn
Bildi de, bildirmesten býlk-býlk kýldi.

XVI

Sonymen ailar tuyp, kýnder batgy,
Qolynda hanyshanyng kýishi jatty.
Tarttyrdy ertendi-kesh talay kýidi,
Kýshenip kýishi sorly kýiler tartgy.
Tebinip sausaghymen sabaulatty,
Keudesin qyzgha taman omyraulatgy.
Tasyghan tasty jaryp búlaqtayyn,
Synqyldap sonydan bir kýy zaulatty.
Bú kýiding ózge kýiden ýni bólek,
Serpini qatgy, ekpindi sergek, órgek.
Ómirde estimegen bir kýshti kýi,
Jelpintip jerdi, ketti aspangha órlep.
Dombyra birde kýldi, birde enirep,
Bir kezek buyrqandy kegi kernep.
Serpilip tasqa soqqan kýshti jeldey,
Bytyrap ketip jatgy órge ónmendep.
Bayaghy toqsan kýiden yzyng da joq ,
Qúmartyp jyndandyrghan qyzyng da joq.
«Aq kóbek», «Asan qayghy», «Nar iydirgen»,
Aq iyq, altay týlki qyzyl da joq.
Qylghynyp qyzgha úmtylghan qyzu da joq,
Qyz kýiik — kýy sarynyn búzu da joq.
Qarsylap aldynda otyr súr megejin,
Betinde Qarashashtyng qyzyl da joq.
Shóp jelke, sholaq búrym, qotyr-qotyr
Qyz emes, qarsy aldynda albasty otyr.
Jylanday jiyrylghan kesertki qyz,
Osyny bayqamaghan netken soqyr?
Baylaghan kýishi kózin kýy ghoy kәpir,
Bayyptap jana-jana kele jatyr.
Otyrghan otau emes, jyn mekeni,
Qútylar búdan qalay kýishi paqyr?
Bastady jana saryndy osynday kýi,
Seskenip qyz týrinen shoshyghan kýi.
Kýishining kenin shayqap, kózin ashty,
Jana jel, jana tasqyn — josyghan kýi.
Ayyqty qyzgha mas bop jyndanghan kýi,
Bosandy baylauynan shyrmalghan kýi,
Silkinip Alataudy, jerdi jarghan,
Sanqyldap soqty seksen qyrlanghan kýi.
Ýni joq ótti kýiding qylghan kebep,
Qaldy eken әldeqayda kólenkelep?
Sauyghyp dombyra da sala berdi,
Auyrghan búdan góri sәl erterek.
Ketipti bughan jyny boydan sergep,
Bar shyghar osyghan bir kýshti sebep.
Shertilip shynayy kýy serpilgende,
Búldyr kýy búltgay tarqap ketse kerek.
Dombyra bebeuletti, bezildetti,
Kernetip keng dalany kezip ketti.
Birese qashaghandy qyrda quyp,
Án shyrqap qonyr týnde qoy kýzetti.
Ánekey qasqyr shapty, dýr-dýr etti,
Qoradan qoydy qyrgha quyp ketti,
Minekey shynyraudan qaugha tartyp,
Boranda jylqyshy úshyp dir-dir etti.
Dert aldy, bir sorlyny, jetgi sýzek,
Sandaldy sary auru baqsyny izdep.
Qaldy әne, qara lashyq qar astynda,
Aqsýiek — júttar jedi jýzdep-jýzdep.
Jylady jetim-jesir tappay qorek,
Kóre almay joq-jitikter bardan kómek.
Etikshi, ershi, jalshy, jetim, kýishi -
Qysqa jip kýrmeu bolmay, jýr tentirep.
Dombyra týie bolyp otyr bozdap,
Sorlynyng múnyn salyp, kýiin qozghap.
Jiberdi-au, ulap-shulap mine bir kýi,
Jamyrap qozydayyn, qoyday qozdap…
Órtendi әnebir ýy otqa mazdap,
Shulady bala-shagha kete jazdap.
Osynday talay ýndi tónkeriltip,
Kýishining óz kýiine auysty azdap.
Dombyra әlde ne dep zarlaghanday,
Aydahar aldynda qyz arbaghanday.
Esine eli týsip enireydi kýi,
Sheshesi hanyshany qarghaghanday.
Anasy qúshaq jayyp qol sozghanday,
Túrghanday baylauda ózi tap qozghalmay.
Moynyna qyz búghauy myqtap týsken,
Tek qana ashu qaynap, kek qozghanday.
Qyz emes, jalmauyz-au, auzy qalay?
Kisi emes aidahar ma, dausy qalay?
Aldaspan anau qanjar erkin bolsan,
Búl qyzdy sýimes edim, bauyzdamay.
Qanisher! Hanysha emes, jauyz toray,
Qojyr qyp jaratypty qauyzdamay.
Dombyra, bostandyqgyng yrghaghyn tart!
A qúday jetkiz soghan, auyzgha may!
Apyrmay, búdan qalay ketsem eken?
Elime qalay aman jetsem eken?
Bir kórip sheshem jýzin kórisken son,
Jetse ólim, ókinbesten ótsem eken!
Adamnyng azat basy dәulet eken,
Ózinde erding erki — sәulet eken.
Qaqpanyn han Kenening kelip bastym,
Qúrylghan maghan arnap nәubet eken.
Balasy Abylaydyng Kene me eken?
Soryma qúday aidap kelgen eken.
Nashardyng qanyn soryp, janyn jegen,
Han emes, qara qaban degen eken!
Apyrmau, elge osylar tóre me eken?
Tórelik elge dúrys bere me eken?
Qoy boldym qorasyna kelip singen,
Qúl bolyp osylargha ólem be eken?
Búlardyng jýrgen jeri býlik eken,
Qan sorghysh, qaralardyng sýligi eken.
Jalynsam aldiyarlap ayaghyna,
Qarashash qara tastay jibir me eken?
Qoyynyn hanyshanyng ashsam ba eken?
Qanjardy jýregine shanyshsam ba eken?
Osynyng qorlyghyna baylanghansha,
Ang bolyp Alataugha qashsam ba eken?
Osynday saryndarmen kýy kijindi,
Kijingen kýiding tilin qyz da úghyndy.
Ysqyrghan dombyrada jylan kýiden
Súp-suyq qyz jýrekke múz qúiyldy.
Búrynghy sylqyldaq kýy tәtti tildi,
Aynaldy ashu shekken kýige zildi.
Ot sóndi, qyz boyynan qyzu ketip,
Tyrs etip mahabbattyng jibi ýzildi.
Biylegen búrynghy kýy ynghayyna,
Nәzik qyz kete baryp óz jayyna,
Ornyna otyrdy onyng ashuly ang
Taraghan dombyradan u boyyna.
Qúiylyp jatyr ashy u qyz janyna,
U iship qyz ózining qiyalynda.
«Aldymda jigit emes, jylan otyr,
Sausaghy jez tyrnaqtyng túyaghy ma?
Kýy emes, dombyrasy ysqyrady,
Shaghugha әlde kimdi yshqynady.
Jerkenish mine bireu netken kýy ed?
Aynytty jýregimdi, qústyrady…»
Degendey múrnyn hanysha tyjyrady,
Dombyra onan arman qyzynady.
Tart әri, taqyldatpay!- dep hanysha,
Qabaghyn shytyp, óni búzylady.
Sonymen toqtatady dombyrany,
Kýishi de әbden sharshap boldyrady.
Hanysha jerdi shúqyp otyrghanda,
Erlenip kýishi, qyzdan sóz súrady:
- Aldiyar!
- He aitasyn?
- Tilegimdi beriniz!
- Tang atsyn…

XVII

Tang atty. Jusauynan auyl órdi.
Jamylyp qyrau ishik qyr kórindi.
Otauda bayalyshtyng oty janyp,
Ýy ishi qyz betine bir núr berdi.
Jenildi qyz jýregi, aqyl jendi,
Qyzardy, qyzdyng beti taghy ózgerdi.
- Tastama dombyrandy, kýidi úmytpa,
Tarta jýr sonau tartqan sergeldendi!
Búzghanday ózen tasyp jatqan múzdy,
Júmsartty taghy meyirim qatgy qyzdy.
Hanysha óz qolymen qúiyp berip,
Sapyryp sary maygha qúrt ishkizdi.
Astyna Sapaq súrday at mingizdi,
Qosh aityp yqylaspen oy bilgizdi.
Beline dombyrasyn qystyryp ap,
«Uh!» dep, el qaydalap kýishi syzdy.
Artyna bir qayrylyp qarap edi,
Kórinbey han auyly qala berdi.
Ashylyp ainaladan qara túman,
Núrlanyp dýnie kenip sala berdi.
Sonymen han aulynan kýishi ketti,
Tartatyn toqsan kýidi Ýisin ketti.
Aulynan Kene hannyng úzaghanda
Sapaq súr cap dalany dýrsildetti.
Kýishimen toqsan tarau kýy de ketti.
Sary Ýisin Sapaq súrmen ýige jetti.
Kelgen song aman-esen auylyna
Armandy «Azat» deytin bir kýy shertti.