Senbi, 23 Qarasha 2024
Qorghan 9546 0 pikir 8 Qyrkýiek, 2014 saghat 09:48

«ÁR QAZAQ MENING – JALGhYZYM», BIRAQ BAR QAZAQ DOSYM EMES

Áygili orys tarihshysy Karamzin bir saparynda Parijden sayasy baspana tapqan emigrant bauyrlarynyng ortasynda bolyp qalady. Sonda Fransiyagha jer aughan qasqa-jaysandardyng qauymy: «Reseyde qalay?» – dep súraydy. Karamzin jauabyn qysqa qayyrady: «Bәz-bayaghysynsha. Úrlap jatyr».

Al, tap sol kezde «úly orys» halqy turaly úrandar asqaqtap, aspan astyn dýbirge bólep túrghan edi. Orys әdebiyeti men mәdeniyeti, ghylymy men soghys tehnikasy da sol zamannyng úranyna say úlylyghyn tanytyp, keudesin kerip kele jatty. IYә, Resey imperiyagha ainaldy. Georgiy bauyn  omyrauyna tórtkýldep baylap,  keudesine tósbelgisin qadaghan әskery adamdar Reseyding samúryqbasty tuyn jelkildetip Qapqaz taulary men Orta Aziyany, Sibir men Úly dalany kezip ketti. Orystyng kiyim-kiyisi men jýris-túrysy, shash qoyysy, orys marjasynyng erkeligi, ony aitasyz, tipti orys erkeginin  dәretin túrghan boyynda syndyratynyna deyin «týzemdikter» ýshin tәrtip pen tәrbiyening tini bolyp tabylghan kezde Europa bәribir ony qabylday almady.  Qabyldau bylay qalypty, kәri qúrylyq Napolenning tilimen: «Orystyng mәiitin qazsang tatar shyghady», – dep Mәskeuding negizgi túrghyndaryna  kýmәn keltirip otyrdy.  Al, búl shamada Karamzinning otandastary júmaq sanaghan Parijde Balizaktyng bir keyipkeri: «Eger bar ghoy, taqsyr, barlyq jerde júrt sizden ýlgi alatyn bolsa, Fransiya úly elge ainalyp, Europany kerek  qylmas edi, shirkin!..», – deydi qiyaldanyp. Demek, ensesin tik ústap, tәkappar kórinetin Europanyn  Balizak zamanynda da etegi týrilip, ebi qashyp túrghan eken ghoy.
Múnday mysaldar kóp, әriyne. Europanyng otarlaushy memleketterining bodan júrty bolghan kezinde qytay adamy ózin әlemdegi eng qor, eng beyshara, eng dәrmensiz adam sanaghan. Ótken jiyrmasynshy ghasyrdyng orta túsynda Ontýstik Koreya jerine barghandar «dýniyedegi songhy jatypisher jalqau halyq, enbek etudi bilmeytin toghyshar el – koreyler» dep baylam jasaghan. Biz turaly da osy sóz. Osy baylam. «Qazaq jalqau, daraqy», «Qazaqtar maldyng sonynan kóship-qonyp jýrudi ghana biledi», «Qala salmaghan, túraqtap bir jerdi qonys qylmaghan», «Jabayy, óner-bilimnen júrday, qaranghy halyq», t.b. Osylaysha kete beredi. Ras, HVII-HIH ghasyrdaghy qazaqtardy kórip mәrttigine, myrzalyghyna, darqandyghyna tәnti bolghandar da, dәstýri men saltyna bas iygender de bar. Biraq sonyng bәri týpki nәtiyjesinde qazaq atty halyqtyn  bolmysy men tabighatyn naqtylap bere ala ma? Sonday-aq, fransuz ben orys, qytay men kәris jogharyda biz bayan etkendey me, nemese sonyng ar jaq-ber jaghynda jýr me әli? Búl súraqtargha túshymdy jauap beru ýshin fransuz ne orys, qytay ne kәris bolyp ómir sýru kerek. Súraqty ózimizge qaray búrsaq, býgingi qazaq keshegi sypatynan ózgerip, sony kelbet iyelenip ýlgerdi me?
Sonymen, býgingi qazaq qanday? Qúday aqy, bilmeymin. Biz jayynda ertengi uaqyt birdene demese, mening bilerim az.
Mening biletinim: el ishindegi aghayyn-tuystyng minez-qúlqy, túrmys-jayy, qora-qopsysy, bala-shaghasy, әjik-gýjik әngimesi, qynjylysy men qyjalaty, quanyshy men sýiinishi, maqtany men mazaghy. 
... Ótkende qyrdaghy elge baryp Qúrmanәli degen aghamdy jolyqtyrdym. Qúrekeng janary úshqyn shashyp, jýzine әntek kýlki ýiirip jýretin kónildi adam. Ishine eptep otty su týsse, osy kelbeti barynsha núrlanyp jer-kókke syimay keter-di. Myrza. Jomart. Myrzalyghy men jomarttyghynda qiyr joq. «Osyny bersem, osylay syilap jibersem, paydasyn bylay kóremin» degen   mәsele bú kisining miyna kirip shyqpaydy. Anqyldaq. Jengemiz de aghamyzgha say. Qúrekeng bireuge kógendegi qozysyn óngertip jiberip, bireuding jetegine tapyraqtatyp tayyn baylap berse de qynq demeydi. Aghamyzdyng myrzalyghyna oray jengemizding aitary: «Áyteuir, er adam ózi biledi ghoy, kimge ne berse de...»  Úqsamasang – tumaghyr, Qúrmanәlining úldary da solay. Áldekim әldenege qyjalat bolyp túrsa, Qúrmanәlining úldary elp etip: «Aghay, sizge kerek sol zat bizding ýide bar, әkelip bereyin be?» – dep úsha jóneledi.
Toqsanynshy jyldar. Qúrsaghymyz qúrdyng bótegesindey student bolghan song ishegimizding «ishek-silesi» qatyp jýretin kez. Jalang qaghyp Taldyqorghan qalasynyng manyna kóship kelgen Qúrekemning ýiine inir ýiirile jetip bardym. Jengem baryn dastarhanyna tókti. Ishtik, jedik. Ábden meldektedik. Qaytarda jengem bala-shaghasynyng auzynan jyryp túryp jarty qap únyn qoyarda qoymay arqama saldy. Agham shabdar qúnanyna mine shauyp, óristen qonyr kepesin  әkeldi de, jarty qap únmen qosa tendep attandyrdy. «Bergen myrza emes, alghan myrza» demekshi, men de ózimshe rizashylyghymdy eselep qaytarmaqqa uәde etip: «Úldar oqimyn dese maghan jiberinder, birdene etip jol núsqarmyz» dep kettim. Joq, Qúrekemning úldary orta mektepten keyin oqugha bas qatyrmady, esesine: biri elektriyk, biri svarshiyk, biri santehnik bolyp, әsirese, qazekemning túrmysyna qat kәsip ataulyny iygerip shygha keldi. Shetinen tabysker. Biraq, myna qulyq saughan zaman: adamdardyng esep-qisapqa jýiriktigi, paydakýnemdik, baylyqqa degen bas-kózsiz ghashyqtyq mening inilerimdi ózgerte qoymapty. Kim enbegin qanshagha baghalap berse, sony qanaghat tútyp, kýlip jýre beredi eken. «Ói, bylay, elding qulary siyaqty ókirtip túryp súramaysyndar ma?» – desem, ýlken-kishisi birdey: «Tәuba, jetedi, júmys kóp, ózindi ghana emes, ózgeni de oilap qoi kerek qoy», – deydi.
Sóz basynda el jaqqa baryp, Qúrmanәli aghama jolyqqanymdy aittym. Qúrekem etinen arylyp, sәl shau tartypty. Jengemiz de dastarhan basynda ayaq-qolynyng syrqyraytynyn, basynyng әredik zenip, kózining qarauytatynyn sóz qylyp otyrdy. Qúragham mal dәrigeri, odan ósip esepshi bolghan kezinde alys-jaqyngha kóp kómektesip edi. Solardy súrap, әngime bastap edim: «E-e, olar qazir jaqsy bolyp ketti ghoy. Ne ishemiz, ne jeymiz demeydi. Asyp-tasyp, tógilip-shashylyp otyr. Shýkir, rizamyz», – dedi ekeui birdey. Áytse de әlgi asyp-tógilgen aghayyn Qúrekemning shanyraghyna bas súghudy úmyt qaldyrghan siyaqty. Ony men ýnsiz úqtym. Syrtqa shyqtyq. Qúraghamnyng baghy ýlken eken, mәuelep túr. Úldary ýiding shatyryn janalap, aulasyn gýldendirip tastapty. «Inim, Qúday niyetimizdi taryltpasyn, peyilimizdi almasyn. Adam niyeti men peyilinen airylghan kýni adamdyghynan qalady. Osylay, jaman aghandy úmytpay, soghyp túr, keregindi qysylmay súra, qyzylsyrap jýrgen bolarsyndar, qaytar jolyna bir isek soyyp beremin. Al, úyalma. Bizde bәri bar, bәri tabylady», – dey berdi qayran agham.
Mine, osynday bir qazaq bar. Qúdaygha shýkir, ol qazaq jәne Qúrmanәlimen shektelmeydi. «Ekonomikanyng túraqtylyghy, – deydi әleumettanushylar, – qoghamda orta tap ókilderining kóp boluyna baylanysty». Búny ne qily zamandy basynan ótkerip, býgingi zamanauy damu jolyna týsken Batys elderining ghalymdary aitady. Tәjiriybede synalyp, nәtiyjesin kórsetken tújyrym shyghar. Sondyqtan da ony jón delik. Biraq biz orta tap ókilderi ekonomikanyng túraqytylyghyna qanshalyqty kepildik etetinin bilmeymiz, óitkeni «kópúltty» qazaqstandyq qogham shirigen baylar men túrmys-jayy shekten shyqqan kedeylerden túrady. Orta tap bolsa da óte az. Demek, biz qazirgi jaghdayymyzda әleumettik ahualymyzdy aighaqtaytyn statistikalyq mәlimetterden búryn darhan peyili men jomart bolmysyn joghaltpaghan zamandastarymyz turaly kóbirek oilanyp, solardy qúrmetteuimiz kerek. Sebebi, qoghamdyq qatynastardyng almasularynda qazaqty qazaq qalpynda saqtap qalghan osy minezi: kendigi, bauyrmaldyghy, qayyrymdylyghy, bir-birin saghynyp, eljirep jaqsy kóretindigi, keshirimshildigi, iriligi. Qazaqtyng osy minezi – últtyq immuniyteti, ruhany qorghanys qabileti. Qazaq úly dalada qalyptasqan osynau bolmysynan airylmauy kerek. Samuraylardyn, segundardyng ruhyn ghylym men tehnikagha әkelip salghan japondar siyaqty biz de qazaqtyng darhan tabighatyn tanyp, zerttep, zerdelep memlekettik iydeologiyanyng negizine úlastyruymyz kerek.
Áytse de óz basym qazaqylyqty Qúrmanәlimen shektemeymin. Endi sizderge Eltay esimdi agha-dosym jayly әngimeleyin.
Sol toqsanynshy jyldardyng tony qatqan uaqyt. El-júrt qolyndaghy barynan airylyp, topyraq jalap qalghan. Úsaq-týiek mal týgili, mýiizdi iri-qaranyng ózi qara baqyrlyq qúny kem dýniyege aiyrbasqa ketip tausylghan. Qapaldan Eltaydy kórdim. Sózi mirding oghynday, aitqysh, tildi jigit edi, jalyny qaytapty: «Dәuren, qaryn toydyryp, qatyn-balany asyrau ýshin bayaghynyng qulary siyaqty qyryq-elu ertegini jattap alyp, el aralap ketemin-au osy?» – dep meni biraz kýldirip aldy.  Eltay – joqtyqty kórip ósken adam. Ákelerining sharuagha qyry bolmady ma, әlde, balaly-shaghaly qara taban, kýs bilek enbekshining tapqan-tayanghany ishim-jemnen artylmady ma, Eltaydyng ini-qaryndastary jautankóz bolyp ósti. Namystysy, órti, ójeti Eltay edi.  Elekeng toqsanynshy jyldardyng toqyrauynda ertegi jattap otyrmady, ertegiden de әrmen qiyal-ghajayyptargha toly ókimetting әngimesine de qúlaq asqan joq, dýniye-mýlkin tútas satty da, sonyna ergenderdi shúbyrtyp Almatygha keldi. Matematika-fizika pәnining múghalimi degen diplomyn sandyqtyng týbine atyp úryp, saudagha kiristi. Arba sýiretti. Deldal boldy. Týngi kýzetke túrdy. Ózi aitpaqshy, «Almatyda esek joq eken, esek bolmaghandyqtan bayshykeshterding mashinasyn juyp ta aqsha taptym». Alysqanmen alysty, júlysqanmen júlysty. Reketpiz dep kelgenderding auzy-múrynyn tas-talqan etip qaytaryp «jalghyz bóri» atandy. Aqyry dittegen maqsatyna jetti. Baspana aldy. Balalaryn jaqsy oqytty. Ini-qaryndastaryn ýili-barandy etti.
Elekenning shanyraghyna bir barghanymda ol bauyrlaryna jinalys ashyp otyr eken. Jinalystarynan úqqanym: búlar ortagha tapqan-tayanghandaryn qúyady da bir isti qolgha alady. Ol iske bireui bastamashy bolady. Ágәrәki, әlgi is ong nәtiyje bermese, úsynys jasaghany aiyptalady eken de jatpay-túrmay «investorlardyn» iygilikke salghan aqshasyn qaytaryp baryp «uh» deytin kórinedi. «Bizde zang qatal», – dep qoyady Eleken. Elekeng búrynda kýidirip sóileytin, sol sózshendigi endi ózgeni mazaqtap kýletin ashy mysqylgha úlasypty. Sirә, túrmys, dәulet kóniline eptep jel bitirip jýrse kerek. Biraq ol ainalasyndaghy júrttyng toghysharlyghyn, jan qinamay payda tauyp, baylyqqa keneludi oilaytyn jalqaulyghyn sheney otyryp kýldirgi әngimeler aitady eken. Kerek deseniz, keybireulerding nadandyghyn betine basyp, boqtap ta jiberedi. Sonysyna qarap auyldastar: «Eltay ózgeripti, – desedi, – kisi tanudan qalypty. Ózinshe bolyp ketipti».
Ras, Eltay ózgergen. Qatardan qalmau ýshin, jarly-jaqybaydyng kýiin keship jýrmes ýshin, ini-qaryndasy men bala-shaghasyn ózgeden kem etpeu ýshin ol jan ayamay júmys istedi, kýnkóristing kózin tapty, isting jónin biletin әrkimmen jalghasty. Esep-qisapqa jýirik. «Eltay mektepte oqityn balasyna da aqshany  qaryzgha beredi», – deydi biletinder. «Nege qaryzgha bermeymin? – deydi Eltay. – Onyng qaryzy – ýzdik oqyp, eseygende myqty azamat bolu. Men sony balalaryma kýnde úqtyryp otyramyn. Ákesining dәuletti qanday enbekpen jighanyn kórip, bilip ósken bala jaman bolmaydy».
Eltay juyrda auylgha baryp quatty diyirmen túrghyzyp berdi. Qirap qalghan auylsovetting kensesin janalap, toyhana jasady. Elektr energiyasynyng balama kózderin izdep qazir ol qyrda jýr. Týpki oiy – auyldyng ydyrap ketken sharua qojalyqtaryn biriktirip, aksionerlik qogham qúru. Sóitip myrghamgha batyp jatpaq. «Áy, qu-ay», – desedi júrt.
«Áy, qu-ay»... Sózding turasyna kóshsek, býgingi qazaq qoghamyna Eltay siyaqty «qular» kerek. Búl «qulyqtyn» arjaghynda qazaqtyng enbekqorlyghy, joqtan bar jasay qoyatyn iskerligi, qiyndyqqa tózimdiligi, qiystyryp jol tapqyshtyghy jatyr. Sondyqtan bizding ókimet ózgeni jarylqap, ózgege telmirmey ózimizding eltaylardyng tirligine es qatuy kerek.
Qulyq degennen shyghady. Onyng aty qulyq emes, súmdyq bolar, sirә...
Elqayyr men Ánipa sheshey qyryq-elu jyl sәbet ókimetining malyn baqty. Bes qyz, bir úl ósirdi. Qyzdar boyjetken song órisin tauyp kete bardy. Jalghyz úl ayaqtanbay kóp jýrip qalghan. Aqyry bir kýni shanyraq kóterdi. Shal-kempir quandy. Baryn shashyp, alys-jaqyndy quanyshtaryn bólisuge shaqyryp, toy jasady. Sosyn balasy men kelinin otyrghyzyp qoyyp Elqayyr aqsaqal jónin aitty: «Balalarym, mynau jer men qora-qopsynyn, dýniye-mýlikting endigi iyesi sendersinder. Úqsatyp ústasandar bәri jetedi. Tek bereke-birlikte bolyndar».
Kelin men bala shaldan qalghan qystaugha baryp otyrdy. Ýsh jýz gektar jer, tórt-bes jýzge tarta úsaq mal men iri-qara, dangharaghan ýlken qora, ýy – týgelimen ekeuining iyeliginde. Kýnder óte berdi. Inshalla: kelinning qoly úsynaqty, bala sharuagha myghym. Solay edi... Birde kelin qynqylday bastady: «Atam jer men qora-jayyn o dýniyege ózimen birge әketpek pe? Bizding atymyzgha nege jazyp bermeydi?». Múny estip shal quandy: «Ay, ainalayyndar, ala qoyyndar». Sodan kelinning audan ortalyghyna shaldy sýirep shapqylauy bastaldy da, is tyndy. Qaghaz qújattalyp, qattaldy. Qaghaz qújattalghan kýnning erteninde-aq kelinning týsi búzyldy. Auyrady eken. Qan qysymy joghary eken. Qúrsaq kótere almay jýrgenining sebebi de sol kóp nauqasynan eken. Auruhanagha jatuy kerek. Emdelui kerek. «Ýibay, jaryghym, emdele ghoy», – deydi shal-kempir empendep. Kelin sol ketkennen mol ketip, eki aidan song shaldyng qystauyna beytanys adamdar sau ete týsti. Barady da Elqayyrdyng úlyna: «Qayqay!» – dedi. «Qayda qayqayamyn?» «Qayda qayqaysang onda qayqay,  jer men qora-jaydyng endigi qojayyny bizbiz». Sóitse, mýkәmal-mýlikti óz atyna audaryp alghan súrqiya kelin eki etegin týrip, qalagha qashyp barady da bayaghy ashynalaryn tauyp, qystaudy, jer men maldy tigerge  túyaghyn qaldyrmay satyp jiberipti.
Búl oqigha osydan birer jyl búryn men biletin qyrdaghy auyldyng shanyn aspangha shyghardy. Mәselege janashyr aghayyn aralasqan. Biraq, әdildik bayqús әlimjettik jasaghanadardyng jeteginde ketip, shal-kempir zarlap qaldy. Qaghynghan qatynnyng kýiigine shydamaghan jigit araqqa salynyp, úrlyqqa aralasyp, isti boldy. Qazir ol abaqtyda. Keyin bildik, Elqayyrdyng kelini qora-qopsyny jaylaugha bir ózi kirispepti, olar úiymdasqan top eken. Úiymdasqan toptyng úigharymy boyynsha, әlgi alayaq úrghashy  baygha tiyedi eken de, aldap-sulap, barghan jerining dýniyesin basyp qalady eken. Tap sol kezde biri zanger, biri advokat, biri sot bolyp zandy qyzmet atqaratyn top iske kirisedi eken. Isker kirisedi eken de, qorghansyz, dәrmensiz, anqau elding adymyn ashtyrmay baryn tonap alady eken. Kóldeneng bireuding ala jibin attamaytyn, ary men ojdanyn dýnie boqtan biyik qoyatyn alash júrtynyng ishi býgin mine, osylaysha býlinude. Al, múnday býlinuding býtin jarasy anau jaqta, jogharynyn  jonarqasynda jatyr...
Osydan birer jyl búryn «Germaniyanyng dýniyejýzilik múnay ónimderining tabysyn kestege týsirip otyratyn statistikalyq esepteu ortalyghy: Qazaqstannyng tәuelsizdik alghannan bergi shetke satylghan tek qana múnay ónimderinen týsirgen paydasyna, onda ómir sýretin on alty million adamdy qyryq eki jyl boyy kýnine  tórt saghat qana júmys istetip, emin-erkin asyraugha bolady –  degen mәlimet jariyalady» (Túrsyn Júrtbay. «Mәngi el ústyny – birtútas Alash iydeyasy». Abai.kz). Kórdiniz be, esep-qisaptyng qylyn qisaytpaytyn almandardyng deregine sýiensek, bizge qyryq jyl boyy tórt saghat qana júmys istep, emin-erkin ómir sýruge bolady eken. Al sol qyryq jylgha azyq bolar baylyqty biz shiyrek ghasyrgha jetkizbey jiyppyz. Ne degen keremetpiz! Biraq, aldaghy qyryq jyldyng qyrmanyn qyzdyratyn baylyqtyng qyzyghyn qyryq kýn kóru býgingi qasqa qazaqtyng mandayyna jazylmay túr. Úrlyq, qarlyq. Tonau. Pәle-jala. Qaytkende qazaqty múqatu, qazaqty kemsitu. 
Tanymadyq,
Jarymadyq,
Jaqsygha bir irgeli.
Qolyna alyp,
Pәle salyp,
Andyghany óz eli (Abay). Sonda, pәle salyp, andyp, ayamastay janyn jaralap jýrgen kim qazaqtyn?! Qazaqtyng toghyshar biyligi. Qazaqty ózge júrttan qor sanaytyn biylikting týsinigi. Orystan júqqan minezi. Jýsipbek Aymautov «Abay» jurnalynda bylay depti: «Kórshimiz orysty alayyq. Búlardyng qara halqy nadan boldy. Oqyghany últ qamyn oilaghan joq, qyzyqqa, shenge, dәrejege salynyp, bas paydasynan ózgeni eskergen joq. Sheneunigi ózi qoja, ózi tóre bolyp, qara halyqty mensinbedi, jan esebinde kórmedi. Keshegi oyazdar, jandaraldar, general-gubernatorlar óz aldyna kishkene patsha edi. Olardyng aq degeni – alghys, qara degeni – qarghys boldy, asugha, atugha әmiri jýrdi. Qara halqy men oqyghanynyng arasynda jaqyndyq bolmady, birin-biri jek kórdi. Aqsýiek, dvoryandar qara halyqpen sýikesudi boyyna qorlyq, namys kórdi. Ekinshi jaghynan orys – patshasyn qúdaydan jaman әspettep, kókke kóterdi. IYmendi, qoryqty, patshadan kýshti әmir iyesi bar dep oilaghan joq. Patshany shyrghalaghan ónkey aqsýiek, sheneunikter patshany qara halyqtan alystatpasa, jaqyndatugha sebepshi bolghan joq. Qara halyq qorlyqta, qysymshyldyqta jýrip jatty...» (J. Aymauytov. «Últty sýy», «Abay» jurnaly. 2 qazan 1918 jyl)
Sayasy elita men burjuaziya óz últyn sýimeytin hәm ynsypsyz bolghan song búqaranyng ishindegi ashu-yza jaman qylyqtarmen kórine bastaydy. El ishinde qu men súm kóbeyedi. Ony bәrimiz kórip jýrmiz. Bilemiz. Qynjylamyz. Qasqyrsha úlyp, qan jylaymyz. Alayda, amal kem. IYә, Sabyr aqynnyng tolghauyna salsaq, «әr qazaq mening – jalghyzym», biraq... «bar qazaq mening dosym emes». Tilin mensinbeytin, tegin tanymaytyn, dәstýr-saltyn qúrmettemeytin, ayar, ekijýzdi qazaqty men qalay dos kórmekpin. Hakim ata, keshir. Bizding býgingi hәl әzirge osy bop túr. Áytse de ýmitsiz emespiz. Qazaqtyng jaqsysy kóbeyip, izgi niyettisining aty ozatyn zaman tuady әli. Ol ýshin zamandy (qoghamdy, biylikti, jýieni) ózimiz qolgha aluymyz kerek. «Zamangha jaman kýilemek, zamany ony iylemektin» kerimen keri tartpay, qazaqty beri tartatyn uaqyt keldi. Osyny bek úqsaq, qazaqtyng kóshi týzelip, qazaq turaly oilar da kemeldene týser edi.

"Parasat" jurnalynyng 2014 jyldyng shildesindegi sanynan alyndy

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3239
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379