Egemen elimiz ýshin Konsitusiya kýni merekesining orny erekshe. Onyng Ata Zang ataluy múnyng barlyq zandardan joghary túruynda ghana emes, sonday-aq qazaq elining ózgelermen terezesi teng tәuelsiz memleket ekendigin әigileytin sayasy qújat ekendigine de eshkim shәk keltire almas. Onyng saltanat qúruy bәrimizding de saltanat qúruymyz dep týsingen lәzim.

     Alayda, bir ókinishtisi, keyingi kezderi múnyng qadir-qasiyetin, salmaghy men ornyn dúrys baghalay almay jýrgendigimiz de ashy shyndyq. Múnyng naqty bir kórinisi—Konstitusiya kýnin kәduilgi merekelerding dengeyine deyin qúldyratyp jibergenimizde. Ózge jerlerdi bilmeymin, al bizding Qostanayda múny tipti basy artyq merekelerding biri retinde sanaytyndyghyna tipti de kónil audarmaytyn boldyq. Jergilikti basshylar búl merekeni bir saryndy etip, «әiteuir ótse boldy ghoy» deytin pighylmen qaraytyn sekildi. Jyl sayyn bir saryndylyq. Mereke aldynda filarmoniya sarayynda saltanatty jinalys ótedi. Oblys әkimi jetistikterdi jipke tizgendey etip, úzaq-sonar bayandama jasaydy. Sonynan bireulerdi marapattaghan bolady. Al dәl mereke kýni qala ortalyghynda qalyptasqan ssenariy boyynsha konsert ótedi. Sonymen is tamam. Oblys pen qala basshylary bir mindetten qútylghanday bolyp, «ýh» dep bir demalady.

    Biylghy Konstitusiya kýni merekesi nemqúraydylyq jaghynan búrynghysynan tipti de asyp týsti. Búl merekege Qostanay qalasy kýnining merekesi qabattasyp kelip, Ata Zanymyzdy ayaq asty etkendey boldy. Oblys pen qala basshylary Qostanaydyng meyramyn ýsh kýn boyy toylaymyz dep Konstitusiya kýnine qam jasaudy úmytyp ketken synayly. Búryn búl mereke kýni qay jerde qanday sharalar ótkiziletindigi jayly jergilikti baspasózde aldyn-ala habarlanushy edi. Búl joly toy toylaymyn dep jýrip tars esinen shygharyp alghan synayly. Qala halqy bolsa, jyldaghy әdetpen qala ortalyghyna kýndizgi saghat 10.00-de jinalghan edi. Konstitusiya kýnine arnalghan shaghyn konsert júrtty eki saghat boyy sarghaytyp baryp saghat 12.00- de әzer bastaldy. Ári-sәri kýy keshken qalalyqtardyng tózimi tausylyp, birazy ýilerine qaray ayandady. Minekey, Konstitusiya kýnin qostanaylyqsha toylaudyng «dәstýri» osynday.

   Oipyray deysin, baytaq elimizding ózge ónirlerindegi osy mereke qarsanynda atqarylyp jatqan iygi isterdi estigende jigering qúm bolady eken. Bir oblysta jana mektepter boy kóterse, ekinshisinde Ata Zanymyzgha arnalghan tamasha forum ótkiziledi, ap ýshinshi jerde jýzdegen býldirshinder Elúrandy shyrqap, jýregindi eljiretedi.

     Al bizdi Konstitusiya kýni qarsanynda jyldaghy dәstýrmen bard әnderining festivaly ótedi. Oblys әkimi Núraly Sәduaqasovtyng osy ónerdi erekshe baghalaytyndyqtan júrttyng bәrining tayly-tayaghy qalmay soghan asyghady. Negizinen oghan kórshi Reseyding bard әnshileri shaqyrylyp, әnder orys tilinde shyrqalatyndyqtan bylayghy júrttyng qúdayy berip qalady. Jastyq shaghyn eske alghan әkimimiz de búdan esh uaqytta shet qalmaydy. Gitaramen qosylyp, ózi de biraz әu deydi, Múndayda qaydaghy bir Konstitusiya kýni degen ne tәiiri. Sol da sóz bolyp pa?

    Shyndap kelgende bizdegi iydeologiya salasyna jauap beretin lauazymdy jandardyng tym kelte oilaytyndyghyna, dayyn nәrseni ótkizuden basqagha aqyly jete bermeytin tayazdyghyna tang qalasyn. Mәselen, osynyng aldynda ótken qala kýninde bir top adamgha «oblystyng qúrmetti azamaty» degen ataghy darday ataq berildi. Mine, osy marapattaudy nege dәl osy Konstitusiya kýnine oray oilastyrmasqa? Sonda ana Chernysh, Dvurechenskiy sekildi azamattar búl ataqty egemen elding Konstitusiyasy ózgelermen teng dәrejede ghana emes, keybir enbegi olardan da kem emes jandardan artyq sanap otyrghandyghyn seziner me edi qayter edi? Tipti osy jaghdayatty qadap túryp aitsa da artyq emes. Qansha degenmen ózge últ ókilderining tynysh ta baquatty ómir sýrip otyrghandyghy osy Konstitusiyamyzdyng arqasy emes pe? Osy tújyrym basa aitylsa, mýmkin osyndaghy keybir óktemsigenderding jýni jyghylar ma edi.

     Átten, múny oilaytyn әkim-qara qayda?

Múratbek Dәurenúly.

Qostanay.

Abai.kz