Keshe, 28 tamyz, Almatydaghy jazushylar odaghynyng әdebiyetshiler ýiinde Qazaqstan Jazushylar odaghy men Múhtar Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng úiymdastyruymen belgili jazushy, etnograf, tarihshy, ghalym Zeynolla Sәnikti eske alugha arnalghan ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya ótti.

Ghylymy konferensiyagha senator, Qazaqstan jazushylar odaghynyng tóraghasy Núrlan Orazaliyn, tarihshy, ghalym Túrsyn Júrtbay, Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng diyrektory Uәlihan Qalijan,  «Úly dala qyrandary» qozghalysynyng jetekshisi Sәdibek Týgel, Qalamgerler Berik Shahanov, Ghalym Jaylybay, Maraltay Rayymbek jәne Zekenning úrpaghy Qanat Zeynolla qatysyp, ghalymnyng ghylymy enbekteri men shygharmashylyghy turasynda sýbeli oilar aitty jәne kólemdi bayandamalar jasady. Qayrat Qúl-Múhammedúly bastaghan óner qayratkerleri ólennen shashu shashty. Nazarlarynyzgha Túrsyn Júrtbaydyng Zeynolla Sәnikúly turaly jazghan «Dәneker túlgha» atty maqalasyn úsynamyz.

***                   ***                        *** 

Tirshilikting mәjbýrlik zanyna oray, pende atauly jany jórgekke oralghannan bastap, óz amanatyn iyesine tapsyrghangha deyingi azdy-kópti uaqytta kýn sayyn bir nәrseden aiyrylyp otyrmaq. Kimning qansha joghaltqanyn kim bilsin, әiteuir, «túyaghy býtin túlpardyn, qanaty býtin súnqardyn, qabaghyna kireuke týspegen arudyn» joqtyghy anyq. Joghaltqanynnyng bәri altyn bolmas. Biraq, iyne ekesh iynening sabaghy bolsa da janyna qat. Sol jinishkeli-juandy jipting sabaqtalmaghan kózi, jamamaghan jyrtyghynyng oryny jan týkpirinde ýnemi ýnireyip túrghan kýiinde ómirindi ótkizesin. Jan jarandy ózing jalap, jatyghyn jazasyn.

Al el taghdyryna qatysty jaryqshaqtardy túlghalar ghana dәnekerlep, qiiyn qyiystyrady. Múnday qiiy qashqan qisyndar qazaq tarihynda molynan úshyrasady. Tipti, sol qiiy qashqan kýii ajyrap, bara-bara alystap, aqyry jatsynyp tynghan taghdyrly týiinder asa mol. Oghan býginning ózinde ýrimi ýzilmegen, biz jýzdesken Ishki Mongholiyanyng Naymanshy atty audanynda 262 myng jan sanyn qúrap, úly nayman qaghanatynyng hany Tayan hannyng 21-úrpaghynyng ainalasynda toptasa jiyn otyrghanyn, olardyng «Nayman ordasy» atty tarihy jeti ghasyrlyq alty qatparly han sarayyn múrajaygha ainaldyryp, «Nayman mәdeny ortalyghyn» qúryp, nayman-monghol jazuymen «Nayman shejiresi», «Nayman ensikolpediyasy», «Nayman jer attarynyng tarihy», «Nayman jyr-anyzdary», «Nayman әn-kýileri», «Nayman audanynyng kórkemóner tarihy», «Nayman kórkemsózi men jazuy» siyaqty tanymdy kitaptar men jinaqtar shygharyp jatqanynan negizgi júrtymyz beyhabar. Al osy Ishki Mongholiyadaghy ataqty Qúrymbel aimaghynda – jalayyr men kereydin, qonyrat pen qypshaqtardyn, Kókotta – onghyt-uaqtardyn, alyshyn aimaghynda (Saryózen men Sarjazyqtyng boyy) – alshyndardyng úiysa otyrghany jәne olardyng da sonday tektik nysandyq baghytta zertteuler jýrgizuge den qoyatyn ynghay tynytyp jatqanyn kózimiz kórdi.

Tegi bir, tarihy bir, memleketi bir, mýddesi ortaq birtútas úlystyng taghdyry qaq bólinip, aragha segiz ghasyr ótkende bir-birinen mýldem maqúrym qaluynyng basty kiltipany – belgili bir dәrejede basyndy bәige tigetin tәuekeldi dәneker túlghalardyng jetispeui. Tipti bes ghasyrdyng tónireginde besigimizdi kezektese terbetken, «ýrikken ala taydyng kesirinen» irgemiz ajyraghan Asanqayghy, Shalkiyiz, Dospanbet, Qaztughan jyraulardyng múrasy men epostarda aitylatyn noghayly júrtyn da jatyrqap qaldyq. Qazirgi Aughanstan men Irandaghy, Iraktaghy naymandar (almaniyalyq aughandyqtardyng aituynsha, olardyng 24 myngha juyghy ózderin tikeley Ketbúghanyng túqymymyz dep esepteytin kórinedi) jәne qan qúramy arghyn taypasymen birdey týzilgen qyzylbastar men qashqaylar, jalayyrlar, qypshaq mәmlýkteri, Pәkstandaghy mogholdar atanghan jalayyrlar men qypshaqtar, qonyrattar men naymandar endi basy qayyrylmastay bop jattanyp ketti. Mine, der kezinde dәnekerlenbese, últtyq úiytqy da osylay irip tynady eken. «Elge el qosylsa – qút, Elden el ajyrassa – jút», «Berispeseng – alyspaysyn, Baryspasang – alystaysyn» – degen tarihy әri taghdyrly tәmsil sodan qadyptasqan siyaqty.

Sonday dәnekeri ýzilip, arasy ajyraghan, tipti bir-birine qayshy sayasattar jýrgizgen buyrqanysty maydandardyng kesirinen Qajyghúmar Shabdanúly siyaqty degdar azamattardy jarty ghasyr týrmening terezesinen telmirtken shaqtardy da qazaq júrty basynan ótkerdi. Qazaq sol bayaghy bir qazaq, tili men dәstýri bir, biraq olardyng tarihy eki týrli jazyldy. Múnday qisynsyzdyqtan әli de tolyq aryla almasaq ta, qyrghiqabaqtyng yqpaly әlsiredi, qyrtysy jazyldy. Bir júbanyshtysy, jәne onyng basty sebebi, tura osynday talmaly tústa dәnekerli túlghalardyng tanym shymyldyghyn ashyp, últtyq sana iyelerining ómir saqnasyna shyghuy. Osynday tarihy sanalardy sabaqtastyryp, oy damytugha sebepker bolghan sonday túlghanyng biri – biz býgin jylyn berip, qaraly jiynyn sanaly saralaugha ainaldyryp otyrghan jany jәnnәtta bolghyr marqúm aghamyz Zeynolla Mýbәrәkúly Sәnik.

Sonau sekseninshi jyldardyng ortasynan aua atmekenge at basyn búrghan alghashqy agha jazushylar Aytqaly Ospanov pen Zeynolla Sәnik jәne últ qormaly Súltan Janbolat aghalarymyz boldy. Jazushylar odaghynyng tapsyruymen biz de sol kisilerding tizginin ústap, qyryn kózden kólegeylep, elimen barynsha erkin tanysuyna mýmkindik tudyrugha úmtyldyq. Qazir shandatqan qara jolgha ainalghan qarym-qatynas auqymynyng ol tústa erneui tar, qyspaghy mol, qysyltayany shanshuly edi. Soghan qaramastan, quanysh pen sýiinishten tógilgen kóz jasyna malshynyp jýrip sandaghan taghdyrlardyng shemen bop qatqan qasiret bezin eritti. Anduly sóz ben andylghan qadamgha qaramastan búdan keyin ýrdisi ýzilmegen sol bir shyn mәnindegi jankeshtilerding qarasy molaya berdi. Keyinnen Jaqsylyq Sәmiyt, Armiyabek, Túrsynhan Qayyrkenúly, Almasbek Ahmetbekúly, Serik Qapshyqbayúly búidasyn ústaghan qútty kóshke úlasty. Qazir tarihy otanynda keudesin tik ústap, jerdi nyq basyp jýrgenderding úzyna sany jarty milliongha bet búrdy.

Shiyrek ghasyrgha juyq merzim ishindegi búl qozghalys sany jaghynan da, sapasy túrghysynan da últymyzdyng tynysyn keneytti, sanasy men dәstýrin janghyrtty, kózqarastarymyzgha ózgerister engizdi, órisimizdi úzartty. Ásirese, mәdeniyet pen ruhaniyat salasyndaghy ýlesteri basym bayqaldy. Tarihymyz búrlyghyp, oiymyz tútqyrlanyp qalghan sol bir bulyghu túsynda borlyqqan ókpemizge taza aua qosqanday boldy.

Qazaq tarihynan Qarakerey Qabanbaydyng aty óshpeytini anyq edi. Alayda talay tosqauyl men kýltóbege, kýnkilge úrynarymyz kәmil bolatyn. Sol alghashqy saparynyng ózinde «Qarakerey Qabanbay» atty tarihy әfsanasy arqyly iysi qazaqtyng sanasyn oyatqan Zeynolla Sәnikting shaghyn kitapshasynyng әseri erekshe boldy. Búryn jyr, dastannyn, Búqar jyraudyng tolghaularynyng ishinde aty atalyp ótetin qatardaghy has batyrdan «han batyry Qabanbay» atanyp, kýmәnsiz, kәdik pen kýdiksiz últ kiyesine ainaldy. Ile halyqtyq qozghalysqa úlasyp, ýsh jýz jyldyq torqaly toyy ótti. Ondaghy tarihy oqighalar qaytadan oy saralauynan ótti. Búl últtyq ruhtyng asqaqtauy Abylaydyn, Bógenbaydyn, Nauryzbaydyn, Tóle biydin, Qazybek biydin, Áyteke biydin, Rayymbek әuliyenin, Shaqshaq Jәnibektin, Kerey Jәnibektin, Bayghozy batyrdyn, Kenesary-Nauryzbaydyn, Aqjoltay Aghybaydyn, Janqojanyn, taghy da basqa qasiyetti túlghalardyn, sonymen qatar Shyghys Týrkistan últ-azattyq qozghalysynyng batyrlarymen qosa Bóke, Zuha, qos Ospan, Súlubay, Býrkitbay, Enlihan, Baspay, Akpar, Ghani, Qaliybek, Qúsayyn tәiji siyaqty «úmytylghan», biraq «azattyq izdegen kósh» qaharmandarynyng býrkelgen shymyldyghyn ashty.

Otyn ózi ýrlep, dem bergen qozghalystyng yrqynan tys qalmay «Baspay», «Dala mәdeniyetining dara ýlgilderi», «Demejan», «Túghryl han», «Sergelden» siyaqty derekti әfsanalardy ómirge әkeldi. Atalghan aghalar men iniler bas týzegen kóshting aldynghy qatarly tolqyndary Qazaqstannyng «Kók tuyn» jelbirete әndetip, Qabylash, Mayra men Shúghyla, Gýlzira, «Qyzdar-aylatyp» Tileubek pen Ermúrat, erli –zayypty Qúrmanbek pen Riza, Otanbek pen Janat Toqtasynqyzy, Shәbә men Erkin Ergender әlem saqnasyn aralap ketti. Aqyt Ýlimjibastatqan Qajyghúmar, Omarghazy, Zadahan, Súltan, Serik Qapshyqbay, Orazanbay Egeubay, Júmabay Bilәl, Jaqyp Myrzahan, Túrsynәli Ryskeldiúly siyaqty aghalardan bastap Shәmis, Asylhan Qúsbegin qatarly kókjaldar, Almasbek pen Kerim Elemeske, Ghalym men Dukenderge deyingi kekse qalamgerler qazir dýniyejýzi qazaqtarynyng arasyndaghy tanymal túlghalargha ainaldy. Men osylardyng qatarynda kóne qytay tilinen qytaylardyng ózderin oqytatyn jәne oqytqan, býgin otan tarihyna erekshe ýles qosyp, derbes ghylymy mektep ashugha bet alghan Nәbijan Múhamethanúly, Baqyt Ejenhanmen qatar Jalmúhan Oshan, S.Súnghatay, Túrsynhan Qayyrkenúly, Qalban Yntyhan, Erkinjan Silәmhanúly siyaqty ghalymdardyng enbek zeyneti men beynetin erekshe baghalaymyn. Kópestik pen kәsipkerligining baghy janghandar qanshama?!

Mine, qatuly shekaranyng qylauyn alghash tauyp elge oralghan aghalarymyzdyn, sonyng ishindegi biregeyining biri Zeynolla Mýbәrәkúlynyng ótken ómir keshuin ejeldete eske alghanymyzdyng ózinde, osynday sardarly ghúmyr ghibyraty eske týsedi. Búl tarihy qozghalys ta әli talay eksheler, yghysa-yghysa syghylysar, bastyghar. Alayda elining ruhany tarihynyng ótpeli túsyna dәnekerli bir qiyrshyq bolyp qalanghan jandardyng jankeshti jauapkershiligi – ýnemi este ústaugha túrarlyq enbek.

Ghylym demekshi, Zeynolla degdardyng ózimiz sýiinetin osynday azamattyq sipattaghy minezimen qosa qadirleytin bir pitinәm – ol kisining qytay qoljazba múralaryndaghy jalpy týrki júrtyna, onyng ishinde qazaq ruhaniyatyna qatysty derekterdi jinastyryp qana qoymay, ony jinaqy ghylymy payymmen qalyng júrtqa tanystyruy. Bizding jyl qayyruymyzdan búrynghy «Mu tyani zynyn» jazbasyndaghy «Ghún anasynyn»:

Asha búlt kóz úshynda búlang qaghyp,

Asqar tau kórinedi múnarlanyp.

Ózen boylap, jartaspen jaghalasyp,

Tau joly kókjiyekten barady asyp.

Aqsha búlt bolsam eger, aitam anyq,

Keler em osy aragha qayta ainalyp.

Ekinshi núsqasy:

Aqsha búlt kóz úshynda búlang qaghyp,

Asqar tau shaqyrady múnarlanyp.

Ózen boylap, jartaspen jaghalasyp,

Kósh joly kókjiyekten barady asyp.

Bolghanda auylyng alys, ara qashyq,

Taudan asqan búltpen aralasyp:

Kelersin., aman bolsa, qauyrsynyn,

Taghy da qandyryp bir kóz susynyn, –

degen tolghauymen túnghysh ret Zeynolla aghamyzdyng qoljazbasynan tanysyp, «Júldyz» jurnalyna jariyalap edim.

Búl izdenisting sony jiyrma jylgha sozylyp baryp, «Kóne qytay derekterindegi tegi týrkilik әdeby núsqalar» degen nayman, arghyn, qanly, kerey, qypshaq, qonyrat dep ru attary anyq jazylghan, uaqyt merzimi jyl qayyruymyzdan búrynghy H ghasyrdan bastap HÝIII ghasyrgha deyingi aralyqty qamtityn 72 aqynnyng shygharmasyn jeke jinaq etip shygharudyng mindeti maghan jýkteletinin ol kezde qaydan bileyin. Búl derekterdi oqyghan adamnyng qyzyqpauy, biluge úmtylmauy mýmkin emes edi. Mysaly, 1237-1295 j.j. ómir sýrgen qanly Bayan aqynnyng «Qamshy» atty:

Oyqastap ondy-soldy bastym amshy,

Sorghalap tebingiden aqty tamshy.

Semserdey bolmasa da ótkir jýzi,

Ýsh qúlash órimining úzyndyghy,

Doyyrdy jibergende bir iyirip,

Týmendi bir kisidey túrdy ýiirip, –

degen joldardy Abaygha bolmasa, Nesipbekting ózine qaytyp qiyarsyn.

Osynday qatparly ruhaniyattyng qyrtystaryna kóz súghyn qadatqan Zeynolla Sәnkting payymdy ghylymi, әdebiy-zertteu enbekterining manyzy erekshe. Búl orayda arnayy derektenushy mamandardyng aralasuyn qajet etetin týiindi mәseleler de bar ekeni anyq. Múny keler kýnning enshisine tiyesili pikir retinde kópshilikting esine sala ketudi layyq sanadyq.

Osy rette aldynghy tolqynnyng erekshe ómir maydanynan ótkenin jәne olardyng kórgenderining ózining ensiklopediyalyq maghlúmatqa ie ekenin basa nazar audara aitqan oryndy. Ómirining songhy tynysmen jazylyp, ystyq demi qalghan «Qazaq etnografiyasy» atty kólemdi enbekti halyqtyq sypaty basym basylymnyng qataryna tolyq jatqyzugha bolady. Múnda ghylymy payymdy, jazushylyq kórkem, shejireshilik bayandaulardyng barlyq týri toghysqan. Erkin әri týsinikti tilmen jetkizilgen, maghlúmaty mol qazynaly qormal tuyndy. Bilim men payym, ómirlik tәjiriybe astasyp, ataly sózge ainalghan. Ózgeni bylay qoyghanda, kóz susynyn kýnde qandyryp jýrgen kiyiz ýiding keregesine qatysty – ersi, balashyq, saghanaqsiyaqty ólshem men jelkóz kerege, torkóz kerege, iyin, qar, qalam, toghyn, qalamdyq, syqyrlauyq, dódege, jiyek, tanday órnek, órik kerege, tanghysh, shalghysh uyq, salma degen ataulardyng atyn da jәne olardyng mindetin de tolyq týsine bermeytinimiz anyq. Demek, qalam ústaghannan bastap balalar әdebiyeti men halyq auyz әdebiyetine etene ómir sýrgen Zekenning tanymdyq salasyndaghy izdenisterining bir qomaqty qorytyndysy siyaqty.

IYә, pende atauly kýn sayyn әr qymbatynyng birin joghaltumen ómir sýrip, ózi de bir kýni ghayypqa ainalady. Alayda ózgeden góri adamgha bergen baqyttyng biri – belkýshing men ruhany kýshinning artta qalghan belgisi. Sol belgilerine qarap, ótkenge – salauat jasaymyz. Búl rette joghaltuynan qaldyrghan belgisi men tapqan qymbaty basym bolghan Zeynolla Mýbәrәkúlynyng ruhyna el atynan taghzym etemiz.

Túrsyn Júrtbay,

jazushy, professor.

Abai.kz