QR  Investisiyalar jәne damu  ministri

Á. Ó. IYsekeshev myrzagha.

Ashyq hat.

Qúrmetti Áset Órentayúly!

  Osy ashyq hatty  Sizge arnap jazugha myna súmdyq  qalyptasqan jaghday  sebep boldy. «Vremya»  gazetinin  2014 jyldyn   9-shy tamyzynda  belgili qazaqstandyq jurnalist qaryndasymyz  Madina Ayymbetovanyng «Zachem  vy, malichiki? Kto-to pytaetsya  prikleiyt  k Kazahstanu  yarlyk  vtorogo  Tailanda.  Statiya  v indiyskom  internet-izdanii, nazvavshaya  nashu stranu  novym  sentrom mirovogo  seks-turizma, stala povodom dlya razbiratelistva na diplomaticheskom urovne. Bangkok –eto proshloe. Indiyskie mujchiny  teperi  tolpamiy  stekaiytsya  v Kazahstan.»- atty namysty qazaqtardyn  janyn týrshiktiretin jan aiqay  maqalasy men menin  2014 jyldyng 18 nauryzynda  ««Qazaq eline  las turizmdi  әkelmeu turaly  « Úly Dala Qyrandary»  respublikalyq  qoghamdyq  әleumettik –mәdeniy  qozghalysynyn  óz  Ýkimetimizge  joldaghan  ÝNDEUIME»  tiyisti memlekettik  mekemelerdin, onyng ishinde Sizding ministrlikke qaraytyn  turizm  komiytetindegi sheneunikterding tarapynan   jauap bolmay, nemqúraylylyq tanytulary  naqty sebep bolyp otyr.   Búl  Ýndeu hatty  QR Premier Ministrinin  Kensesi  2014 jyldyn  18 nauryzynda qabyldap alghan.  Hattyn  nomeri  461-217.  2014 jyldyng 18 nauryzy. Sodan beri búl hatqa  eshqanday   jauap joq. Al,  Tughan Otanymyz – Qazaqstan Respublikasyndaghy turizm – las turizmge ainalyp,  últtyng qasiretine, qayghysyna ainalyp,  bizding  eldi  әlemge masqaralauda.   Atalarymyz: -«Meshkeu degen jaman at»  dese, mynau yarlyk tipti onan  million ese  súmdyq kleymo bolyp túr. Osyny týsinetin  sәt keldi.

Orystarda mynaday  qanatty sóz bar:-«IMIDJ vse, ostalinoe nichto!».  Las turizmning arqasynda bizge  óte  jaman las  atau  tanylyp otyr.  Búny estigennen, kórgennen ólgen artyq dep sanaymyn.   Biz bay elmiz dep jar salamyz.  Býkil әlem mazaqtap  seks turizmning otany  Qazaqstan,  al seks turizmning astanasy – Almaty qalasy dese namysy bar qazaq  ólmegende ne isteu kerek.  Áset bauyrym, әdilin ózing aitshy nege biz osynday  kýige jettik??? Dәl osy jaghdayda baylyq nege kerek, barlyq nege kerek ? Ashyghyn aitayyn osy jaghday meni  qatty alandatyp otyr.  Logikagha salsaq  seks-turizm   ekonomikasy nashar,  namysy taptalghan, ar-úyaty az  elde ghana oryn alady emes pe? Bizde últqa,  jastargha  joghary adamgershilik ruhta  tәlim-tәrbie beretin  iydeologiya joq.  Onyng ornyn las turizm  basyp otyr.  Sonyng saldarynan  memleketting imidjine núqsan keltiretin,  qazaq azamattarynyng saghyn syndyryp, namysyn  taptaytyn kelensiz  seks-turizm  ordasy degen  jaman atqa tap bolyp otyrmyz. Búdan qalay qútylamyz ministr myrza? Týsinikti bolu ýshin   búryn  Ýkimetke joldaghan Ýndeuimning mәtinin sizge arnayy jiberip otyrmyn.  Las turizmdi boldyrmaytyn  sharalardy tez arada jýzege asyru qajet.

***                                ***                             ***

                                                                                       «QR Ýkimetining Premier–ministri

S.N.Ahmetov myrzagha!

«Qazaq eline las turizmdi әkelmeu turaly  «Úly Dala Qyrandary» respublikalyq qoghamdyq әleumettik-mәdeny qozghalysynyng óz Ýkimetimizge joldaghan ÝNDEUI!».

(2014 jyldyng 18 nauryzynda joldanghan.)

                                         Qúrmetti, Serik Nyghmetúly!

 Osy  Ýndeudi  dayyndap jәne jazyp  Sizge joldaugha  elimizdegi turizmge  qatysty  qalyptasyp kele jatqan keybir kelensiz  jaghdaylar әbden  mәjbýrlep otyr. Qazir   atalmysh salagha jauapty ministrlik, onyng departamentteri bar jәne  barlyq dengeydegi әkimder men  turistik mekemeler, biznes qúrylymdary  turizmdi  damytamyz dep  ala shapqyn bolyp jýr.  Sózsiz, ekonomikalyq túrghydan alghanda, onyn   tiyimdi ekeni, qazynagha  payda әkeletini de ras  dýniye.   Oghan dau joq. Biz búl úmtylysty qoldaymyz. Mәsele, Serik Nyghmetúly,  turizmning basqa  jaghynda bolyp túr.

Mәsele, bizge qanday turizm kerek?!  Bolashaqta  elimizge qanday turizm qazaq eline keledi?! Eger de últymyzdyng mynjyldyq salt – dәstýrine, mentaliytetine, Úly dalanyng órkeniyetti mәdeniyeti men músylmandyq dinine ziyan tiygizbeytin, zalal keltirmeytin, bizding ar – ojdanymyzdy masqaralamaytyn bolsa, onda әngime basqasha. Biz, taghy qaytalap aitamyn tazalyqty pash etetin  turizmdi  eki qolymyzdy kóterip, qoldaymyz.

Al, tek qana payda tabudy, aqshany, valutany kózdeytin,  bizding últtyq mentaliytetimizge, salt – dәstýrimizge jat, bizding bolashaq úrpaghymyzdy búrys jolgha, arsyzdyqqa bastaytyn «jyn-oynaq», «las  turizmge»   týbegeyli  qarsymyz. Biz, «las turizm» dep «gey-turlardy», «gey-oteliderd»i, «geysha klubtardy», jezókshelerdi, narkomandardy, maskýnemderdi jәne bir jynystylyqtardy dәripteytin turizmdi aitamyz. Onyng aldy, qazaq jerine kelip te ýlgerdi. Mysaly, tek qana bir Almatynyng ózinde 20-dan asa gey-klubtar, 30-dan asa geysha-klubtar, 40tan astam kýndiz-týni júmys isteytin jyn – oinaq, týngi klubtar, bordelderge ainalghan sauna – hauyzdar qaptap ketti. Bir sózben týiindesek, arsyzdyq mәseleleri  elimizde qatty  beleng aluda. Osyny qalay toqtatamyz? «Turizm, turizm, aqsha, aqsha» -dep jýrip, bolashaqta kýlkimizdi jiya almay qalyp jýrmeymiz be? Osynday qasiretterdi basynan ótkerip otyrghan elder men memleketter bar ghoy. Olar kezinde osy jәiitterdi eskermey, býgin san soghyp otyr. Sony bizding qasiyetti jerimizde boldyrtpaugha atsalysyp, aldyn-ala  qajetti  is-sharalardy jýzege birlesip  asyrayyq. Osy túrghysynda Siz basqaratyn  Ýkimetting tarapynan oilastyrylghan ýlken memlekettik baghdarlama qabyldansa, óte dúrys bolar edi. Áytpese, biz, arsyzdyq jaylaghan elge ainalyp ketu qauibimiz bar.

Biz búny Sizge osynday ýlken qauipting aldyn alayyq, degen niyetpen joldap otyrmyz. Osy jóninde Sizdin  tapsyrmanyzdyng ayasynda ,  tiyisti ministrlik ziyaly qauymnyng qatysuymen  “dóngelek ýstel”  negizinde  ýlken  mәjilis ótkizui kerek dep esepteymiz.Búl bas qosu jiynynyng taqyryby: «Bizge qanday turizm kerek?!». Biz sonda úsynystarymyz ben pikirlerimizdi tolyq  jetkizemiz». Sizderden naqty jauap tosamyz.

***                             ***                             ***

Qúrmetpen,

«Úly Dala Qyrandary» respublikalyq qoghamdyq әleumettik – mәdeny qozghalysynyng teng tóraghasy, QR Enbek sinirgen qayratkeri, jazushy

Sәdibek Týgel

Abai.kz