5

Stalin ólip, Beriya atylghannan keyin jana sayasy baghyt pen kózqarastardy eksheu maqsatynda úiymdastyrylghan SSSR Jazushylar Odaghynyng HIU plenumynyng qorytyndylaryna oray 1953 jyly 16-qarashada Qazaqstan jazushylarynyng qalalyq mәjilisi ótti. Búl mәjilisting tynysy búrynghy janyqqan әshkereleulerden kóri shygharmashylyq taldau baghytyna qaray oiysty.

Búl tústa M.Áuezov Mәskeu uniyversiytetindegi dәristerining arasyndaghy tynys sәtinde Almatygha kelip, týrli sharalargha qatysugha mýmkindik aldy. Odaqtyng jana tóraghasy Gh.Mústafin bayandama jasady, jaryssózding alghashqy kezegi M.Áuezovke berildi. Jappay sayasi-iydeologiyalyq jazalau sayasatynyng tolas tartqanyn jәne qanday da erkindik tynysynyng ashyluyn ýnsiz dәmetken, bismillәsin «halyqtardyng әkesi» Stalinnen bastaytyn shygharmashylyq odaqtyng ziyalylarynyng sóileu mәneri ózgere bastady. Búl M.Áuezovting de sózinen bayqalady. Biz jiyrma jylgha sozylghan qudalau men qúrsaudan qútyla bastaghanyn sezgen jazushynyng psihologiyasyn anghartu maqsatymen onyng búl sózin shamaly ghana qysqartyp berudi jón sanadyq.

M.Áuezov: «Joldastar, sizderding kópshilikteriniz SSSR Jazushylar Odaghynyng plenumyna qatystynyzdar, kópshilikteriniz plenumnyng materialdaryn oqydynyzdar, sondyqtan da ózderinizding әdeby shygharmashylyqtarynyzdy jauapkershilikpen, jan-jaqty, oilana, syn kózimen sholyp shyqtynyzdar. SSSR Jazushylar Odaghynyng kezekti plenumyna partiya qanday mәn bergenine toqtalyp jatpaymyn, tek bizding aldymyzda túrghan týiindi mәselelerge nazar audarmaqshymyn. Kenester Odaghynyng jazushylar úiymynyng osy plenumy ótkennen keyingi oilarymyzdy jinaqtaghan song Qazaqstan jazushylarynyng kezekti sezine qanday shygharmashylyq tolghanyspen keletinimizdi oilastyra bastaymyz. Kópten beri jazushylardyng sezi ótken joq, sondyqtan da jekelegen әr jazushy, qazaq әdebiyetining әr janryna jauapty әrbir shygharmashylyq seksiyalar ýlken shygharmashylyq ekpinmen sezge dayyndyqtyng qarbalasyna kirisui kerek...»,– dep bastaghan sózining auanynan sayasy atmosferadaghy ózgeristi birden bayqaugha bolady.

Búryn tilge eng aldymen «halyqtar kósemi», «partiyalyq syn», «sayasy óreskel qatelikter» degen tirkestermen bastalatyn әshkereleushi sózder qatargha ilinbey qalghan. Onyng orynyn «jauapkershilikpen, jan-jaqty, oilana, syn kózimen» degen shygharmashylyq úghymdar auystyrghan. Qazirgi taqyrypty iygeruge kelgende qazaq jazushylarynyng tosyrqap jatqanyn aita kele «ózara syndy» ózining sýiikti dramaturgiya janrynan bastapty:

M.Áuezov: «Qazirgi kýnning taqyrybyna jazghan Áuezovtin, Mýsirepovtin, Múqanovtyn, Qúsayynovtyn, Ábishevtin, Imanjanovtyng piesalary әli de naghyz kenestik dramaturgiyanyng dengeyine jetken joq, olar tek mausymdyq talaptargha ghana jauap berip keledi, olar shygharmanyng әdebi, tarihi, kórkem qúndylyqtaryn anyqtay almaydy. Qazirgi kenes taqyrybyna arnalghan kórkem shygharmalar da boluy tiyis. Búl oraydan alghanda bizding boryshymyz asa zor. Poeziya da, proza da, syn da osynday qaryzdar kýide. Búl janrlardyng iygerilui jóninde erekshe toqtalghym keledi. Nege bizde jaqsy dramaturgiya jazylmaydy, biz nege orys dramaturgterinen ýlgi almaymyz? Búl túrghydan alghanda plenum óte manyzdy ótti. Bizding memleketimizding ómirining eki manyzdy kezeni ýsh-aq shygharmada: «Qaq aiyryluda», «Lubovi Yarovayada», «Bronepoezd – 15-69»-da ghana shynayy kórinis tapty. Ózge shygharmalar MHAT-ta, Kishi teatrda qoyylyp jatqanymen de, tek K.Simonovtyng «Basqynshylyq», «Maydan», «Orys adamy» piesalary ghana naghyz qúndylyqqa ie bolyp otyr. Egerde sizder «Qaq aiyrylu» men «Lubovi Yarovayanyn» qanday piesa ekenin kórgen bolsanyzdar, onda búl eki shygharmanyng kenestik dramaturgiyany әlemdik dengeyge kótergenin moyyndaularynyzgha tura keledi. Búryn sahnada zattyq sebepkerlikke qúrylghan tәsilder qoldanylatyn. Alayda onyng barlyghy adamnyng tútynushylyq súranystary. Dramaturgiyalyq shygharmalarda olar sahnalyq tartysqa shamaly ghana yqpal ete alatyn. Mysalgha, Chehovtyng «Shie baghynda» shire (shkaf) turaly sóz qozghalady. «Bronepoezd – 15-69»-daghy zattyq tәsildi alynyz, temir jolgha kim ózining basyn qongy kerektigi jónindegi tartys adam minezin ashugha qanday yqpaldy әser etedi...»,– dep búrynghy sayasy tirkesterding orynyn kórkem taldaumen almastyrdy.

Demek, Mәskeuden esken «jyly leptin» bir «jylymyq» әkeletini mәtinning auanynan-aq seziledi. Ángime ózegi sayasy baghamdaudan kóri kórkem oigha qúryldy. Naghyz lirik aqyndardyng shygharmashylyqtan shettep ketuining sebepterin emeuirin tanyta sóileydi. Búl on bes – jiyrma jyldan beri úmytylghan әdeby qúbylys edi.

M.Áuezov: «Qazir qostaugha bolmaytyn betalys bayqalady. Bizding kóptegen aqyndarymyzda óte tamasha shygharmalar bar, biraq olar aqyndyqtan boyyn aulaq salyp barady. Mening qoyar súraghym: Sәbit Múqanov poeziyadan nege ketti, Ábdildә Tәjibaev poeziyadan nege ketti? Onyng dramaturgiyalyq shygharmalary sahnada úzaq túraqtamaytyn dýniyeler. Men Ghaly Ormanovpen erekshe esep aiyrysqym keledi. Ol ózining moyynyna asa jauapty isti – «Anna Kareninany» audarudy jýk etip alypty, al men ol nege poeziyadan ketti? – dep súraghym keledi. Mening oiymsha, olar ózge de ýlken janrda júmys istey otyryp, poeziyany da úmytpauy tiyis»,– dedi.

Búl súraqtyng astary óte teren. Jalghan «jasasynnan!» jalyqqan aqyndar ólennen bas tartugha mәjbýr boldy. Ásirese, Ghaly siyaqty nәzik lirikter ýnsiz qaldy. Endi poeziyagha jasalghan búl óktemdikting kýni sanauly edi. Múhtar Áuezov sony mekzep otyr. IYә, sóz týzele bastady.

Qisyny kelgende sóz arasyna synalay ketetin bir jay, M.Áuezov tura osy pikirdi sol mәjiliste otyrghan «repertkomnyn» bastyghy men komissiya mýshelerine qarata aitqan edi. Sonyng ishinde uaqyttyng auanyn anghara almaghan reperturalyq komissiyanyng mýshesi Qapan Satybaldin «erulige qaruly» qayyramyn dep orynsyz qaghylghan synagha úqsap qaldy. Ol ózining sózinde M.Áuezovke jauap qayyramyn dep qayrangha shyghyp ketti.

Surette: Qapan Satybaldiyn

Q.Satybaldiyn: «Biz ghoy dramaturgiya artta qalyp barady, ilgerileu joq deymiz. Shyndyghynda da dramaturgterding jaghdayy jyldan jylgha qúldyrap barady. Áuezov joldas jana aqyn Tәjibaev – dramaturg Tәjibaevtan joghary dedi. Men Tәjibaevting dramaturgiyalyq qabiletin búlay baghalaghan j.Áuezovting pikirimen kelispeymin... Bizding tәjiriybeli joldastarymyz pikir talastyrghandy óte únatady. Mysaly, jana Áuezov ózining sheshendik qabiletin tamasha kórsete bildi, biraq ózining (repertuarlyq) mindettemesin oryndamady.

Joldas Áuezov orynynda otyryp: Roman jazyp jatyrmyz, nemene ony jaqtyrmaysyng ba?!,– dedi.

Romandy jazu kerek. Biraq ta ózinizding negizgi janrynyzdy úmytpaghanynyz jón. Eger qatelespesem, dramaturgiya siz ýshin basty janr emes pe. Siz úzyn-yrghasy 20-dan astam piesa jazdynyz, endeshe songhy uaqytta teatrdyng repertuaryn nege úmyta bastadynyz?

Joldas Áuezov orynynda otyryp: Roman jazyp jatyrmyn dedim ghoy, – dedi.

Mine, bar kiltipan osynda. Siz nege roman jazugha uaqyt tabasyz, nege piesa jazugha uaqyt taba almaysyz? Mýsirepov te – dramaturg, ol da roman jazyp jatyrmyn deydi. Búl jay ghana syltau, biraq siz piesa jazudy úmytpaugha tiyissiz. Mýsirepov pen Áuezov – jetekshi dramaturgter, tarihy oqighalar men ertegi, anyzdardyng negizinde piesa jazugha sheber, al qazirgi taqyrypqa úsynys jasasan, roman jazyp jatyrmyn deydi. Repertuardyng jospary Qazaqstan Ortalyq komiytetining burosynda bekitilip qoyghan. 1952 jyly 27-jeltoqsan kýni Ortalyq komiytetting burosy bekitken taqyryptyq jospar boyynsha búl piesalar osy uaqytqa deyin jazylyp bitui tiyis bolatyn, olar nege roman jazady, piesa nege jazbaydy? Olar nege dramaturgiyany ekinshi qatargha qoyady? Mýmkin Áuezov pen Mýsirepov joldastardyng sheberligi jetispey me? Joq, olay emes, olar birinshi kezekke kesek romandy qoyyp, dramaturgiyany keyinge ysyryp otyr. Basqa joldastargha basqa jaghynan keleyik, al atalghan joldastar turaly janaghydan ózge sebep taba almay otyrmyn»,– dep qadaldy Qapan Satybaldiyn.

Áriyne, qiyn kezde moralidyq, materialdyq, shygharmashylyq demeu bergen dramaturgiyagha ekeuining de ókpesi joq edi. Biraq mynau tuyp kele jatqan «jylymyqtyn» qas-qabaghynyng ashyq kezinde ómirlik manyzy bar basty shygharmalaryn jazyp qalugha úmtyldy.

M.Áuezov: «Endi syn turaly aitayyn. Búl plenumda syn mәselesi qalayda ýnsiz, atausyz qaldy, óitkeni plenumnyng syny dengeyi tómen boldy. Jasqanshaq, jarasymsyz syn ghana aityldy. Egerde bes qaruy say, dayyndyghy mol, tónkeristen bergi kenes әdebiyetining damuyna belsene qatysyp kele jatqan Ermilov, Fadeev siyaqty asa kórnekti oqymystylary bar orys kenes synynyng dengeyi mynaday bolghanda, әrbir әdeby jurnaldyng syn turaly ýzbey jazyp jatqanyna qaramastan, orys synynyng dengeyi biyik emes ekeni bayqalady. Onyng dramaturgiyadan da, poeziyadan da keyin qalyp qoyghanyn esekersek, onda bizding synymyzdyng dengeyi turaly qanday sóz bolmaq? Bizding synymyzdyng mәdeniyeti tómen, obektivti emes, ótkenning qaldyghy degendi maltasha ezip, kereksiz kiykiljindi jii qozdyrady, endigi jerde biz búryn aidaghanyna kóndirip kelgen eshqanday repertuarlyq komissiyasynyn, eshqanday bastyqsymaqtardyng burokratiyalyq óktem pikirlerimen sanaspauymyz kerek. Biz endi erkin suretkermiz, eshqanday sheneunikke tәueldi emespiz. Múny Mústafin joldas ózining bayandamasynda: «Jinalysty azaytyp, jazudy kóbeyteyik»,– dep dúrys aitty. Men onymen kelisemin. Kelinizder, bәrimiz de dos niyetpen júmys isteyik. Jinalys – shygharmashylyqpen ainalysa almaytyndargha, «shymshylap» sóilep, shyrqyndy búzu ýshin kerek. Biz oghan osy uaqytqa deyin tózip keldik, endi búdan әri tóze almaymyz»,– dep әbden mezi etken «mәjilisqorlardyn» mysyn basty.

Shyndyghynda da, keyingi jiyrma jyldyng ishindegi «taptyq tartystan», «últshyl-burjuaziyashyl iydeologiyadan», «óreskel sayasy qatelerden», «marksizimge jat payymdaulardan», «syn men ózara synnan», jibermegen «kemshilikteri men qatelerden», «alashordanyng bas iydeologi mindetinen», «handar men biylerding múnyn múndaudan, joghyn joqtaudan» әbden mezi bolyp, kez-kelgen repertkom men qara sholaq «nәshәndik» jýikesin tozdyryp edi. Búl plenumda shygharmashylyq erkindik pen avtorlyq qúqyq mәselesi alghash ret kýn tәrtibine qoyyldy. Endi, múnday tonmoyyndar men dónmoyyndargha «búdan әri tóze almaytynyn» minbeden mәlimdedi.

Sózining sonynda M.Áuezov ózin de dramaturg – aqyndardyng sanatyna jatqyzyp, poeziyasyz piesa tumaytynyn, poeziyasyz piesa jýrekti jylytpaytynyn tilge tiyek ete kelip:

«Men nege tolqyp sóilep otyrmyn deysizder me? Mening aldymda osy arada j.Baqbergenov sóiledi. Men onyng sózine sonshama narazy boldym. Onyng óz sózimen aitsam, dәl osynday dauys kóterip sóileudi men ózime ar sanaghan bolar edim. Dәl osylay sóileuge, Baqbergenov joldas, jol beruge bolmaydy, búl әdepsizdik. Bizding bәrimizde de qatelik bar. Kemshilikterimizdi kórsetken kóptegen maqalalar da esimizde. Sonda janaghy maqalalardaghy jaghymsyz siltemelerding barlyghyn jinap alyp, ne ana, ne myna jazushynyng betine týkire beruge bola ma? Olar da adam emes pe, onyng ýstine Mústafin joldas ózining kemshiligin jasyrghan joq qoy»,– degen uәj aitty.

IYә, Áuezov әperbaqan synnyng uaqytynyng ótip bara jatqanyn, tipti, ótip ketkenin sol kezdegi jas, maydanger jazushynyng týsinbegenin «týsinbey», batyra pikir bildirdi. Shyndyghynda da jurnalist qalamger «nauqannan keshigip» qalyp edi. S.Baqbergenovting búl sózi de «jasasyndatqan jalauly maydannyn» songhy «urasy» bolghandyqtan da odan qysqasha ghana ýzindi keltiremiz:

Surette: Sәuirbek Baqbergenov

Sәuirbek Baqbergenov: «Joldastar! Men redaksiya qyzmetkeri bolsam da, redaksiyanyng emes, ózimning jeke basymnyng pikirin aitugha pravolymyn ghoy dep oilaymyn. Demek ózimning pikirimdi kópting ortasyna salmaqpyn...

Biz әdebiyetimizding osynday ósken óresin, zor tabystaryn aitumen qatar, kemshilikterin de ortagha salyp, ony batyl synap otyrugha tiyistimiz. Meninshe, qazaq әdebiyetining búdan da kórikti bolyp, sharyqtap ósuine kedirgi bolyp kele jatqan bir nәrse – baspasózderimizde әldeneshe ret sóz bolyp jýrgen jikshildik ekeni dausyz. Jazushy Áuezov pen Múqanov bastaghan eki top әdebiyetimizge keselin tiygizip, jastardy tәrbiyeleu, olardy ósiru isine bóget bolyp otyr. Búl jóninde, ótken qysta partiyanyng ortalyq organy – «Pravda» gazetining “Syn orynyna dәripteushilik” degen maqalasynda mәseleni óte oryndy kóterdi. Biz búl maqaladan keyin jikshildikting tamyryna balta shabylar dep ýmittengen edik. Biraq, ol ýmit әli eles bolyp qana keledi.

Naq osynday jaqsy niyetpen men biyl «Pravda» gazetining sol maqalasyn talqylaghan jinalysta biraz jazushylardyng kemshiligin, qatelerin ashyq týrde aitqan bolatynmyn. Ásirese, Mústafinning «Qaraghandy» romanyndaghy óreskel qatelerdi aitqan bolatynmyn. Men búl qatelerdi sóilemesten búryn jazushylar úiymynyng sol kezdegi tóraghasy Jaymúrzin joldasqa, kitaptyng redaktory Tilekov joldasqa aitqan bolatynmyn. Mening osy synymnan keyin kitaptyng alty jerine jóndeu engizildi. Demek men ózimning búl synymmen Mústafinge kómektestim dep týsindim. Biraq ol ony kómek dep týsinbey, meni qughynday bastady. Al «Qaraghandy»romanynyng qazirgi tarap jýrgen qazaqshasynda әli de ýlken qateler bar. Búl qatening eng bastysy – Rysbek pen Jappar degen eki jaudyng qosylyp alyp, sovet ýkimetin barynsha balaghattaytyn jeri. Búl jaulargha berilgen tribun, búl propaganda! Mәselen, «Aq qayyn» siyaqty romandaghy jau Loznevoydyng ýkimetke til tiygizgenin kórdik pe? Jau – tilimen, balaghattaghan sózimen emes, isimen jau bolyp kórinuge tiyis. Búlay etpegende qate bolyp shyghady.

Men pish-pish ósek (tergen) emespin, men әr uaqta ashyq synap, ashyq aityp kelemin. Áli de ashyq týrde, aiqaylap, dauysym jetkenshe aita beremin. Meni sovet ýkimeti naq osylay etip tәrbiyelegen. Men synnan da, synaudan da qoryqpaymyn. Partiya bizdi solay tәrbiyelegen. Halturnyi, seryy shygharmalarmen kýresu kerek ... dep partiya ýiretip otyrghanda, jaman shygharmalardy kóre túryp ýndemey qalugha mening kýshim jetpeydi.

Bizding әdebiyetimizge kesel bolyp jýrgen myna nәrseni aita ketu artyq bolmaydy. Eger bireu Áuezovti nemese onyng jaqtastaryn synasa, ony Múqanovtyng tobyna qosa salady. Eger bireu Múqanovty, nemese onyng tobyn synasa, ony Áuezovting tobyna qosa salady. Sóitip, barlyq adal, dúrys syndar joqqa shyghyp jatady. Ángime múnymen ghana tynsa eken-au, tipti ony qughyngha salady, ósekshi, anau-mynau degen ataqtar taghady. Onday synshylar eki jaqtyng da jemtigine ainalady. Pysh-pysh ósek aityp, birin maqtap, birin jamandap, san qúbylyp kýn ótkizuge bolar edi. Árqaysysyna bir jaghynugha da bolar edi. Búl mening arym barmaytyn júmys. Men kim kóringenge jaghympazdanyp, jazushy degen ataq aludy ar kóremin. Múnyng ózi jazushylyqty qorlaghandyq bolar edi.

Qolaysyzdau bolsa da, mynaday bir faktini aitugha tiyispin. Qazaq әdebiyetine qyzmet ete bastaghanyna otyz jyl bolghan Mústafinning de ne bәri 3-4 kitaby bar. Olaryng ózi әlgi aitqanday. Al, әdebiyetke qyzmet ete bastaghanyma ýsh-aq jyl bolghan mening de ýsh-tórt kitapsham bar..»,– dep dauryghypty Sәukeng kezinde.

IYә, «Jazushy Áuezov pen Múqanov bastaghan eki top әdebiyetimizge keselin tiygizip, jastardy tәrbiyeleu, olardy ósiru isine bóget bolyp otyr!» nemese «Búl jaulargha berilgen tribun, búl propaganda!» – degen «jasasyndatqan úrandar» arysy alty ai, berisi osydan ýsh ay búryn aitylsa, úran emes, ýkimge ainalar edi. M.Áuezov te onday sózdi «estigeni ýshin arlanbas» edi, kerisinshe, ishten tynyp tyndar edi. Endi, mine, oqqa shabylghan qylyshtyng jýzi bosqa shabyldy. Uaqyttyng qas-qabaghy qalay tez ózgergen!

Osynyng qataryna «Sosialistik Qazaqstan» gazetining 273-sanynda jariyalanghan tilshi M.Balaqaevtyng «Kórkem әdebiyetting tili jayynda» degen maqalasyn jatqyzugha bolady. Onda:

«M.Áuezov ózining jazu mәnerinde qazaq tilining zandylyqtaryn saqtamaydy, onyng qalyptasqan qúrylymyn búzady, – dey kelip – Jazushylar búl rette kóp eleuli oilar, kóp sheshushi pikirler aita alady. Sondyqtan da talay mamandarmen qatar qazaq jazushy, aqyndarymyzdyng osy jauapty jaygha at salysuyn tosamyz»,– dep әngimeni pikir alysu mәnerinde ekenin emeuirin ete ayaqtaydy.

Alayda búl pikir alysu emes, M.Áuezovke jasalghan songhy shabuyldyn, aqyrghy atylghan oqtyng biri edi. Óitkeni, búl kýn 1951 jyldyng 9-jeltoqsany – 1952 jyldyng aqpany emes bolatyn. S.Bәiishevtin, Q.Júmaliyevtin, S.Núryshevtin, S.Kenesbaevtin, N.Sauranbaevtin, Q.Jarmaghambetovting jәne S.Múqanovtyng Múhtar Áuezovti basyna qorlaytyn kýnderi ótip bara jatqan. Endigi jaltaqtaudyng kezegi solardyng ózine kelgen. Alayda akademikterding jany siri keletin bolsa kerek, S.Bәiishev pen S.Kenesbaev, N.Sauranbaev danq túghyrynan týsken joq, ar aldyndaghy aryludy da qajet dep tappady. Óitkeni olardyng sýiengen arqalyghyn, tiregen tabaldyryghyn, basynqy betin de qalyng talys tabandy esik qalqalap túratyn. Kerisinshe, S.Bәiishev, N.Sauranbaev, M.Balaqaev M.Áuezovting alpys jasqa tolghan mereytoyynda ony «shabyttana» marapattady.

1953 jyly 28-jeltoqsan kýngi Uniyversiytetter men joghary zang oqu oryndary basqarmasynyng bastyghy M.Prokofievting №1078 búiryghymen Múhtar Áuezov 1954 jyldyng 1-qantarynan bastap M.V.Lomonosov atyndaghy Mәskeu uniyversiytetining SSSR halyqtary әdebiyeti tarihy kafedrasynyng professory bolyp qyzmetke alyndy.

Begimning begi, әri erke, әri óte nәzik jandy mәdeniyet iyesi, qayran Lәilә apay – Lәilә Múhtarqyzy:

«– Múhtar Omarhanúly jana jyldy Mәskeude qarsy alatynyn aityp: «Lәilәjan! Men osy merekeni ózine toylap berip baryp attansam deymin. Men de student bolghamyn. Solar riza boltynday kesh úiymdastyr. Dostarynnyng bәrin shaqyr. Sergiytin shaghym endi tudy. Dastarhany mol, qyzuy men qyzyghy mol bolsyn. Eshteneden qysylma. Bәrining әkesi professor emes shyghar (ózining professor ataghyn erekshe masattanyp ataytyn). Álgi sugrobty úmyt pa!»,– dedi. Oi, quanghanym-ay! Eshteneden ayanghanym joq. Dostarymnyng bәrin jidym! Mәskeuding dýkenindegi kerek zattan almaghanym joq. Sonday bir riza, saltanatty kesh boldy. Studentter Múhtar Áuezovti kóremiz,– dep quanady, al men әkemning qasymda bolghanyna quanamyn. Shampandy kýresin qargha tyghyp qoydym. Týn ortasynan aua barlyghymyz shyghyp, kýrtik qardyng astynan suyq shampandy alghanda, studentterding barlyghy tang qaldy. Múhtar Omarhanúlynyng ýide sonday әdeti bolatyn. Sol kesh esimnen qalmaydy. Qazir de sonda bolghandar úmytpay aityp jýredi. Asqar Menliahmetúlymen de sol keshte jaqyn tanystym»,– deytin edi sonday bir rahattanghan marapat sezimmen.

Ákeli-balaly ekeui masattansa masattanatynday jyl edi. Ol jana jyldyng ghana emes, ózining jana saltanatty dәuirining alghashqy kýnderin sýiikti Almatyda ótkizdi.

(jalghasy bar)

Abai.kz