Gerbert Djordj Uells

 

(1866 – 1946)

 

 

TOGhAYDAGhY QAZYNA

 

         Jenil qayyq jaghalaugha tayap qalghan. Aldan shyghanaq kórindi, marjan qúz týbindegi aq kóbikten kóringen airyq shaghyn ózenshening tenizge qúyar túsy ekenin anghartady. Qalyn, qara kók, jynysty toghay sonau tau betkeyinen eniske qaray qaptay ósken. Toghay jaghalaugha tiyip túr. Alystan múnarlana búltqa úqsap kóringen tau shyndary kenetten qatyp qalghan tolqyngha úqsaydy. Jybyrlaghan úsaq tolqyndar demeseniz teniz beti typ-tynyq. Aspan shayday ashyq.

         Eskek ústaghany toqtay qaldy. «Bolsa osy aranyng bir jerinde,» dedi ol. Eskekti qayyqqa shyghardy da, qolymen aldynghy jaqty kórsetti.

         Qayyqtyng túmsyq jaghynda otyrghan ekinshisi jaghalaudy obyrlana sholyp shyqty. Tizesine qoyyp alghan bir japyraq sary qaghazy bar.

         -Beri kelip mynaghan qarashy, Evans. – dedi ol.

Ekeuining de dauysy zorgha shyghady, erinderi keuip, kebersip ketken.

Álgi Evans degeni shayqalaqtay basyp qayyqtyng ekinshi basyna bardy da, joldasynyng iyghynan tóne qaghazgha qarady.

Qaghazdyng beynesi týpnúsqa kartagha keledi. Býktey-býktey әbden qyrqylyp, tilim-tilimi shyqqan. Ekinshisi týsi onghan bólikterdi jyrtylghan jerinen qayta qúrastyrdy. Kartagha qarap ondaghy qaryndashpen syzylyp, óshuge ainalghan shyghanaqtyng súlbasyn shamalaugha bolatyn.

-Mine, - dedi Evans, - mynau marjan qúz da, mynau airyq. – Sóitti de sausaghyn karta betimen jýgirte:

-Myna iyrelendegen syzyq bolsa ózen. Shólimiz qanatyn boldy! Al myna júldyzsha biz izdegen jerding ózi.

-Myna ýzik syzyqtardy kórding be, - dedi karta ústaghany, - týp-týzu tartylghan, marjan qúzdyng auzynan bastalyp bir shoq palma aghashyna baryp bir-aq toqtaghan. Júldyzsha sonyng ózenmen týiisken jerinde túr. Mýiiske kirerde osy jerdi belgilip alu kerek.

-Qyzyq, - dedi Evans, sәl túryp, - myna bir belgiler ne ýshin salyndy eken. Ýy siyaqty birdenening beynesine úqsaydy. Birese myna jaqty, birese ana jaqty núsqap túrghan myna úsaq nýkteler she, bayybyna bara alar emespin. Mynau neghylghan jazu?

-Qytay iyeroglify, - dedi karta ústaghany.

-Bәse-au! Ol qytay emes pe ed! – dedi Evans.

-Bәri qytay bolatyn, - dedi karta ústaghany.

Bir ornynda terbelgen qayyqpen birge ekeui birer minutqa deyin jaghalaugha tesile qarap otyryp qaldy. Bir kezde Evans eskek jaqqa qarap:

-Guker, endi sening kezegin, - dedi.

Joldasy aqyryn ghana kartasyn býktep qaltasyna saldy da, bir qyryndap Evanstyng janynan ótip, eskek esuge kiristi. Býkil kýshi sarqylyp bitken adamdykindey qimylynan qajyghandyq bayqalady.

Kózin syghyrayta júmyp alghan Evans marjan qúz týbindegi aq kóbikke qadala qarap keledi. Kýn tas tóbege kelip qalghan, әue jalyn atady. Qazynagha qolsozym jer qalsa da ózi kýtkendey kónili órekpy qoyghan joq. Oigha alghan jospardy oryndau kezindegi mazasyz arpalys, azyq-týliksiz jaydaq qayyqpen qúrylyqtan shyqqaly beri týni boyy tartqan jol azaby, onyng óz tilimen aitqanda, quanyshyn typ-tipyl etip edi. Álgi qytaylyq aitqan altyn kesekterine oiyn qansha bólip, kónilin demegisi kelgenimen, onysynan eshtene shyqpady. Oiyna qayta-qayta shymyrlay aqqan móp-móldir ózen suy kelip, erinin keptirip, tamaghyn qúrghatqan shól azaby maza bermedi. Marjan qúzgha soghylghan tolqynnyng birsaryndy sholpyly anyq estile bastady da, qúlaghyna әsem ýn bop jetti. Qayyqtyng býiirin damylsyz su soghady,   әr esken sayyn eskek sugha shol-sholyp tiyedi. Osy kezde ol qalghyp ketti.

Aralgha kele jatqanyn úiqyly-oyau sezip keledi, biraq әldebir týs qúsaghan bir shytyrman oi-sanasyn shyrmay berdi. Taghy da sol Guker qytaylyqtardyng qúpiyasynyng ýstinen týsetin týn eken deydi. Ol ay núryna malynghan aghashtardy, laulap janghan shaghyn alaudy, arqa tústary aidyng kýmis núryna shaghylyp, jýzderin alaudyng alqyzyl jalyny sharpyghan ýsh qytaylyqty kórdi. Ár ónirden kelgen ýsheuining shala aghylshynsha sóilesip otyrghandaryn qúlaghy shalady. Áueli әngimelerining anysyn andap alghan Guker ary qaray ynty-shyntysymen tyndady. Key jerinde әngimeleri estilmey ketedi, key jeri mýlde úghynyqsyz. Filipin araldarynan shyqqan әldebir ispan kemesi qayyrlap qalady-mys, sóitip keyin kelip alyp ketu ýshin kemedegi qazynany aralgha kómedi. Apatqa úshyraghan kemeni auru jaylaydy, kemedegiler birin-biri atyp-shaba bastaydy, aqyry tiri qalghandary qayyqtaryna minip, tenizge shyghady da sodan qaytyp habarsyz ketedi. Sóitip Chang Hi, osydan bir jyl búryn, jaghalauda qanghyp jýrip, eki jýz jyl kómuli jatqan altyn qúimalarynyng ýstinen týsedi. Sodan arqalaghan qoqysyn tastay berip, adam aitqysyz azapty kórip, jalang qolymen qazynany ekshim tappaytyn jerge qayta jasyrady. Qazynanyng qauipsizdigi sonsha ony búdan basqa jan balasy bilmeydi. Endi qaytyp baryp sol qazynany qazyp alu ýshin búghan kómek kerek eken. Osy kezde әldebir karta jaryq ete qaldy da, dauystar tyna qaldy. Qaltasy qaghylghan ynsapsyz britandyqtargha búdan artyq olja bolsyn ba! Evanstyng týsi Chang Hidyng aidaryn qolyna ústap túrghan kóriniske auysty. Europalyqtykindey qytaylyqtyng da jany kiyeli de qasiyetti. Súrqiyalyq úyalaghan Chang Hidyng kishkene jýzi әuelgide shoshynghan jylandykindey qaharly da qatuly kórinse, endi birde janshoshyrlyqtay ayanyshty, súmpayy týrge auysty da, býkil týsting ón-boyyna ornyghyp aldy. Aqyrynda Chang Hy myrs etip kýlip jiberdi, onysy adam úghyp bolmaytyn tanghajayyp kýlki edi. Kәdimgi týsterde bolatynday, kenet bәri misha aralasyp ketti. Chang Hy әldeneni shýldirley ony qorqytyp túr eken. Ol týsinde ýime-ýime altyndy kórdi. Al Chang Hy jolyn kes-kestep altyngha qaray jiberer emes. Ol Chang Hidy aidarynan shap berdi – myna sarybet kәzzәbing qanday dәu edi jәne qalay qasqaya qarsy túryp, qalay yrjalaqtay kýledi desenshi! Onyng denesi barghan sayyn úlghaya berdi. Sodan song jarqyraghan altyn ýimesi gýrildegen peshke ainaldy. Al anau, qalay ekeni belgisiz, Chang Hidan aumaytyn engezerdey әzәzil alyp qara qúiyryghymen múnyng auyzyn kómirmen toltyra bastady. Onyng auzy tozaq otynday jandy. Sosyn taghy bir әzәzilding dauysy estildi: «Evans, Evans, ash kózindi, zәntalaq!» - Álde búl Guker me eken?

Ol oyanyp ketti. Olar mýisting auzyna kelgen eken.

- Palma aghashtary osynda. Myna bútalarmen bir syzyqtyng boyynda bolu kerek, - dep bastady joldasy. - Qara. Eger bútalargha deyin baryp, odan song ony qaq jaryp ótetin bolsaq, aghysqa jetken jerden kómbeni de tabamyz.

Mine, aghystyng tenizge qúyar saghasy menmúndalay bastady. Ózendi kórgen boyda Evans týlep sala berdi:

-Jyldamdat, bauyrym, jyldamdat! – dedi ol. – Qúday biledi, әitpese, ashy eken demey teniz suyn jútugha barmyn. – Evans qolyn tisteley jartastar men toghay arasyndaghy jyltyldaghan kýmis sәulege ýzdige qarady.

Kenet, Gukerge ashulana jalt búryldy da:

-Ákel bermen eskekti! – dedi.

Aqyry olar ózenning qúyar auzyna kep jetti. Qayyqty sәl jýzdirip baryp qolymen uystap su alghan Guker sudyng dәmin tatty da, týkirip tastady. Qayyq taghy biraz jýzdi de, әlgisin taghy qaytalady.

-Ishuge jaraydy, - dedi ol, sóitti de ekeui meyirlene sugha bas qoydy.

-Qúryp ketkir! – dedi Evans kenetten. – Shólim qanar emes. – Sóitti de jarty denesimen qayyqtyng túmsyq jaghynan salbyray ketti de, sudy auzymen simire jóneldi.

Olar shólderin әbden qandyryp aldy da, jýzip baryp ózenning shaghyn tarmaghyna kep qosyldy. Sol jerden olar tal-shiligi ózenge tóne ósken qalyng toghaydyng arasyna baryp týspek.

- Álgi bútalardy tauyp, kómbege janylmay jetu ýshin jaghalaugha deyin toghay arasymen baramyz.

-Odan da aghyspen barghanmyz dúrys, - dedi Guker.

Sóitip olar keri shegindi de, aghyspen tenizge qaray jýzdi. Jaghalaudy boylay jýzip bútalar ósip túrghan jerge jetti. Sol jerde qúrlyqqa shyqty da, jenil qayyqty sýiretip jaghalaudan ary aparyp qoydy. Sosyn, mýiis pen bútalar bir syzyqtyng boyynan kóringenshe toghaygha qaray jýre berdi. Evans qayyqtan ózimen birge jergilikti túrghyndardyng qaylasyn ala shyqqan. L әrpi pishindes saymannyng kóldeneng basyna qayralghan jyltyr tas bekitilgen. Guker eskek kóterip keledi.

-Osy jerden tura tartu kerek, - dedi ol. – Bútany kóktey ótip ózenge jetkenshe jýremiz. Kómbeni sol jerden izdeymiz.

Olar qaulay ósken qúraqtardyn, alyp usasyrlar men jas shybyqtardyng qalyng jynysyna qoyyp ketti, әuelgide jýru qiyn bolghanymen, keshikpey aghashtar barghan sayyn irilenip, ayaqtyng asty kórine bastady. Jarqyraghan kýn sәulesining ornyn salqyn kólenke almastyrdy. Aghashtar úshar tóbedegi jasyl qalytqyny kóterip túrghan alyp tireulerge ainaldy. Kýngirt aq gýlder sabaqtarynan salbyray ósip, jerbauyrlaghan ósimdikter aghash arasyn kernep alghan. Kólenke qonlana týsti. Ayaq astyndaghy tenbil mýk pen qyzyl-qonyr qynanyng qarasy qalynday bastady.

Evanstyng boyynan suyq yzghar jýgirip ótkendey boldy.

-Jaghalaudaghy ystyqtan keyin myna ara tipti salqyn eken.

-Áyteuir tura kele jatsaq jarady, - dedi Guker.

Osy kezde olar sonau manday tústarynan jarqyraghan kýn sәulesi shanshyla týsip jatqan toghaydyng qong kólenkesinen әldebir ózekti kórdi. Múnda da ainala qalyng ósken búta-býrgen men jelekti gýlder. Sosyn qúlaqtaryna ózen gýrili kep jetti.

-Mynau ózen ghoy. Áyteuir tayap qalghan ekenbiz, - dedi Guker.

Ózen jiyegi qalyng shilikten kórinbeydi. Zәulim aghashtardyng týbin jaylay ósken, aty qoyylyp ýlgermegen alyp ósimdikter jelpuishti ýlken japyraqtaryn kókke jaya, biyikke úmsynady. Aynala qújynaghan gýl, japyraghy jyltyraghan shyrmauyq tәrizdes әldebir ósimdik gýl sabaqtaryna orala ósken. Qazyna izdeushiler tóne kep toqtaghan jerdegi ózenning tynyq aidynynda sopaqsha kelgen japyraqtar men túnghiyq gýline úqsas aq sary, qyzghyltym gýl qalqyp barady. Odan sәl әrirekte ózen arnasy kilt búrlyp, aghys beti kópirshi, jónkile gýrildey aghyp jatyr.

-IYә, ne deysin? – dedi Evans.

-Baghytymyzdan sәl auytqyp ketken ekenbiz, - dedi Guker. – Múndayda adaspay kór.

Ol búryldy da mýlgigen toghaydyng qarabytqan suyq kólenkesine qadala qarady.

-Ózendi jaghalay azkem sharlasaq ony-múny kózge týser.

-Sen aitqansyn... – dep bastady Evans.

-Qytaylyq kómbe basynda ýyli tas bar dep aitqan, - dedi Guker.

Ekeui bir-birine tesile qarap túryp qaldy.

-Áueli aghysty qúlday izdeyik, - dedi Evans.

Ekeui jan-jaghyn barlay qarap, ilby basyp jýrip ketti. Kenet Evans toqtay qaldy.

-Anau kóringen naghylghan pәleket? – dedi ol.

Guker onyng núsqaghan jaghyna qarady.

-Birdene kógeredi. – dedi ol.

Ekeui dónesteu jerge kep jetkende aldaryndaghy kórinis anyq kórindi. Guker onyng ne ekenin birden angharghanday boldy.

Ol aldygha qaray jýgire basyp qoly qayyruly jatqan ólikting qasyna jetip bir-aq toqtady. Qayla ústaghan qoly qarysa týsti. Mýrde qytaylyqtyki bop shyqty. Etpetinen týsip, sereyip jatqan jatysy onyng әldeqashan mýrdem qatqanyn aityp túrghanday.

Ekeui qatarlasa kep túrdy da, belgisiz mýrdege ýn-týnsiz ýnile qarady. Ólikting janynda qytay kýregi jatyr, odan sәl әrirekte, jana qyzylghan shúnqyrdyng auzynda shashylghan tas ýiindileri kórinedi.

-Múnda bireu bolghan, - dedi Guker dauysy qarlygha.

Kenet Evans ayaghymen jer tepkilep, qarghap-silene bastady.

Guker bozaryp ketti, biraq ýndegen joq. Aqyryn basyp etpetinen jatqan ólikting janyna bardy. Sonda bayqady: mýrdening moyyny domyghyp kógergen, qoldary kýp bop isip ketken. «Týu!» dep búryla berdi de, shúnqyr jaqqa qaray bettedi. Kenet quanghanynan aiqaylap jiberdi. Artynan ilby basyp kele jatqan Evansty sybay jóneldi.

-Naqúrys! Eshkim almapty. Osynda eken.

Sóy dedi de búrylyp qytaylyqtyng mýrdesine qarady da, qaytyp shúnqyrgha qarady.

Evans salyp úryp shúnqyrgha jetti. Shúnqyr týbinde sory qaynaghan qytaylyq topyraghyn jartylay ghana ashyp ýlgergen kýngirt sary qúimalar jatty. Evans shúnqyrdyng auzyna asyla ketti de, topyraqty jalanash qolymen arshyp jiberip, qorghasynday auyr qúimalardyng birin jalmajan suyryp aldy. Osy kezde qolyna әldeqanday tiken qadala ketti. Guker iynening jasuynday ghana tikendi sausaghynyng úshymen júlyp aldy da, qúimany syrtqa shyghardy.

-Múnday auyrlyq altyn men qorghasynda ghana bolady, - dedi ol aptygha.

Guker ólgen qytaylyqtan eki kózin alar emes. Álde bir oidyng sonynda.

-Eshkimge aitpay joldastarynyng aldyn oramaq bolghan, - dedi aqyrynda. – Ol múnda bir ózi kelgen, sosyn әldebir uly jylap shaghyp óltiredi... Mening bilmeytinim, búl jerdi ol qalay tapty eken?

Guker qolynda altyn qúimasy bar qarap túr. Ólgen qytaydyng mýrdesinde túrghan ne bar?!

-Búlardy bir-birlep qúrlyqqa jetkizu kerek te, biraz uaqytqa deyin sonda kómip qoy kerek. Qayyqqa deyin qalay jetkizsek eken?

Guker kýrteshesin sheship jerge jaydy da, qúimanyng birnesheuin әkep ýstine tastady. Sol boyda qolyna taghy bir tikenning kirgenin seze qoydy.

-Búdan artyghyn kóterip jýre almaymyz, - dedi ol. Sóitkenshe bolmay әldebir ashumen búryq ete qaldy. – Melshiyip qayda qarap túrsyn?

Guker búrylyp joldasyna qarady.

-Qaraugha tipti dәtim barmaydy.

Sosyn qolymen mýrde jatqan jaqty kórsetti.

-Týri aumaghan әlgi...

-Qaydaghyny aitpa! – dedi Guker. – Qytaylar bir-birine úqsay beredi.

Guker joldasyna bezireye qarady.

-Ne deseng de, ony jerlep bir-aq ketem. Onsyz altyndaryna sausaghymnyng úshy da tiymeydi.

-Aqymaq bolma, Guker, - dedi Evans. – tasta sol jemtikti.

Guker tosylyp qaldy, sosyn ainaladaghy qonyrqay topyraqty kózimen múqiyat sholyp shyqty.

-Qaraday qorqyp túrghanym, - dedi ol.

-Eng bastysy, - dedi Evans, - myna qúimalardy ne isteytinimizde. Osynda kómip ketemiz be, joq әlde kelgen izimizben qayyqqa aparamyz ba?

Guker ýnsiz. Onyng kýdik úyalaghan kózderi zәulim aghash dinderining arasyn, úshar biyiktegi kýn kózin kólegeylegen qalyng japyraq arasyn kezip ketti. Jýgirgen kózi kógerip jatqan qytaylyqtyng mýrdesine týskende taghy da týrshigip ketti. Endi ol aghash arasyndaghy qonyrqay qoynaulargha barlay kóz tastady.

-Saghan ne bolghan, Guker? – dedi Evans. – Aqylynnan aljastyng ba?

-Qaytkende de, altyndy búl aradan әketu kerek, - dedi Evans.

Guker kýrteshening jaghasynan, Evans eteginen ústap, ekeuin altyndy kóterdi.

-Qalay jýremiz? – dedi Evans. – Qayyqqa qaray ma?

-Qyzyq, - dedi Evans eki-ýsh qadam attamay jatyp, - eskek esken qoldarym saldyrap barady... – Qúryp ketsin! – dedi ol. – Kóterter emes. Tynyqpay bolmas.

Ekeui kýrtesheni jerge qoydy. Evanstyng óni quday, shypshyp shyqqan jalghyz tamshy ter mandayynda qatyp qalghan.

-Orman ishi tymyrsyq bop ketti.

Sosyn jyn úrghanday baj ete qaldy.

-Búlay túra bergennen ne shyghady? Qane, bol, túrma! Qytaylyqtyng óligin kórip eng jipsiz balayndyng da qaldyn.

Guker joldasynyng betine bedireye qarady.

Altyn salynghan meshbetti qayta kóterdi de ekeui til qatyspay jýz yardtay jer jýrdi. Evanstyng tynysy auyrlay bastady.

-Tilindi jútyp qoydyng ba? – dedi ol.

-Saghan ne bolghan? – dedi Guker.

Evans sýrinip ketti de, ústap kele jatqan kýrteshe qolynan úshyp týstti. Gukerge tesireye qarap biraz túrdy, sosyn tamaghyna әldene keptelgendey dauysy ynyrana shyqty.

-Jaqyndaushy bolma maghan, - dedi de qasynda túrghan talgha baryp sýiendi. Sosyn ornyqty dauyspen, - sәlden song tәuir bolam, - dedi.

Kenet aghashqa sýiengen qoly bosay bastady da, aghash dinimen denesi syrghyghan kýii jerge sylyq etip qúlay ketti. Qarysqan qoldary qalsh-qalsh etedi. Azapty jýzi búzylyp ketti. Guker qasyna keldi.

-Tiyme maghan! Jolama! – dedi Evans dauysy túnshygha. – Altyndy kýrteshege sal.

-Kómegim kerek emes pe?

-Altyndy kýrteshege sal.

Guker qúimalardy ala bergenshe bolghan joq, bas barmaghynyng basyna әldene qadalghanday boldy. Qarap edi, úzyndyghy eki duymday syp-sidam tiken kirgen eken.

Evans týsiniksiz ynyranyp baryp, audarylyp týsti.

Guker anyryp túryp qaldy. Qolyndaghy tikenge birazgha deyin bajyraya qarap túrdy. Sosyn aghash týbinde eki býktetilip qúrysyp jatqan Evansqa qarady. Odan song aghash dinderi men qújynaghan ósimdikterding arasynan, qarabytqan kólenkede әli de anyq kórinip jatqan kók kiyimdi qytaylyqtyng mýrdesine qarady. Onyng oiyna kartadaghy úsaq nýkteler týsti. Sonda baryp ol týsingendey boldy.

-Saqtay kór, Jaratqan! – dedi ol.

Sebebi qolyndaghy tiken diyaktardyng ýrmeli qúralyna salatyn uly tikennnen ainymaytyn. Chang Hidyng qazynanyng qauipsizdigine nege senimdi bolghanyn sonda baryp týsindi. Týsinde yrjighany tegin emes eken.

-Evans! – dep baj etti.

Búl kezde Evans ýnsiz, qimylsyz qalghan. Qol-ayaghy tartylyp, sereyip jatyr. Toghay ishin óli tynyshtyq basty.

Bir kezde Guker bas barmaghynyng úshyndaghy qyzghylt noqatqa sýliktey jabysyp, obyrlana sora bastady. Ólgisi kelmey kóp tyrashtandy. Biraq qoly men iyqtarynyng týsiniksiz qaqsap bara jatqanyn sezdi. Sausaqtary iyliguden qaldy. Udy soryp shygharam deuding bos әure ekenin sonda úqty.

Ol kilt toqtay qaldy da ýyli altyndardyng janyna otyra ketti. Qolyn tizesine qoyyp, jaghyn tayanghan kýii jan shoshyrlyq kýide jatqan joldasyna qarady. Chang Hidyng yrsighan týri kóz aldyna keldi. Tamaghyn bunaghan auyr azap barghan sayyn kýsheye týsti. Úshar biyiktegi japyraqtardy әlsiz samal terbeydi. Áldebir beymәlim gýlding appaq kýlteleri toghaydyng qaranghy týnegine qalyqtay týsip keledi.

Aghylshyn tilinen audarghan Naghyz Qapshyqbayúly

Abai.kz