«Abylaydyng asynda shappaghanda, atannyng basynda shabasyng ba?» – degen jýrekke jiger syilaytyn qazaqtyng qanatty sózi esimizge týsip otyr. Sózding astaryn úghynghan últpyz ghoy. Mәtelding mәn-maghynasy mol. Biz búdan «Abylaydyng asynda, ýlken iygi is-sharada baryndy sal, ózindi kórset» degendi týsinemiz. Oiymyz osydan shyghyp otyr. Ramazan – baryndy salyp, sauapty «kýrep» jinaytyn mausym, nauqandy ai. Uaqyt bir sәtke kidirip qalsyn ba? Ramazan synaptay syrghyp ótti. Alla qabyl etse, qasiyetti aida әrkim Úly Jaratushygha únamdy qayyrly amaly arqyly ózine tiyesili sauapqa keneldi. Boygha ruh, sanagha núr qúiylghan Ramazannan keyingi ailarda da imandy saqtau, júmaqqa jeteleytin qúlshylyqqa yqylas tanytu – músylmannyng múraty. Ol ýshin ne istemek kerek? Oilanyp, kerek on kenesti ózimizge aitudy abzal kórdik. Bәlkim, sizding de qaperinizde qalar, kәdenizge, iygiliginizge jarar. Sonymen...

1. Nәpsining saghyn syndyrghan sәt – ashtyq. Orazany tek Ramazanmen baylanystyru әbestik bolar. Pendening shekten tys qalauy qas-qaghym sәt sayyn týrtkilep túrady. Endeshe, oghan qarsy kýsh tek oraza eken. Nәpsini tyiyp, tәubege keltiretin osy bir tendessiz qúlshylyqty aptasyna, tipti aiyna bir ret jyl boyy jalghastyrsaq jaqsylyq emes pe? Ózge de kezenderde oraza ústaudyng ózindik mәni zor. «Jyl boyy oraza bolsa ghoy, shirkin» dep әserlengen bir aghamyzdyng sózinde jan bar.

2. Ramazanda Allanyng sózine ýnildik. Oy týidik, әserlendik. Orazadan keyin qalaysha «Qosh bol, Qúran!» demekpiz. Tiriler ýshin týsken qasiyetti kitapty nege basqa ailarda serigimizge ainaldyrmasqa. Údayy Qúran oqudyng ózimizge, ózgege, otbasyna, qoghamgha paydasy mol. Ár әrpine sauap jazylyp, Allanyng berketi jauady.

3. Jýrekti meshitke baylau. Allanyng ýiine kirgen qúl ózin qúrghaq jerden sugha týsken balyqtay sezinedi. Meshitte oqylghan namazdyng sauabyn sanap jatpay-aq qoyalyq.

4. Ramazan – aghayynnyng arasyn jaqyndata týsip, qarym-qatynasyn kýsheytetin, tuma-tuysty, kórshi-qolandy biriktiretin ai. Auyzashar dastarqanynda búghan kózimiz jetti. Tuysqandarmen baylanysty ýzbeudi tek Ramazanmen shektemeu. Aghayyn әr kez kerek. Quanyshy men qayghysynda birge bolu – músylmannyng mindeti.

5. Ramazan kelisimen jetimder, qarttar, mýgedekter ýiin izdep ketetin әdetimiz bar. Qúddy olar bizge 11 ay boyy jaynap, shat-shadyman, baqyttan basy ainalyp, shattyqta shalqyp ómir sýretindey seziledi. Basqa kezde uaqytymyz joq. Áriyne, búl bizding ýlken syltauymyz. Ramazanda qamkónil jandardy jaghalap, qayyrly is bitirgendey ózimizdi aqtaghymyz keledi. Qamkónil jandarmen jii jýzdesu – óz ómirime shýkirlik sezimdi nyghaytpaq. Olardyng hәlin bilu, mýmkindiginshe kómektesu, sadaqa, auyzashar beru ýshin otyz kýn orazany kýtu shart emes-au.

6. Orazada onsha ashulanbaymyz, sabyr saqtaymyz. Sanada bir ghana oy qatyp qalghan: bastysy orazam búzylyp ketpesinshi. Qúlshylyghymyz qabyl

bolu ýshin ainaladaghy adamdardyng úsaq-týiek sózi men ersi әreketterin elemeymiz. Shilingir shildening bir kýnin shóldep, ash ótkizgennen ózge týk payda tappaghannyng sipatynan bolyp qalmayyq dep qorqamyz. Basqa uaqytta ashulanugha, kek saqtaugha, ghaybattaugha bolady degen Rabbymyzdan «rúqsat qaghaz» alyp qoghanday kýy keshemiz. Ramazannan keyin de kórkem minez tanytu – izgilik pen iygilikke jol ashady. IYә, kórkem minez – kórkimiz.

7. Nәpil namazdargha kónil bólu. Keyde bes uaqyt namazdy «týgeldep» jýrgende ózimizdi jәnnattan «joldama» alyp qoyghan janday sezinedi ekenbiz. Ómirden ótken izgiler «pende qosymsha qúlshylyghymen, nәpil oraza, namazymen Jaratushygha jaqyndap, Onyng raqymyna bólenetinin» aitypty.

8. Ruhany izdenu. Soqa jer jyrtqan sayyn jyltyrap, ótkirlene týsetinin auyldan shyqqan bәrimiz bilemiz. Sportshy shynyqqan sayyn babynda jýredi. Ruhany izdenip, diny ilim alsaq, kókeydegi kýmәn seyiledi, ilim artady, iman kýsheyedi. «Músylmannyng bir kýni ekinshi kýnine úqsasa – útylysta», – depti ghúlamalar. Múny atam qazaq: «Kóp túrghan su sasidy», – dep bir auyz sózben týsindirgen ghoy.

9. Árdayym dúghada bolu. Oraza boyy Jaratushy IYemizge dúgha-tilekti kóbirek aityp, mún-múqtajymyzben bólistik, qajetimizdi súradyq. Ramazanda meyirimdi, dúghany qabyl etushi Alla Taghala basqa ailarda da osynau tendessiz sipatynan aiyrylghan emes, aiyrylmaydy da. Dúgha – músylmannyng qorghany, qaruy, tayanyshy, sýienishi, t.b. Adamzattyng asyly bolghan payghambarlar da әr isinde, әr sózinde dúghany tastamaghan. Múny atam qazaq: «Batamen el kógerer, janbyrmen jer kógerer», – dep әspettegen. Kósegemizdi kógertip, ómirimizdi ónege etetin dúgha-tilekti әrdayym aityp jýruding manyzy zor.

10. Árdayym Allany eske alu. Ramazan – biz ben Rabbymyzdyng arasyndaghy riyasyz qúlshylyq. Oraza – Allany kóbirek eske alugha jeteleytin qúlshylyq. Biz keyde dýniyelik bolmashy jetistigimizdi, az-kem baylyghymyzdy, qyzmettik órleuimizdi ózimizding jeke qabiletimizben, aqyl-oyymyzben, parasattylyghymyzben baylanystyryp jatamyz. Bolmashy tamshydan jaratylghan pende ekenimizge mәn bermey, Úly Allanyng qúdiretin úmytyp jatamyz. Jer basyp jýrgenimizding ózi Jaratushy IYemizding syiy, nyghmeti emes pe? Barsha jaratylystardyng ishinde músylman bolyp jaratyluymyzdyng ózi tendessiz nyghmet emes pe? Allany kóbirek eske alu adamnyng bes kýndik ómirge keludegi maqsatyn aiqyndap beruge, Qúdaygha únamdy qúl bolugha serpin beredi.

Orazadan keyin oy jýgirtken

Aghabek QONARBAYÚLY,

QMDB Baspasóz bólimining mengerushisi

Abai.kz