TÝRKIYaDAGhY KIShI QÚRYLTAY QALAY EKI QÚRYLTAYGhA AYNALDY?
Talghat Mamashev myrza basshylyq etkeli Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng basynan dau arylmay keledi. Mamashev myrzanyng uәjine sýiensek, qoghamdyq úiym bolghandyqtan Qauymdastyqtyng kósh mәselesimen ainalysugha qúzireti joq. Negizgi júmystary – sheteldegi qazaqtarmen baylanys. Degenmen, songhy jyldary sheteldegi qazaqtar da búl mekemening júmysyna syn aityp baghuda. (Qaranyz: http://old.abai.kz/content/parizhde-otken-kyryltai-aikyn-gazetine-ashyk-khat, http://old.abai.kz/node/40115). Mine, Týrkiyada túratyn tanymal ghalym Ábduaqap Qara myrza redaksiyamyzgha: «Týrkiyadaghy kishi qúryltay qalay eki qúryltaygha ainaldy?» degen maqalasyn joldap otyr. Biz baspasózdyng qalyptasqan qaghidasyna say atalghan maqalamen qosa Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastynyng úiymdastyru bólimining jetekshisi Botakóz Uatqannyng «Týrkistan» gazetine bergen súhbatyn qosa jariyalap otyrmyz.
Ábduaqap Qara: TÝRKIYaDAGhY KIShI QÚRYLTAY QALAY EKI QÚRYLTAYGhA AYNALDY?
Ystambúldaghy qazaq mәdeny ortalyghy Qazaq Týrkileri Uakfy (Týrkiya qazaqtary qory) biyl jyl basynda 29-31 shilde kýnderi kishi qúryltay ótkizudi josparlaghan bolatyn. Almatydaghy Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy da qúryltaygha 16 adamdyq delegasiyamen qatysatynyn mәlimdegen edi. Biraq qúryltay mezgili jaqyndaghan uaqytta qor men qauymdastyq arasynda kelispeushilik payda boldy. Sol kelispeushilik saldarynan Qauymdastyq basqarmasy Týrkiya qazaqtary qory úiymdastyrghan qúryltaygha qatyspau jәne onyng ornyna ózining Ystambúlda jeke qúryltayyn ótkizu turaly sheshim qabyldaghan.
Sonymen Týrkiyada 29-31 shilde kýnderi bir mezgilde eki qúryltay ótetin bolyp otyr.Onyng birinshisi, Týrkiya qazaqtary qorynyng kishi qazaq qúryltayy, ekinshisi, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng kishi qazaq qúryltayy.
Osylaysha birlik-berekege, yntymaqtastyqqa dәneker bolatyn kishi qúryltaydyng oraza ait kýnderine dóp keletin 29-31 shilde kýnderinde jiktelushilikke sebep bolatyny aityluda. Oghan Týrkiya qazaqtary qorynyng qauymdastyqtan 10 myng dollar kólemindeqarjylay demeushilik súrauy sebep bolyp otyr.
Qor tóraghasy Pazyl Toply “Qauymdastyq Europada ótken kishi qúryltaylargha 7000-8000 eurodan qarjylay kómek bergeni ýshin biz de sonday kómek súraghan edik. Sonda bizge “2500 dollardan artyq kómek bermeymiz, osyghan qanaghat etinder, etpesender basqa qoghammen júmys jasaymyz” dep jauap qaytaryldy” deydi.
Sóitip qauymdastyq Ystambúlda ekinshi bir qúryltay ótkizetin bir qogham izdey bastaghan, taba almaghannan keyin “Kazak týrkleri egitim ue arashtyrma dernegi” (Týrkiya qazaqtary bilim jәne zertteu qoghamy) degen atpen jana bir qogham qúrghyzghan. Sonymen qauymdastyq Ystambúlda ózining jeke qúryltayyn ótkizu ýshin zandy seriktestigin payda etken.
Qauymdastyq pen qor arasyndaghy demeushilik turaly kelispeushilik Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng 2011 jylghy qazaq qúryltayynda «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qorynyng kishi qúryltaylargha qarjylay kómek berui jónindegi tapsyrmasymen tikeley baylanysty. Esterinizge sala ketsek, Elbasy 2011 jyly, 25-26 mamyr kýni Astanada ótken qúryltayda bylay degen edi:
«Biz shetelderdegi Kishi qúryltaydyng ótkiziluin qúptaymyz. Osyghan baylanysty búl qúryltaylargha «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qory qoldau kórsetetin bolady. Qazaqstan dýniyedegi әr qazaqtyng qasterli qúbylasy. Qazaqstan –әlemdegi barsha qazaqtyng qútty qara shanyraghy. Qazaq balasy dýniyening qay týkpirinde jýrse de, qazaq halqynyng bir bólshegi ekenin úmytpauy kerek»
Elbasynyng osy sózderi búghan deyin kishi qúryltaylardy óz mýmkinshilikterimen qarjylandyrugha kýsh júmsap kelgen shetel qazaqtarynyng barlyq delegattary tarapynan qoldandy. Óitkeni, kishi qúryltaylarda qysqa jip kýrmeuge kelmeydi degendey keyde qarjy tapshyghylynan kemshilikterbolyp qalatyn. Mәselen Europada mynnan asa adam qatysatyn qúryltaylardy úiymdastyru barysynda ýlken konferensiya nemese konserttik zaldargha qarjylay kýsh jetpegendikten, sporttyq zaldarda bas qosugha tura keletin. Onday zaldarda aitylghan sózding de, әnning de sәni kelmeytini belgili. Mine kishi qúryltaylardaghy múnday qiyndyqtardy eskergen Elbasy әlemning barsha biregey tәuelsiz memleketi Qazaqstannyng arqasynda kishi qúryltaylaryn qinalmay ótkizuine, jii bas qosyp qazaqtyq bolmystaryn saqtap qaluyna janashyrlyq tanytyp ýlken qolqabys etken edi.
Astana qúryltayynan keyin shetel qazaqtary dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynan kishi qúryltaylardyng dayyndyghyna zor ýles qosatynyn ýmit etken edi. Atap aitqanda qauymdastyq kishi qúryltaylardy úiymdastyru ýderisine qatysyp,oghan qansha shyghyn júmsalatynyn belgilep býkil shyghyndardy qarjylandyruy ýshin «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qorynan demeushilik alyp beredi depkýtildi. Biraq is-jýzinde Elbasynyng búl jónindegi tapsyrmasy tolyq oryndalmay otyr. Qauymdastyq basqarmasy búl tapsyrmany tek ózining qyzmetkerleri men konsert qoyatyn jәne basqa últtyq óner kórsetetin qonaqtarynyng kishi qúryltay ótetin elge jasaytyn saparynyng shyghyndaryn qarjylandyru ýshin qana paydalandy. Degenmen qauymdastyqtyng barghan elderindegi kishi qúryltaylardy úiymdastyrghan qoghamdargha shyghyndarynyng bir bólegine qoldau jasap,aqshalay syilyq berip kelgeni deshyndyq.
Qauymdastyqtyng kishi qúryltaylardyng úiymdastyryluyna osylaysha jarym-jartylay qol úshyn berui – sheteldegi qazaq diasporasyqoghamdarynyng ýmitin aqtamady. Mәselen, jyl sayyn kishi qúryltay ótkizudi dәstýrge ainaldyrghan Europa qazaqtary federasiyasy da búl turaly mazasyzdyghyn ótken jyly qazaq baspasózine Europadaghy 10 qazaq qoghamy atynan jibergen ashyq hatynda tilge tiyek etken edi. Sol hatta qauymdastyq delegasiyasynyn qúryltaylargha úiymdastyrushy nemese demeushi retinde emes, qonaq retinde qana qatysyp qaytyp jatqany basa kórsetildi. (http://i-news.kz/news/2013/08/02/7124987-aikyn_gazetine_ashyk_hat.html)
Europa Qazaq Qoghamdary Federasiyasy sonymen qatar «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qorynan Elbasy tapsyrghanday býkil shyghyndaryna demeushilik ala almaghandyqtaryn әigileu ýshin 2012 jyldan beri qaray kishi qúryltaylargha qauymdastyqtang alghan qarjylay kómekting somasyn naqty kórsetudi qajet dep tapqan. Federasiyanyng resmy saytynda atalyp ótiluinshe, Qauymdastyq biylghy Berlin kishi qúryltayyna 8600 Euro, 2013 Parij qúryltayyna 7000 Euro, 2012 Daniya qúryltayyna 7500 Euro kómek kórsetken.
Qauymdastyq Týrkiyada ótetin kishi qúryltaygha 2500 dollar, yaghny 1750 Euro qarjylay kómek kórsete alatynyn aitqan. Qor basshylyghy búl somanyn az ekenin, tym bolmasa Europa elderindegi qúryltaylargha jasalghan kólemde kómek beriluin, ya bolmasa «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qorynyn tiyisti qyzmetkerlerding baylanys mәlimetterin beruin, sóitip «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qorynan tikeley demeushilik alularyna úlyqsat etiluin súraghan.
Qauymdastyq basqarmasy búghan kelispegen jәne Týrkiya qazaqtary qorymen qúryltay ótkizuden bas tartqan. Onyng ornyna 4 shilde kýni jana qúrylghan qoghamgha resmy hat jiberip 29-31 shilde kýnderi birigip qúryltay ótkizetinin aitqan. Búl jaghdaygha tang qalghan Týrkiya qazaqtary qory basshlyghy demalysta jýrgen Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóralqa tóraghasynyng I orynbasaryTalghat Mamashevke telefon soghyp, qauymdastyq hatshysy Botakóz Uatqangha hat jiberip 10 myng dollar bermeu ýshin jeke qúryltay ótkizu sheshimining kishi qúryltaylar tarihynda búryn- sondy bolmaghan shugha úlasatynyn, sol sebepti búl qadamnan bas tartularyn ótingen. Ayryqsha Qazaqstan ýkimeti kóshi qondy kýsheytip, oralmandargha azamattyq aludy bir jylgha qysqartyp diasporamen baylanystardy kýsheytudi qolgha alyp jatqan kezde qauymdastyq pen qúryltaylardyng bedelin týsiretin is-әreketterge jol bermeuding manyzdylyghyn da atap ótken.
Áytegende Týrkiyada eki qúryltaydyng bir mezgilde ótu sebebin Qazaqstan halqyna, Týrkiya men ózge qazaq diasporalaryna týsindiruge tura keletinin, múnan bolsa qauymdastyqtyng bedeline núqsan keletini eskertilgen. Hatta sonymen qatar, eger «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qory Qauymdastyqtyng Týrkiyadaghy kishi qúryltay ýshin súraghan aqshany qysqartqan bolsa nemese Týrkiya qazaqtary qorynyng shyghyndary ýshin de demeushilik súrau eskerilmegen bolsa, Týrkiya qazaqtary qory qauymdastyqtan eshqanday qarjylay kómek almastan kishi qúryltaydy ótkizetini de aitylghan.
Týrkiya qazaqtary qory alys shetel qazaqtary ishinde birinshi bolyp kishi qúryltay ótkizgen edi. Qor Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghymen 1997 Ystambúlda ótkizgen sol qúryltaydyng shyghyndary ýshin demeushilerdi Týrkiyadan tapqan edi. Óitkeni ol kezde Qauymdastyq tóraghasy bolghan Qaldarbek Naymanbaevting qúryltaylardyng býkil shyghyndaryn kóteretin mýmkinshiligi joq edi. Ol tek ózining delegasiyasy ýshin Qazaqstandyq isker azamattardyng qarjylay kómek qamtamasyz etetin.
1986 jyly irgesi qalanghan Týrkiya qazaqtary qory atamekenmen baylanysty nyghaytumen qatar jas óspirimderding ana tilin, salt dәstýrin saqtap qaluy ýshin de qyzmet atqaruda. Mәselen biyl aqpan aiynda jastar ýshin dombyra jәne últtyq by kurstaryn úiymdastyrdy. Sol kurstardy bitirip shyqqan 60 jasqa sertifikattary mausym aiynda tapsyryldy. Qor sonymen birge qazaqtyng últtyq meyramdaryn da atap ótuge erekshe mәn berude. Mәselen nauryzben qatar Qazaqstan tәuelsizdik kýni, Astana kýni jәne Preziydent kýni syndy merekeler atalyp,Týrkiya qazaqtarynyng atamekenmen baylanystarynyng nyghangyna kýsh júmsauda.
Qor biyldan bastap Týrkiya qazaqtarynyng kishi qúryltayyn jyl sayyn ótkizu turaly sheshim qabyldaghan. Ol ýshin tamyz aiynyng bas kezi belgilengen. Biraq biyl oraza aitqa dóp kelgendikten shilde aiynyng songhy kýnderi ótkizu ynghayly bolghan. Óitkeni búl mezgil Europadaghy qazaqtardyng kópshiligining demalystaryn Týrkiyadaghy tuystary arasynda ótkizetin kez. Sóitip jyl sayyn osy qúryltaylarda kóptegen qazaqtyng basy qosylmaq. Sonymen qatar kishi qúryltayda jastar ýshin futbol turniyri de úiymdastyryluda. Futbol Týrkiya jәne Europa qazaq jastarynyng kópshiligining eng jaqsy kóretin sporty. Osy sport arqyly jastardyng ózara tanysyp bite qaynasulary kózdelude. Sonymen birge turnirde jeniske jetetin komandalargha beriletin dodagha da jastardyng últtyq jәne tarihy sanasyn kýsheytu barysynda jyl sayyn Kenesary Qasymúly, Mahambet Ótemisúly, Ospan batyr, Álihan Bókeyhan, Mústafa Shoqay syndy qazaqtyng bir batyrynyng nemese memleket qayratkerining atyn beru jóninde sheshim qabyldanghan. Mәselen biylghy dodanyng aty Qazaqstanda 300 jyldyghy toylanghan “Er Jәnibek batyr:dostyq jәne bauyrlastyq dodasy” dep atau úigharylghan. Biylghy jastar futbol turniyrine Týrkiyanyng Ystambúl, Koniya, Nigde, Salihly qalalarynan 8 futbol komandasy qatysu ýshin tirkelip otyr. Týrkiya qazaqtarynyng kishi qúryltayynda sonymen qatar qazaq qoghamdarynyng ókilderi men ghalymdarynyng qatysuymen “60 jyldyghynda Týrkiya qazaqtarynyng keshegisi, býgingisi, ertengisi jәne atamekenmen baylanystary” turaly qúryltay jinalysy da ótetin bolady.
Týrkiya qazaqtary qor basshylyghy qauymdastyq ókilderi qatyssa da, qatyspasada Týrkiya qazaqtary kishi qúryltayyn ótkizetin bolyp otyr. Qauymdastyq hatshysy Botakóz Uatqan bolsa Týrkiya qazaqtary úiymdastyrghan kishi qúryltaygha qatyspaytyndyqtaryn, jana qúrylghan Týrkiya qazaqtary bilim jәne zertteu qoghamymen óz aldaryna ekinshi bir qúryltay ótkizetindikterin aituda. Ol shilde aiynyng 14-i kýni ýsh kýnge Ystambúlgha saparlap kelip jana qogham basshylyghymen tanysu jinalysyn ótkizip qúryltay dayyndyqtary turaly mәlimet alghan.
Sóitip 29-31 Shilde kýnderi Ystambúlda bir mezgilde eki qúryltay ótkiziletin bolyp otyr.
– Sheteldegi qazaq qoghamdar men qorlar men teng dәrejede júmys isteu – Qauymdastyq jarghysynda kórsetilgen. Sondyqtan biz syrttaghy aghayynmen birdey júmys jasap kelemiz, búdan bylay da solay jalghasady.
Qazaq-Týrik qorynyng basshysy Fazyl Toply bastaghan 4 kisilik delegasiya sәuir aiynda Qauymdastyqqa kelip, Qúryltay baghdarlamasyn birlesken tәrtip boyynsha bekitken edik.Sol kezde Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóralqa tóraghasynyng I orynbasary Talghat Asylúly olardan qanday kómek kerektigin súraghan. Olar: «Tamyzda partiyalardyng saylauy ótedi, olar bizge kómektesedi, bizge tek syi-siyapat, 6 shapan, onshaqty dombyra, kitap-jurnaldar men әn-kýy diskilerin әkelsenizder jetkilikti» degendi. Ókinishke qaray, kóp keshikpey atalghan qordan 10 myng AQSh dollaryn súraghan hat kelip týsti. Qauymdastyq onday kólemde qarjylay kómek kórsete almaytyndyghyn bildirdi. Qor óz tarapynan atalmysh qarjy berilmese, Qúryltaydy qauymdastyqpen birge ótkizbeymiz, toqtatamyz dep mәlimdedi.
Týrkiyada 20-gha juyq qazaq qoghamy men birqansha qor bar. F. Toplygha biz basqa da qazaq qorlarymen birlesip Qúryltay ótkizetinimizdi jetkizdik. Men Ystambúlgha baryp, Almatygha býgin keldim. Ondaghy qogham basshylarymen kezdesu ótkizdim. Biraq oghan Qazaq-Týrik qorynan ókilder qatyspady. Qatysamyz dese, esigimiz әrqashan ashyq, eshkimning jolyna tosqauyl qoymaq niyetimizde joq.
Býgingi kýni Týrkiyadaghy QR Elshiligi men Qazaq-Týrik bilim jәne zertteu qoghamymen birlesip atalmysh Qúryltaydy shildening 31-inde Ystambúlda ótkizemiz dep sheshtik. Búghan atalmysh qordan basqa qoghamdardyng barlyghy yqylaspen qatysty. Búl jyldyq josparymyz boyynsha jýzege asyp jatyr. Qúryltaygha Qazaqstannan baratyn delegasiya qúramy bekitilip qoyghan, sonday-aq ol qoghamdarmen júmys jýrgizip jatqanymyzgha eki-ýsh aidyng jýzi boldy.
Eger Qazaq-týrik qory ózderi derbes Qúryltay ótkizemiz dese, ol óz erikterindegi sharua. Demokratiyalyq, jariyalylyq zamanynda olargha tyiym salu – bizding erkimizdegi sharua emes. Bizding maqsat – Týrkiyadaghy qazaqtardyng basyn qosu. Bir shanyraqtyng astynda bir federasiya qúru degendi búrynnan aityp kelemiz. Europa men Reseyde onday qazaq federasiyasy jaqsy júmys istep keledi.
Abai.kz
