Birde osy «Abai.kz» saytynan Múqtar esimdi bir oqyrmannyng raqymshylyqqa qatysty: «Úrlanghan aqshagha raqymshylyq jasau degen úrlyqshyny aqtau bolyp tabylady» degen pikirin oqydym. Shyndyghyna kelsek, bizding keybir «kommentshilerimiz» ghalamtorda otyryp alyp, bireudi syrtynan sózben «soyyp» salugha qúmar-aq. Ókinishtisi, Múqtar siyaqtylar isting bayybyna baryp, әngimening týp-tórkinin týsine bermeytini.

«Aytpasa sózding atasy óledi» deydi qazaq. Aytayyn degenim, Múqtardyng payymdaghanynday, búl «ósip kele jatqan jastargha qansha úrlyq jasasang da artynan keshirim bolatynyn úlyqtau» emes. Aqshanyng «aghyny» degen úghym barlyq qoghamda bar. Onday bolmasa, órkeniyetti elderding ózi aqshagha raqymshylyq jasamas edi ghoy. Búl jerde «jaqsydan ýirengennin» eshqanday da sókettigi joq. Ýkimet halyqaralyq tәjiriybege sýienip qadam jasamaq bolyp otyr.

Ekinshiden, búl raqymshylyq tek aqshagha ghana qatysty emes. Dýniye-mýlikti de zandastyrugha bolady. Qazir kez-kelgen qalada zansyz salynghan ýi-jaylar jetip jatyr. Kóptegen qazaqtar ýlken qalalardyng shetinen ýy salyp aluda. Biraq sol ýilerding kóbisin tirkemey, salyq tólemey túra beredi. Bir jaghynan nemqúraydylyqqa jol bersek, ekinshi jaghynan zansyz salynghan ýiler azamattardyng әrtýrli әleumettik jenildikterdi paydalanuyna kedergi keltiredi. Ýshinshiden, tirkeuge alynbaghan onday ýiler ekonomikalyq jospar jasaugha da jaghymsyz yqpalyn tiygizedi.

1 shildede memleket basshysy qol qoyghan raqymshylyqqa qatysty zannyng qazaqstandyqtargha, oralmandargha jәne elimizge belgili bir merzimge túrugha kelgen azamattargha qatysy bar. Aqiqatyna kelsek, oralmandardyng kópshiligi ýisiz-kýisiz jýr. Al, ózinshe tirlik jasap, basyna baspana túrghyzyp alghandary onysyn tirkemegen. Sondyqtan, shetten kóship kelgen qandastarymyz da memleketting ózderine jasaghan qamqorlyghyn dúrys paydalanuy kerek. Raqymshylyq degen tek bay-baghlandar men «qaltaly» sheneunikterge ghana jasalghan mýmkindik emes. Osyny úmytpaghan abzal bolar.

Sonda baspanasyn zansyz salyp alghandar ne isteui kerek? Bar bolghany jergilikti jerlerdegi raqymshylyq komissiyasyna baryp, ýiin zandastyru turaly aryz berse jetip jatyr. Búl jerde baspanany tirkemey, salyq tólemegendikten «memleket ýiimdi tartyp alady» degen qorqynysh bolmauy tiyis. Sebebi, memleket raqymshylyq sharasynda ol baspanany qalay salghanyn, aqshany qaydan alghanyn súrap jatpaydy. Kerisinshe, olardyng barlyq zansyz is-әreketterin keshiredi.

Bizding qoghamda naqty sheshimin kýtip túrghan mәselening biri – jer mәselesi. Búl jolghy raqymshylyq júrtty alandatqan jer mәselesin de ong sheshuge mýmkindik beredi. Biraq ol ýshin halyqtyng ózi atalghan sharany dúrys týsinui kerek. Búl turaly Mәjilis deputaty Ramazan Sәrpekov bylay deydi: «Biz jerding de, sudyng da súrauy bar kezenge keldik. Kóptegen ónirlerde jayylym, egistik jerler jetispeydi. Bir sharua kelip: «Mynau mening jerim» deydi. Biraq qolynda eshqanday qújaty joq. Ózinshe qoja bolyp jýredi. Zang boyynsha, sol jerdi 3 jylda iygermese, basqa adamgha beriletinin bilmeydi. Mysaly, kolhoz, sovhozdar taraghanda elding bәrine pay berildi. Eger qazir sol ýlesi jónindegi qolynda bir qaghazy bolsa, sotqa baryp, ózining jerin zandastyruyna bolady».

Mýlikti jariya etumen әkimdikterding janyndaghy arnayy komissiyalar ainalysady. Mysalgha, baspanasyn nemese jerin zandastyrghysy kelgen adam aryzyn, ózining jeke basy kuәligining kóshirmesin komissiyagha tapsyrady. Al, óz kezeginde komissiya búryn tirkelmegen mýlikti tolyq zertteydi. Odan keyin, sarapshy-mamandardyng әlgi mýlikke qatysty bergen qorytyndysyn jyljymaytyn mýlikti tirkeytin organgha tapsyrasyz. Ayta ketelik, mýlikti jariya etuge qatysty eki nәrseni eskergen jón. Birinshiden, mýlkin jariya etetin adam ony tirkeuge qatysty shyghyndardy, qúqyq belgileytin jәne qúqyghyn rastaytyn qújattardy dayyndaugha júmsalatyn shyghyndardy ózi kóteredi. Búl – әrbir adamnyng qaltasy kóteretindey ghana shyghyndar. Ekinshiden, Qazaqstannyng aumaghynan tys jerlerdegi mýlikti jariya etkeni ýshin 10 payyz mólsherinde alym óndiriledi.

Ámirlan Álimjan

Abai.kz