Jeksenbi, 25 Qyrkýiek 2022
46 - sóz 9418 0 pikir 14 Shilde, 2014 saghat 11:48

Túrsynjan Shapay. TÝSINIKTI

Avtobusym keshikti. Uaqyt qysqarsyn dep ayaldama týbindegi eski dualgha әlem-jәlem bolyp japsyruly túratyn afishalargha nazar saldym. Mәssaghan! «Konsertke keliniz!» degen ýlken jarnama qaghazdy tútas toltyryp, qolaghashtay bir túmsyq túr. Ýkili bórik kiygen. Eki kózi baghjiyp, ýkili dombyrasyn Kalashnikovtyng avtomatynsha kóldeneng asynyp alghan. Bizding jigitter taltanggha sheber ghoy. Mynanyng da eki ayaghynyng arasynan el kóshkendey... Konsertime kel deydi. Jeke konsertine shaqyrarday búl kim eken dep tómendegi jazulargha ýnilem: Torpaqbay Jortaqbaev, ózi әnshi, ózi kýishi, ózi biyshi, sazger (tak-tak!), syqaqshy, akter, aqyn (oybay!), «Bóribasar» teatrynyng bas rejisseri (kótek!), birdene-birdenening laureaty (aytaq!)... maytalman asaba, moldalyghy da neshaua...
Jә, týsinikti... Qysqasy, eshkim emes. Kóp bolsa, Alayaq Jolayaqovtyng kóp shәkirtterining biri. Jaqsy-aq etikshi bolatyn jigit eken, әtten. Amal joq.
Avtobusym keldi. Bayqasam, býiirine janaghy afishany japsyryp alypty. Kirsem, ishte de sol.
Júmysqa keldim. Kópten beri qabaghy kelispey jýrgen kórshi bólimdegi әriptesim jolygha ketti. Amandastyq.
– Mening saghan nege renjip jýrgenimdi bilesing be? – dedi.
– Siz... renjip jýrsiz be?
– Kópten beri dúrys amandaspaysyn.
– Solay ma?
– Sen mening azamattyghymdy, ghalymdyghymdy syilamay-aq qoy, aqyn, jazushylyghymdy, jurnalistigimdi syilamay-aq qoy, biraq men... men óner adamy emespin be? Tym qúrsa, sonymdy syilamaysyng ba?
– Keshiriniz, Mәke, bilmegen ekem... Ne óneriniz bar edi?
– Men, prejde vsego, әnshimin...
– Siz... әnshisiz be?
– Men kýishimin.
– Siz... kýishisiz be?
– Men by de biyley alamyn!
– Siz...
– Men... Sen osy ózinnen basqa kimdi bilesin? Aynalana qarashy bylay!
Qaradym. Úzyn koridordyng qabyrghasy alabajaq afishalargha tolyp ketipti. Bәrinde – Mәken. Jeke konsertine, óner keshine shaqyrady! Qara kózildirik kiygen. Basynda Elton Djonnyng telpegi siyaqty birdene. Mәkeng de taltangdan kende emes eken – rogatkanyng ashasynday siyqsyz siraqtarynyng arasyna gitardy tiginen qoyyp, minip alypty. Mәssaghan! Mәkeng – rasynda da óner adamy eken.
– Men – osy mekemening maqtanyshy, zamananyng gýli emespin be, bile bilsen... Áy, qoyshy seni... Halqym aman bolsyn. Halqym syilasyn meni!
Mәkeng menen týnilgendey qolyn bir siltep, kózinen ýzilip týsken bir-eki tamshyny alaqanynyng syrtymen qaghyp tastap, búrylyp jýre berdi.
Týsinikti... Mәkeng de qazirgi kóp «jan-jaqtynyn» biri bolyp shyqty. Bizding jigitter shetinen darynsyz. Biraq bәri – jan-jaqty. Darynsyz aqyn, darynsyz ghalym, darynsyz әnshi, darynsyz sazger, darynsyz... Qysqasy, jan-jaqty darynsyz, әmbebap darynsyz!
Qaytarda jol-jónekey matematik dosymnyng ýiine soqtym. Dosym birtýrli, oy ýstinde eken. Kabiyneti tolghan orauly qaghazdar. Qobyratyp ýiip qoyyp, ortasynda otyr.
– Búl ne?
Dosym bir oramnyng jibin sheship, jazyp kórsetti. O, qúday! Afisha! Dosym! Basyna shalma oraghan. Ýstinde appaq shapan. Aqquday-au, aqquday. Qolynda diuanalardyng asasy siyaqty birdene... Jalma-jan jazularyn oqyp jatyrmyn: dosym – әuliye, dosym – kóripkel, dosym – ekstrasens, dosym – baqsy, dosym – psihoterapevt, telekiynezdik qasiyet iyesi... «Uf-suf» degende, auruynnan qúlan-taza bolasyn. Keliniz, keliniz! Dәu saraygha seansqa shaqyramyz...
Mәssaghan! Mening dosym – óner adamy! Mening dosym – әmbebap... Ua, darynsyz iyt! Ua, opasyz dýniye!
Qashtym...
Ýige qalay jetkenimdi bilmeymin. Kelsem... kórshi әielderdi jiyp alyp, dýniyedegi eng darynsyz dep esepteletin mening bәibishem... karta ashyp, qúmalaq salyp otyr! Ua! Ua, mening bәibishem – balger! Mening bәibishem – ponimaeshi, óner adamy! Mening bәibishem de jan-jaqty. Mening ainala darynsyz bәibishem – endi jan-jaqty darynsyz!
Qabyrghada tolghan afishalar – bizding bәibishe: baqsy, balger, kóripkel, әuliye... keliniz, keliniz... adres mynaday da mynaday (yaghni, bizding ýi).
Men jyndandym. Shashymdy júldym. Auzymnan aq it kirip, kók it shyqty. Áyelimmen qosyp tyrqyratyp bәrin kóshege qudym.
...Esikti ishten bekitip alyp, alqynymdy basyp otyrmyn. Ashuymdy basyp otyrmyn... Oilanyp otyrmyn. Sirә, shynymen jyndanghan shygharmyn. Óitkeni, men endi bylay oilay bastadym: osy men ghoy Darday Pәlensheevpin. Ýlken ghalymmyn. Áygili mekemede bólim basqaramyn. Demek, әidik basshymyn, qogham, memleket qayratkerimin. Azdap kompiuterde júmys istey alam. Demek, kompiutershimin. Men jyrtylghan shalbarymdy ózim jamap, ýzilgen týimemdi ózim qadaymyn. Demek, men – tiginshimin. Azdap jýgiretinim, azdap dop quatynym bar. Demek, sportshymyn. Men keyde dostarymnyng ýiinde qonaqta otyryp, әn de aityp jiberem. Men – әnshimin. Azdap gitar shertemin – gitarispin. Oibay, aitpaqshy, keyde ózim bilmeytin bir әuenderdi ysqyryp, ynyldap jýretinim bar – sazger shygharmyn tegi! Keyde, iship alghanda, óleng úiqastyratynym bar – sirә, men aqynmyn osy!
«Bergenine tәuba, tәnirim! – dedim. – Men de el qatarly óner adamy ekenmin-au! Men – jan-jaqty ekenmin-au!»
Rizashylyqtan tebirenip kóp jyladym.
...Erteninde afishagha tapsyrys jasadym. Halqymmen kezdesu ótkizbekshimin. Halqym meni tóbesine kótersin... Halqym meni – syilasyn! Men kimnen kem edim?! Álgi qolaghash múryn ghúrly ónerim bar. Mәkeng ghúrly el-júrtqa qadirim de bar... Endi ne kerek?!
Bәri týsinikti.

(Avtordyn  «Qazaqtyng jany» kitabynan kóshirilgen. Sәken Sybanbaydyng Feysbuktegi paraqshasynan alyndy)

0 pikir