Senbi, 23 Qarasha 2024
Ángime 7594 0 pikir 4 Shilde, 2014 saghat 10:07

ERBOL BEYILHAN. OLAR DOS EDI...

         (ÁNGME)

...Keshe ghana kóktem edi...

            Qazan ótpey, qar jaudy. Qarasha kelmey, qaz qaytty. Oray da boray soghyp jaughan qar aralas janbyr ýsh kýnde sary altynday japyraqtardy tonap, aghashtardy jalanashtap tastady. Qabaghynan qar jaughan kýz, qaharly qysqa úlasty.

     Júldyz sónbey atqa qonghan Ermek birden Carmantaydaghy jylqyshylardyng qosyna tartty. Tizgindi qymqyra ústaghan jigit taqym qysqany sol edi, jemde túrghan kýreng sar jeldi. Tang agharmay joldy óndirip alghysy keldi. Jyly tamnan shyghyp bayqamapty, kýn jelsiz, ashyq bolghanmen, ayaz eken. Kýrenning júmyr túyaghy tiygen qar syqyr-syqyr etedi. Jipsip ter shygha bastaghan attyng tanauy, qúlaqshyny, omyrauy qyraulana bastapty. Eshtene úmytqan joqpyn ba dep oilaghan jigit: qolghabyn sheship, qoynyna qol saldy. Aqsha ornynda eken. Sipap qoydy. Erding artqy qanjyghasyndaghy shaghyn qorjynyn ústady. Ústady da senbey, búrylyp kórdi. Artyna búrylghanda bir-aq kórdi, iyti ilesip kele jatqanyn. «Myna kýnde búghan ne joq?» dep oilady. Kýshiginen asyraghan, qayda barsa da sonynan qalmaytyn Aqtóske ishi jylyp qaldy. Búl kelgende jylqyshy eki jigit endi túryp jatyr eken.   

      - Tang atpay astynnan su shyqty ma?-dedi qúrdasy Aqysh.

       - Soghym kezinde asaugha búghalyq salghannan senderdi ústau qiyn" dedi Ermek.

        - Qúrdasyn, qatyrdy, - dep mәz boldy Shýkir.

Ken, eki bólmeli vagon qosqa ot jaghyldy. Jigitter shay qoydy. Shaghyn dastarhangha týnnen qalghan jylqynyng jyly-júmsaghy tartyldy. Et turap otyrghan Aqysh Ermekke qulana qarap: - "birdeneng joq pa?" dedi.

- Saghan etten basqa ne kerek?-dep kýldi Ermek. Sózge aralasqan Shýkir: - Jón biletin jigitter dәstýrdi búzbaydy, - dep qaghytty. Búdan artyq kýttiruge bolmaytynyn bilgen Ermek qolyn sýrtti de, erding qanjaghasyndaghy shaghyn qorjynyn alyp keldi.

 - Bәse, - dep eki jylqyshy bir-birine kóz qysty. Mal men bastyng amandyghyn, soghymnyng shýigin boluyn tilep, ýsheui eki bótelkening basyna su qúidy.                           Sarmantaydyng qalyng aghashyn ainala jayylghan jylqyny ýsheui tez jidy. Ýiir-ýiir shúrqyraghan jylqy jigitterge qanat bitirdi.

         - Qazaqtyng ruhyn oyatam desen, jylqy baqqyz, - dedi jiyren qasqa aighyrdyng ýstinde shirenip túrghan Shýkir.

       - Qazaqtyng ruhyn joyam desen, donyzdyng etin jegiz, - dep sheshensidi Aqysh. Qarap qaludy ar sanaghan Ermek: - Er qanaty – at!- dep aiqay saldy.

        - Filosofiyasyn qara, - dep kýldi Aqysh.    

       - Dalanyng akademiyasynan myqty akademiya joq, - dedi, Ermek.

- Bir ayaq qymyzdyng eki ayaq jeligi bar, onyng ýstine jylqynyng jeligin qos, kettik, - dedi Shýkir.

      - Al, soghymyndy tanda, qolyndy qaqpayyq qúrdas, kórset!- dedi Aqysh. Ermekting kózi jyra tartyp túrghan kókala dónenge týsti. Jylqy jinap jýrgende kórgen. Keminde ýsh eli. Jemge baylanbaghan, Arqanyng aq jeleui men aq jusanyn tandap jegen, sudyng túnyghyn ishken jylqynyng eti dәri. «Soghym soysan, osyndayyn soy, auzynnan may ketpeydi» dep oilaghan.

          - Endeshe, jomart qúrdasym, a -n -a -u kókala dónen, - dep qamshysymen núsqady.

         - Qaysy?-dedi Aqysh. Taghy kórsetti. Shýkir, ish tartyp qaldy. At bolatyn jylqy. Kókala aighyrdyng túqymy. Aqsha da kerek! Qasqyr jep ketetin bir tay.  Auyldas, syilas osy bir anqyldaq jigitti jaqsy kóredi. Qolyn qaghugha úyaldy. "Ústa!" - dep Aqyshqa qarady. Órmeli qayys arqanyn erding astynan, qúryghyn sýiretip janynan tastamaytyn Aqysh alty jýz jylqydan tandap mingen ker tóbeldi tebinip qaldy. Shalt qimyldy jýirik pen shapshang jigit kókalanyng qyl tamaghyna arqandy salyp taqymday qoydy. Qúryq tiymegen kókala tik shapshyp, tulap baryp, sheginshektey tartty. Qaruly jigit taqymyna ýirengen kәnigi at asaudy tyrp etkizbedi. Attan sekirip týsken ekeu kókalany qúlaqtap, noqtalap, arqanmen ezulep, matap tastady, ýsh jigit qatarlasyp, qara qosqa bet aldy...

        Qystyng qysqa kýni enkeygende soghym jylqyny qosargha alghan Ermek Aznabay auylyna jýrip ketti. Ayaz kýsheyip, aq jorgha boran sogha bastady. Jetek bilmeytin shu asau kókala qosargha jýrmey qinady. Soghymgha soyatyn maldy ózi de qatty qinamady. Qyzylmay bop ketse, etinde dәm bolmaydy. Syghyrayyp ay tughanda, boran ýdep ketti. Jol әli alys. Soghymgha semiz jylqy alyp, toq kónil qaytqan jigit qúbylyp bara jatqan aua rayyna mәn bermedi. Batysty baghdarlap, kókalany sauyrdan qaghytyp tarta berdi.             Ymyrt týnge auysty. Kýsheygen borannan baghytty boljau qiynday týsti. Jigit endi ghana qobaljy bastady. Sasqanda itting ózi es eken. Aqtósting ergenine quandy. Bir shoq aghashtyng týbinen óte bergeni sol edi, baran etken birdene zu etti. Aqtós ars etip túra úmtyldy. Kókala ýrkip sekirip, beyqam kele jatqan jigitti at bauyryna týsirip ketti. Kýreng at qosyla ýrikti. Kýrenning bauyryna týsken Ermek kókalanyng arqanynan aiyrylmay qoydy. Ýrkip shauyp kele jatqan eki at odan sayyn ýrikti. Eki at qosarlana bergende kókala teuip ótti. Ayaghy Ermekting jambasyna tiydi. Esi aughan jigit domalap jerge týsip qaldy. Kýreng men kókala qosarlanyp, beti aughan jaqqa shauyp, qaranghygha sinip ketti.

      ...Ermek esin jighanda iyen dalada jatyr eken. Túrmaq bop qansha úmtylsa da, túra almady. Tipti bar kýshin sap kórip edi, basy ainalyp, kózi qarauytty. Ong jaq jambasy kótertpeydi. Jambasynyng synghanyn bildi. Kózine jas ýiirildi. Týbime jetting ghoy, Qu talaq, qu tamaq!-dep aiqay saldy. IYesining ashy dauysyn estigen Aqtós qynsylap atyp túryp, jýgirip keldi. Keldi de Ermekti ainala iyiskep, qynsylap beti-auzyn jalady. Jigit tonghanyn sezdi. Qalayda ólmeuim kerek dep oilady... Synghan jambasyn sýiretip, boran men ayazgha qaramay algha úmtyldy. Aqtós qynsylap shyr ainalyp jýgirip ilesip otyrdy. Jýrisi týk ónbedi. Qaydan ónsin! Denesi múzdap barady. Sýiretilip, bir jambastap jýre berdi. Synghan ayaghy basynda qaqsap jan taptyrmap edi, endi kýp bop isip, múzdap jansyzdandy. Enbektey-enbektey qoldyng qary taldy. Tonghan qoly qoqiyp, endi tirep jýruge jaramady. Úiqy da qysyp barady. Qas qylghanday boran bәsendep, ayaz kýsheyip ketti. Bir jambaspen shalqalay jatqan Ermek aspangha qarady. Kózine berekesi ketken eldey әr jerde seldiregen júldyzdar kórindi. Ay býgin sekpildenip tuypty. Ótken kýnderi kóz aldyna ekrandaghy kinoday birinen keyin biri kele berdi, kele berdi...

     Isik pen ýsik shalghan denesi qozghalugha kónbedi. Qansha jatqany belgisiz, múzdap jatqan denesi endi ysy bastady. Aspangha tesilip jatyp tәtti kýy keshti. Úiqy qysty. Qansha úiyqtamayyn dese de, kózi júmyla berdi. Kózin kýshpen ashyp, «Aqtós» dep ynyrsydy. Aqtós qasynda jatyr eken, qynsylap belgi berdi. Moynyn búryp Aqtóske qarap edi: basyn eki ayaghynyng ýstine qoyyp, iyesine qarap jatyr eken. Janaryna janary týiisip qaldy. Itting kózine jas tolyp ketipti. Ermek kózin taydyryp әketti. Songhy ret aspangha qarady.

...Bir júldyz aghyp týsti...

«Esi kiresili-shyghasyly bop jatyp Ermek: "Aqtós, bәrimiz de sen sekildi iyemizge, dosymyzgha, elimizge adal bolsaq qoy" - dep ynyrsydy. Úiqy jendi. Ol úiyqtap ketti. Qaytip eshqashan oyanghan joq. Aqtós úzaq úlydy...            Qimylsyz jatqan iyesin kýzetip, qúzghyn-qarghany quyp Aqtós bes kýn jatty. Kýre jolgha da qaray-qaray kózi taldy. Arqanyng ayazy synbady. Ash it suyq ótip әbden әlsiredi. Altynshy kýni Ermekting suyq denesine basyn qoyyp, Aqtós te mәngilik úiqygha ketti.

...Olar dos edi...

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377