Qúsny hat!

«JANARTAU»
nemese qazaq baspasózining DAT-y

«Fariza, Farizajan, Fariza qyz...» dep Múqaghaly qolyna qalam alsa, Últ jurnalistikasynyng úlyqpandary Kamal Smayylov pen Sherhan Múrtazalardyng hat almasqany ózinizge ayan. Áriyne, men Fariza da emen, ne Sherhan men Kamal da emen, alayda býgingi qazaqtyng aitary bar bir qyzymyn, al siz mýiizi qaraghayday qazaq baspasózining qara nary deuge tatyr bir úlysyz! Keyde auyzeki sózde adam jan-jaqqa shashyrap, nәtiyjesinde bolmashy oidyng bir shetin ghana aityp, naghyz aitar oidyng qaymaghyn ishte irkip qala beredi. Sonymen, tap býgin mening qolyma qalam aldyrghan ne?
Atam qazaq aitqanday, «qarnymnyng ashqany emes, qadirimning qashqany...» Búl mening óz pikirim, óz sózim emes, búl byltyrghy jyldan bastap birtindep «óle bastaghan», býginde әiteuir boyynda jany bar, biraq kóz aldymyzda ruhy әlsirep ólim auzynda jatqan qazaq baspasózining aita almay, ishke býkken sheri dep bilgeniniz jón... «Alash ainasy» ghana emes, qanday basylymdar, qanday arnany aityp túrghanymdy, men atyn atap, týsin týstemesem de ishiniz bilip túr...
Serik agha! Teginde adamnyng tәni auyrghany eshtene emes, jannyng derti jaman eken... «Alash ainasy» mening ghana emes, býkil qazaqtyng janynyng bir bólshegin suyryp әketkendey... «Elarnanyn» jabyluy da onay soqqan joq kórermenge. Biraq, sol kórermen men oqyrman jәne atalghan basylym men arnada ózining aitar oiyn júrtqa baghyttap, boyda búlqynghan búla kýshti qalam qaru arqyly syrtqa shygharghan qanshama qazaq jurnalisterining jayyn oilap jatqan kim bar? Japty, jappaghannyng әiteuir bir bólshegin qaldyrdy, qala berdi birin sottap jatyr... (Jarylqaptyng «Anyz adamynyn» jayy...) Bir sózben aitqanda, «Sokratqa u ishkizgen, Janna d,Arkty otqa órtegen, Ghaysany dargha asqan, payghambarymyzdy týiening jemtigine kómgen kim?» dep Abaydan artyq ne aita alamyz? Qazirgi qazaq baspasózining basyndaghy jaghday...
...Negizi bilgenge búl hal ótken ghasyrdyng songhy onjyldyghynda jappay júmyssyz qalghan júrtshylyqtyn, әsirese, balalargha bilimning shamshyraghyn ústatar ústazdar men halyq densaulyghyn qadaghalar dәriger, bir sózben aitqanda ziyaly qauymdy (onda da kil myqtylaryn) amalsyz ala qap arqalaugha mәjbýr etken «toqsanynshy jyldardyng toqyrauynan» artyq bolmasa, kem týsip túrghan joq. Mәsele azyq-týlik pen kiyim-keshekting dýkenderde tolyp túrghanynda, aqshang bolsa, barasyng da ala beretindiginde emes, ruhany qúldyrau, ruhany ashtyqta bolyp túr ghoy... (osynyng basy «sóz barymtasy - aitysqa» tiyisuden bastaldy...).
Óziniz baghamdanyzshy... Qazir teledidarlardy aitpay aq qoyayyn, sebebi olarda «sabynnyng kóbigi» men «jynoynaqtan» ózge dym qalmaghanyn siz de bilesiz, halyq siz ben bizden de artyq biledi... Tipti býginde búl taqyryptyng shetin shygharugha da qorqam... Zar iylegen halyqty toqtata almay qalam ba dep... Sol kórermenge «jurnalistpin» deuge úyalatyn boldym býginde. Nege? Olar «nege mynany aitpaysyndar?», «nege mynanyng shyndyghyn kórsetpeysinder?» dese, úyalghannan kirerge jerding tesigin tappaymyn, búl – bir. Ekinshiden, qolymnan keler dәrmenning joqtyghyna yzam keledi...
Al siz bilesiz be, Ámirhanday әziz úldyng neden ajal qúshqanyn? Otty aqyn, qalamy qarymdy jurnalist Ámirhan Balqybekpen kýnde qatar otyryp syrlaspasam da, men onyng ólimining syryn sezetin siyaqtymyn... Arystay azamatty ólimge jetkizgen jyldar boyy ishte ólgen pikir, aitylmay qalghan sóz, bulygha-bulygha túla boydy kernegen yzalardyng jentegi... Ámirhan aghamyz - «jarylyp ketsem jan jaghymdy órtermin» dep ózin ózi ishtey túnshyqtyryp sóndirgen JANARTAU! Óz aryny ózine ayan aqyn ózgege zalalyn keltiruden qashty, biraq ishtegi keulegen dert aqyry arystyng óz basyn jalmady.... Al, endeshe, Balqybekting ólimi jay bir adamnyng ólimi dep kóriniz?... Joq, ol – «tyndalmaghan sóz jetimnin» qúrbany! Jәne de ol songhy emes, birinshi qúrbany ghana ma dep qorqamyn!
 «Birjan sal» filimin kórseniz, sonda Birjannyng bir jerde bylay deytini bar edi: «Alashtyng basynan kýni tayghan eken, qazaq qartayypty» dep... Dәl qazirgi qazaq baspasózi de sol kýidi keship túrghanday... Biraq ol oiy jýirik, sózi batpan jurnalisterding joqtyghynan emes, olardyng ýnin qoldan óshirip, túnshyqtyryp tastaghannan... Óziniz baghamdanyzshy, qazir naghyz jurnalisterding ýni shyghyp jatyr ma? Shyqsa da, olardy «bar ekensing au» dep baghalap, nemese «joghalyp ketting ghoy?» dep izdep jatqan bireu bar ma?
Bәrimizdi әkep qazir GhALAMTOR dep atalatyn «týrmege» qamap qoydy... Tor degen sózding ózi aq aityp túr emes pe, onyng «týrme» ekenin. Qarauyl joq, kisen joq siyaqty, bir qaraghangha. Biraq anyghynda ózimizdi ózimiz kisendep, birimizdi-birimizge kýzettirip qoyghanyn birimiz úqsaq, birimiz úqpaymyz... Úqqanymyz kóp nәrseni ishte týiip, al úqpaghanymyz sol tordy sheksiz, shekarasyz kenistikke balap, oiymyzgha kelgendi istep mәzbiz: seruendetip «selfiyletemiz»... (ózin ózi suretke týsirgenderdi solay deydi). Qala berdi qazir, El basyna kýn tusa júrtty jaudan qorghaydy-au deytin erkek bitken bir ózi futbol kóruden qaldy, әr oiyn irke almay qalghany emey nemene, «gol» dese de, «gol» dey almay yzalansa da, boqtasa da osy ghalamtargha sekund sayyn jylt-jylt jazady da otyrady. «Sengen qoyym sen bolsan...» deymin... kókezu kóp jigitti kórgende... Al әiel bitken әnsheyinde eri «qayda jýrsin?» dese, kýrdesi jarylady, alayda ghalamtorda ózining ne istep, ne qoyghanyn býge-shigesine deyin jazghanda aldyna jan salmaydy. Tanerteng túrghannan bastap qazir qay qyz, qay kelinshekting ne istep, ne qoyghanyn osy әlemnen bәrimiz jabylyp kórip otyramyz. Tipti arasynda qayyn ata, ene, qayyn agha, qaynysinlisi otyrsa da da qaymyqpaydy au... Ýide otyryp qarayyp qalmau ýshin kelinshekterge ermek shyghar, biraq ýidegi jaydyng barlyghyn dalagha tasu da bir ghoy búl andaghangha. Múnday jerde qaydaghy qúpiya? Qazaqtyng aqyldy degen qyz kelinshekterining ózi Feysbuk pen Instagramnan shyqpasa, qalghanyna ne joryq? (ishinde ózim de bolsam, búl ózimdi de sógu dep biliniz).
Ángime, qazaq baspasózinen shyghyp edi ghoy, qazir baspasóz ornyn qazaq ghalamtor jazbasy basty desek (anyghynda basa almaydy), onyng kóshbasynda kimder jýr? Toptalghan qargha ispetti bes-altau jýr, «ýrkerdey» top. Meyli edi-au sol ýrkerdey tobymyz kýni keshegi arystarday «últym» dep «Masa» bop oyatugha tylpynghan top bolsa... Arasynda búryn basylymnyng dәmin tatqany da bar, aspannan týskendey bop ortan joldan qosylghan, qogham tanymaytyn kezdeysoqtary da bar. «Blogermiz» dep әr oblysta әr әkimning úiymdastyrghan turyna barghansyp, әiteuir bir qarasaq Batysta, bir qarasaq Shyghysta, endi birde tauda, birde bauda, endi birde suda jýredi... Ne istep, ne qoyyp jýr? Ne bitirip jýr? Týsiniksiz. Bastaryn toqaylastyryp suretke týsirgenderine mәz, al odan basqa elding jayyn aityp, mәsele qozghap jatqany kemde kem... Solardyng kózi men sózinen eger «elim» dep egilgen birin kórsem quanar edim...
Meniki – bireudi qaralau nemese tasada jatyp tas atu emes, qazaq baspasózining basyndaghy dәl qazirgi jaghdaygha diagnoz qoi. Dertpen kýresu ýshin aldymen aurudyng tamyryn baspaydy ma, meniki – sol... Jәne ózi bayqaghan dertti ózi ghana bilip, nauqastyng ózine nemese jaqyndaryna aitpaghan dәriger opasyz emey nemene? Biz de «adam janynyng dәrigerimiz ghoy»... Alayda eger, mening kózim «rentgen», oiym «UZIY» bola almasa, mine basym! Biraq... Tilime tiyme! Auzymdy jappa! Ýnimdi óshire kórme! Tilsiz mylqau bolyp tiri jýrgenshe, odan da tilim, yaghni, sózim barda ólgenim artyq.
Patsha ekesh, Patsha da bayaghyda bas kesse de, til kespegen...
Patsha ekesh Patsha da, dargha asqaly jatqan bayghústyng «Dat» deytúghyny bolsa, Datyna qúlaq týrgen....
Endeshe, meniki – Últtyng Daty!  
(Qyzym saghan aitam, kelinim sen tynda degendey, múndaghy kóp jaytty sizge aitqanday bolghanmen, negizi jalpy sózúghar jannyng bәrine aitqanym ghoy)...

Sizge degen qúrmetpen Mәriyam ÁBSATTAR

Abai.kz