Nauqannyng nysanasy ne?

«Ólmegen qúlgha әli-aq jaz» degendey, sonymen Qazaqstan ekonomikasynda kezekti jekeshelendiru nauqany bastalatyn boldy. Ótken aptada «Samúryq-Qazyna» kompaniyalar tobyn jekeshelendiru jónindegi basqarushy komiytet qúryldy. Qúramynda 14 adam bar búl komiytetti «Samúryq-Qazyna» qory basqarmasy tóraghasynyng orynbasary Elena Bahmutova basqarady.

Sonymen, búl jekeshelendiru halyqqa, el ekonomikasyna ne beredi? Tәuelsiz ekonomist-sarapshylardyng әr jerlerde aitylyp jatqan pikirlerine qaraghanda, kezekti jekeshelendiru nauqany tipti de halyq ýshin jasalayyn dep jatqan joq. Al onyng ekonomikagha ne bereri de әzirge beymaghlúm jәit.

Birinshiden, halyqqa eshtene bermeytin sebebi – búl jekeshelendiruge qatysugha, odan ýles alugha qara halyqta jaghday da, qarjy da joq. Olar ýshin bankilik nesiyelendiru qol jetpeytin qiyalgha ainalghan jaghday tudy: eldegi ekinshi dәrejeli bankterding payyzdyq stavkasy sharyqtap ketkeni óz aldyna, eng bastysy – ol bankterding deni qazir «syrqat» jaghdayda. Búl jalang aitylghan jalbaghay sóz emes: tәuelsiz sarapshylardyng pikiri – osynday. Mәselen, bankterding «auyru» jaghdayy turaly «Standard & Poor’s» halyqaralyq reytingtik agenttigi «Qarjy instituttary» tobynyng diyrektory Nataliya Yalovskaya bylay deydi:

«Búryndary berilgen sapasyz nesiyeler problemasy sheshilmeui sebepti jaghday búrynghyday kýrdeli qalyptan arylmay otyr. Qazir qaytarymy qiyn múnday nesiyelerding kólemi jalpy banki sektory boyynsha 30% bolyp otyr. Búl óte kóp. Onyng ýstine 2010 jyldan beri búl salada eleuli ilgerileushilik bolmady. Osyghan qarap, banki salasyndaghy problemanyng kýrdeli ekendigine kóz jetkizuge bolady».

Yaghni, búdan shyghatyn qorytyndy – halyq bankilik nesiyening kómegimen kezekti jekeshelendiruge qatysa almaydy degen sóz. Al, ekinshiden, búl jekeshelendiru el ekonomikasyna ne beredi degen súraqqa den qoyar bolsaq, eng aldymen kezekti jekeshelendiru Qazaqstandaghy qarjy tapshylyghy saldarynan payda bolyp otyrghanyn eskeru qajet.

El ekonomikasyn qarjy tapshylyghy qylqyndyryp otyrghanyn kóptegen әleumettik, túrmystyq jәne mәdeny baghdarlamalardy qarjylandyru toqtatylghanynan aiqyn angharugha bolady. Tipti el ýkimeti qazaqstandyq biylikting «úly jenisteri» men «qaryshty qadamyn» danghaza dabyramen jarnamalaytyn resmy jәne memlekettik baqylaudaghy BAQ-yn qarjylandyrudy kýrt kemitkeninen de bayqaugha bolady. Onyng ýstine dәl osy jekeshelendirude sol BAQ-nyng birazy sauda sóresine týsetin týri bar.

Áriyne, baqylaushylardyng pikirine qaraghanda, eger búl jekeshelendiru meyilinshe jariyaly jәne ashyq týrde jýretin bolsa, onyng týsimi Qazaqstan ekonomikasyndaghy biraz tesikti tyghyndauy mýmkin. Biraq «eger» deytin sebebimiz – búl jekeshelendiru qaltarystaghy kapital men aktivterge raqymshylyq jasau nauqany qarsanynda jýreyin dep túr. Tipti búl eki nauqan qatar jýrui de mýmkin. Onyng mәni – «juylyp-shayylyp, jaryqqa shygharylghan» kapitaldyng kómegimen jekeshelendiruge týsetin nysandardy satu amaly bolmaq.

Múnday ekonomikalyq tetikte alabóten óreskeldik joq: tek búl ýderister zang ayasynda jәne meyilinshe ashyq jýrgizilse bolghany. Qalay bolghanda da, osy eki birdey ekonomikalyq kampaniyadan keletin kiris Qazaqstan ekonomikasyna qyzmet qyluy tiyis.

Erejeni kimder jasaydy?

Biraq, aqparat agenttikteri taratqan songhy habarlargha qaraghanda, búl jekeshelendiru mýddeli toptardyng ghana nesibesin týgendeytin nauqan bolatyn siyaqty. Mәselen, QazTAG-qa týsinikteme bergen Elena Bahmutovanyng sózine qaraghanda, «Samúryq-Qazyna» qory 2014–2016 jyldar aralyghynda jýrgiziletin jekeshelendiru baghdarlamasynyng erejesin jasau ýstinde eken. Bir qaraghanda, múnday ereje jasauda da sókettik joq: sauda bolghan son, onyng qatang tәrtibi boluy tiyis.

«Erejeni jasau kezinde qor qyzmetkerleri men baghdarlama operatory «Samúryq-Qazyna Kontrakt» JShS-i ótken jekeshelendirulerding tәjiriybesin, Qazaqstan Respublikasynyng zannamasy men ozyq sheteldik tәjiriybeni basshylyqqa aldy», – deydi Elena Bahmutova. Erejege jekeshelendiru ýrdisining ashyqtyghy, aktivter men nysandardy satu zandylyghy, atqarylatyn is-sharalardyng ekonomikalyq qajettiligi tәrizdi qaghidalar engiziletin kórinedi.

Degenmen, sonda búghan deyin naqty atauly-atausyz ótken jekelegen jekeshelendiruler qanday erejemen ótken degen saualdyng tuuy zandy. Bizding elde negizi sonau 90-jyldardyng ortasynda qabyldanghan «Jekeshelendiru turaly» zang bar. Áriyne, ol zang әr jyldar sayyn әrbir jaghdaylargha say tolyghyp, ishinara ózgeriske úshyrap keldi. Biraq qalay bolghanda da, jaman-jaqsy bolsyn, ol – zan. Al osynday zang túrghanda, ýy ishinen ýy tigip, taghy bir belgisiz erejeler jasau ne ýshin qajet boldy?

Eng bastysy – ol erejeler barshanyng mýddesin birdey qamty ma, joq әlde joghary jaqtyng núsqauyna say, sauda-sattyqta kimder «útysqa» ie boluy tiyistigin menzeytin sanylau qaldyru ýshin jasala ma? Jasalyp jatqan ol erejeni parlament emes, tipti ýkimet te emes, «Samúryq-Qazyna» qorynyng basqarmasy bekitetinin eskersek, múnday súraqtardy orynsyz deuge bolmaydy.

Al Elena hanym Bahmutovanyng auzymen bal soraptar bolsaq, ol ereje boyynsha, «satylymgha shygharylatyn aktivter eng aldymen tәuelsiz sarapshylardyng zandyq saraptamasynan ótkiziledi» eken. Sonymen birge «Samúryq-Qazyna» qory «aktivterdi tәuelsiz baghalaushylar belgilegen әdiletti baghamen ghana satady» eken.

Jón-aq! Dәl osylay bolsa, dau joq. Biraq bizding elde biylikting yrqynan tys tәuelsiz sarapshylar men baqylaushylar bar ma edi? Tipti bolghan kýnning ózinde, jekeshelendiruding negizgi keyipkerleri bolatyn olardyng qúramyn kim belgileydi? Ol qúramgha tiyisti azamattyq qoghamnyng ókilderi ene me?

Halyqaralyq dengeyde qalyptasqan qaghidat boyynsha, múnday tәuelsiz sarapshylar men baqylaushylar tobyn ýkimetpen kelisim-shart jasasqan sheteldik agenttikter qúruy tiyis. Sol kelisim-shart talaptary boyynsha, búl agenttik óz qyzmetin ýkimetting yrqynan tys jýrgizui tiyis. Sybaylasqan jemqorlyq pen paraqorlyq jaylaghan býgingi Qazaqstannyng jaghdayynda jekeshelendiru ýderisinde ýstemdik etetin sarapshylar men baqylaushylar toby osynday jaghdayda ghana tәuelsiz bola alady.

Jeke menshikke ne satylady?

Kezekti jekeshelendiru nauqany kezinde qanday nysandar sauda sóresine shygharylady degen súraugha oray, QazTAG agenttigi habar taratty. Onyng yqshamdalghan mazmúny mynaday:

«Almatydaghy Respublika sarayy, «Qazaqfilim» kinostudiyasy, birqatar ghimarattar men mekemeler jeke menshikke ótedi. Búl turaly 2014 jylghy 30 sәuirde bekitilgen Qazaqstan ýkimetining №429 qaulysynan belgili boldy.

2014–2016 jylgha arnalghan jekeshelendiruding keshendi josparyna sәikes, tizimge 30-gha juyq respublikalyq mekemeler men jýzdegen kommunaldyq menshik nysandary kirgen. Onyng ishinde elimizge keninen tanymal ghimarattar da bar. Ol – jaqynda ghana qayta qúrudan jәne tehnikalyq janartudan ótken, kezinde kenestik Qazaqstannyng bet perdesine ainalghan Respublika sarayy.

Aytpaqshy, búl ghimaratta sol kezenning atauly kýnderi men mereytoylary ótti, osy jerde respublikamyzdyng túnghysh preziydentin saltanatty týrde úlyqtau rәsimi boldy. Sondyqtan Qazaqstan – Britan tehnikalyq uniyversiytetining (KBTU) tolyq paketi qoyylatyn saudagha da nazar audaramyz . Shyny kerek, biz qazir JOO ornalasqan Jogharghy Kenesting tarihy ghimaratynyng da satylymgha shygharylatyny, ne bolmasa shygharylmaytyny turaly bile almadyq. Onyng qabyrghasynda Qazaqstan egemendigi saltanatty týrde jariyalanghan edi.

Tәuelsizdik besigi dep atalatyn Almatyda D.V.Sokoliskiy atyndaghy organikalyq kataliz ben elektrohimiya institutynyn, A.B.Bektúrov at. himiya ghylymdary instituty aksiyalarynyng 100% satylady.

Biz búl mekemelerde búrynghysha ghylymmen ainalysyp jatqandaryna esh kýmәn keltirmeymiz, degenmen onyng bólmelerining jartysynan kóbin kommersiyalyq mekemeler jalgha alyp otyrghany da shyndyq. Álbette, qalanyng tarihy ortalyghyndaghy institut ghimarattarynyng «mayly shelpek» ekenine kýmәn joq. Búl sanatqa Abay danghylyndaghy Qazaq memlekettik sirki men tauly aimaqtaghy «Qazaqstan sanatoriyi» AQ-yn da jatqyzugha bolady.

Sh.Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» kinokompaniyasyna da jeke toqtalghan jón. Qazirgi tandaghy jekeshelendiruding auksion, tender nemese sauda sekildi negizgi týrleri arasynda búl mekemege tikeley atauly satylym taghayyndalghan. Qazaq kinosy fabrikasy aksiyasynyng 49%-y kiynematografisterding enbek újymynyng qolyna ótse dep ýmittenemiz. Sonau 90-jyldary olar onsyz da Respublikalyq kino ýii ghimaratynyng bir bóligin joghaltty jәne әli kýnge deyin ony shygharmashylyq mekeme balansyna qaytara almay jýr. Eger ýkimet solay jasasa, olardyng songhy jyldardaghy qayghysyna, «úly ónerge» moralidyq ótemaqy bolar edi.

Jekeshelendiruge jatatyn nysan tiziminde «Qaztenizkólikflot» últtyq keme kompaniyasy», «Ortalyq Qazaqstan» jәne «Industrialinaya Karaganda» oblystyq gazetteri, vagon qúrastyratyn zauyttar men futbol klubtary da bar. Bireu ýshin ol qazynalyq mekemesi bolsa, endi bireuler ýshin ol – bar ómiri ótken oshaghy. Osy jәne basqa da mekemelerdi satyp alugha qarjynyng tabylatynyna kýmәn joq. Aldaghy jekeshelendiruge memleket jariya etken kapitaldy kezekti zandastyru da demeu bolady. Aldyn ala esep boyynsha ol $10–12 mlrd. dep baghalanuda.

Sondyqtan kimning qazaqstandyq zauyttardyn, gazet pen kemejaylardyng iyesi bolatyny turaly jaqyn uaqytta biletin bolamyz».

 Sybagha kimge búiyrady?

Býgingi qazaqstandyqtar búl súraqtyng jauabyn kýnibúryn bilip otyrghanynda kýmәn joq. Aqparat agenttikterining aghymdaghy habarlaryna nazar audarar bolsaq, Qazaqstanda saudagha shygharylghan memlekettik menshiktegi iri nysandardyng iyeleri jarty jyl búryn belgili boluda. Mәselen, kýni keshe ghana Astanadaghy «Duman» qonaqýy keshenin preziydentting jana kýieu balalarynyng biri iyemdenetini jóninde sóz tarady. «Samúryq-Qazyna» qory jekeshelendiru erejesin jasaudy keshe ghana qolyna aldy, al býgin iri nysandar kimning iyeligine ótetini el ishindegi qanqu sózge ainalghan synayy bar.

Mәselen, QazTAG agenttigi taratqan myna habargha zer salayyq: «Atalmysh aqpar jariyalanghannan keyin, men eki-ýsh menshik nysandarymen tanystym jәne bolashaqta jekeshelendiruge jatatyn nysandardyng keybirining basshylyghynan olardyng iyeleri jarty jyl búryn belgili bolghanyn da bildim», – dedi development salasyndaghy biznespen ainalysushy derekkóz.

«Mәselen, Astanadaghy QazMúnayGazdyng 18 qabattyq «Duman» qonaqýii jekeshelendiriledi. Maghan onyng qojasynyng kim bolatyny jәne onyng qanday soma tóleytinin aitty. Búl eshkim ýshin de qúpiya emes, «biletinder ýshin» – shamamen 30 millionday dollar, al qojasy – jaqynda ghana alyp әkimshilik resursty iyelengen biznesmen. Nemese, mysaly, Almatydaghy iri nysan – «Qazaqfilim» kinostudiyasy. Ony 60 million dollargha bergileri keledi. Onyng bolashaq qojasynyng da atyn bilemin», – dedi әngimelesushi.

Búl rette ol qoghamnyng ashuyn tudyrmas ýshin múnday jaghdayda ashyq tender ótkizu kerektigin atap ótti. «Men jalpy (iri nysandardyng satyluyna – QazTAG) qarsy emespin, qarapayym halyqta onday aqshanyng joghyn bәri biledi, degenmen tikeley efirde ashyq tender ótkizilu kerek qoy, búl bolashaqta eshkimning taghy da bir «jekeshelendiru» turaly aituyna jol bermes edi, al memleket kóbirek aqsha tabu mýmkindigine ie bolar edi», – dedi súhbattasushy.

«Ukrainalyq respublikalyq telearnada tikeley efir arqyly «Krivorojstali MittalStill» kompaniyasynyng 4,8 milliard dollargha satylghany әli kóz aldymnan ketpeydi. Mening oiymsha, búdan bәri útady», – dep tolyqtyrdy ol.

«Degenmen, mysaly, Almatydaghy Respublika sarayy turaly mәlimet maghan qorqynysh úyalatady. Múnday ghimarattardy onyng atauy men onda ótkiziletin sharalaryna say jeke menshikke beruge de bolmaydy. 10 jyldan keyin taghy bireu búrynghy Jogharghy Kenes ghimaraty men Almaty әkimdigin satu turaly oy qozghauy mýmkin, taghy 20 jyldan keyin múnday qarqynmen Qúday saqtasyn, Aqordany da satyp jiberedi.

Tipti developerding kózimen qaraghanda da, Respublika sarayyn satu degenimiz, bilmeymin endi», – dep mәlimdedi súhbattasushy.

Búl rette ol deputattardyng nege ýnsiz otyrghandaryn týsinbeytinin aitty. «Maghan auyzdaryna su qúiyp alghan deputattardyng ústanymdary týsiniksiz. Nege olar atalmysh mәselemen ainalyspaydy? Nege tikeley efirde auksion ótkizudi talap etpeydi? Nege memleket menshigindegi nysandardyng satylyp jatqanyna qarsylyq bildirmeydi, al ol aqshagha ne isteydi? Osynday nysandardy satatynday, әlde bizde budjet tapshylyq kórip jatyr ma? Nege úzaq merzimge jalgha bermeske? Eger ony ústaugha qarjysy jetse, onymen kommersanttar ainalyssyn. Súraqtar kóp», – dep týiindedi sózin súhbattasushy».

Mine, aqparat aghynyndaghy osynday habarlargha den qoyar bolsaq, bolashaq jekeshelendiruding taghdyry kýnilgeri sheshilip qoyghan synayly. Endeshe el ekonomikasyna búl jekeshelendiruden ne týserin qaydam, al qara halyqqa qara baqyr da búiyrmaydy...

Syrym DATOV

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 22 (246) ot 05 iinya 2014 g