QAZAQSTAN – GASTARBAYTERSTAN: ShETELDERDEN JÚMYS KÝShI ShEKTEUSIZ KELETIN BOLDY

Qazaqstangha keletin investorlar 2014 jyldyng 10 mausymynan bastap jana jenildikterge ie boldy. Ekonomika jәne budjettik josparlau viyse-ministri Marat Qúsayynov «sheteldik júmysshylardy kvotadan tys Qazaqstangha aldyru sharty tek investorlarmen kelisim-sharttarda bólek qarastyrylady», dep dýisenbi kýni mәlim etti.

Búl ne degen sóz? Yaghni, endigi jerde Qazaqstangha sheteldik júmysshylardy kirgizu – QR zandary ayasynan tys, ýkimet pen jekelegen kompaniya arasynda jasalghan kelisim-shart boyynsha da jýzege asady degen sóz. Qysqasy, qazaqtardy aldamsyratqan búghan deyingi zandar (mәselen, sheteldik júmys kýshin tartu turaly) әdiram qalady degen sóz.

Al búl kelisim-sharttarda qansha sheteldik keletini Qazaqstan qoghamyna belgisiz jәit bolyp qala bermek. Óz kezeginde, el ishinde eki qolgha bir kýrek taba almay myndaghan júmyssyz sendelip jýr.

Birden aitu kerek, zandy jelbegey jamylghan ýkimettik aktilerding arqasynda búdan bylay investor-sheteldikter júmys kýshin zanda belgilengen kvotadan tys, eshkimning rúqsatynsyz-aq aldyrugha qúqyly...

Endigi jerde elge sheteldik júmysshylardy esepsiz әkeluge mýmkindik beretin kelisim-shart talaptaryna baylanysty aqparat qazaqstandyq qauymdy eleng etkizui tiyis. Sebebi, Qazaqstannnyng sheteldik investorlarmen jasaghan kelisim-sharttary sonau 90-jyldardan beri halyq ýshin ýlken qúpiya. Mәselen, Kaspiy aimaghynda múnay óndirip jatqan amerikandyq jәne qytaylyq kompaniyalarmen jasalghan kelisim-sharttardyng birde-biri qoghamgha jariya bolmaghan. Onda kórsetilgen sharttardy tipti sot arqyly da anyqtau mýmkin emes.

Eskerte keteyik, bir kezderi eldegi oppozisiya: «Barlyq strategiyalyq nysandargha qatysty kelisim-sharttar Qazaqstan mýddesi túrghysynan jasalmaghan, sondyqtan ol kelisim-sharttar halyqqa jariya bolyp, qayta qaralsyn» degen mәsele kótere bergen son, preziydent: «90-jyldary úzaq merzimge baghyttalyp jasaghan kelisim-sharttar qayta qaralugha jatpaydy» degen ókim shygharyp qoyghan.

Osy rette kvota mәselesi de Qazaqstan qoghamy ýshin ashyq taqyryp emes. Mәselen, Reseyde ótken jyly ýkimetting qaulysy boyynsha 1,5 million sheteldik azamat kvota boyynsha Reseyge kelip, júmys istegen. Al Qazaqstanda múnday aqparatty kýndiz sham alyp izdeseniz de, taba almaysyz. Sheteldik júmysshylardyng bizding elde qanday shart boyynsha, qanday jalaqymen júmys istep jatqanyn býginde bilu qiyn.

Sonyng da saldary boluy kerek, sheteldik júmysshylargha qaraghanda, әleumettik shekteuge úshyraghan eldegi eng iri kompaniyalardaghy jergilikti júmysshylardyng bas kóterui jiyilep ketti. Eger shetten keletin júmysshylardyng kvotasy kelisim-shart boyynsha rezinke siyaqty sozyla berer bolsa, onday bas kóteruler men ereuilderding sony әleumettik tenselisterge soqtyruy әbden mýmkin.

Hosh, sonymen býgingi búiyghy qazaqstandyq halyqqa qansha kelisim-shart jasalsyn, qalay jasalsyn – bәribir delik. Biraq búl joly qabyldanghan «Investisiyalyq klimatty jetildiru mәseleleri boyynsha QR jekelegen zang aktilerine ózgerturler men tolyqtyrular engizu turaly» zang jergilikti kәsipker, maman, júmysshy ataulyny mýlde tyghyryqqa tireytinge úqsaydy.

Sebebi Investisiya jónindegi komiytetpen kelisim-shart jasaghan sheteldik investorlar endi júmys kýshi ýshin kvota arqyly rúqsat súramaytyn bolady. Investisiyalyq qarjygha múqtaj Qazaqstan biyligi olar qansha júmysshy әkelem dese, soghan bas shúlghyp, kez kelgen kelisim-shartqa kóstiytip qol qoya salady. «Yaghni, olargha osynday qúqyq beriledi, shekteu bolmaydy. Shekteu tek kelisim-shartta ghana kórsetiledi». Jurnalister tarapynan Qytay ekspansiyasy turaly qoyylghan súraqqa jauap bergen viyse-ministr Marat Qúsayynovtyng sózi osyny menzeydi.

Taghy bir qaytalap aitar bolsaq, endigi jerde sheteldik investorlargha investisiyalyq nysan qúrylysy barysynda jәne nysandy tapsyrghan son, bir jylgha deyin uaqyt ishinde júmys kýshin shetten kvotadan tys jәne rúqsatsyz-aq tartugha qúqyq berildi!

Múnyng astarynda ne jatuy mýmkin?

«Sheteldik júmysshylardyng resmy týrde bolsyn, jasyryn týrde bolsyn kelip jatqany birinshi ret emes, býgin kelse, erteng qaytar... Gastarbayterlerdi jarylqap jatyrmyz ghoy» degen qazaqbayshylyq oy búl jerde iske aspaydy! Sebebi sheteldikter múnan bylay bir kelgende, 10 jyl uaqytqa bir-aq kelmekshi! Búl az deseniz, zang kýshine engen 10 mausymnan bastap olar birqatar salyqtardan bosatyldy. Mәselen, korporativtik salyq tóleuden 10 jylgha deyin, jer salyghynan da (!) 10 jylgha deyin bosatyldy. Biz býkshendep salyq ataulydan belimizdi jaza almay jýrgende, sheteldik júmysshy 8 jylgha deyin mýlik salyghyn tólemey, shalqayyp jýredi. Búl endi qytaylyq júmysshy sening tóbennen «shyrt týkirip» qaraydy degen sóz!

Basqasyn qaydam, qazir qazaqty sheteldikting «jer salyghynan» bosatylghanynan basqa, olardyng osy jerge kelip taban tireytini alandatady. Salyq onay sharua emes – memleketti ústap túratyn qarjy osy salyqtardan qúralady. Sonda sheteldikter nege jer salyghynan bosatyluy tiyis?

Olardyng búl ýshin elge qanday enbegi sindi? Bolmasa ol mekendemek jerdi onyng ata-babasy ghasyrlar boyy qorghap, basyn bәigege tigip, qanyn tókti me eken?

Múnday súraqtyng kez kelgen qazaqtyng kókeyinde tuyndary anyq jәne ol zandy da bolar edi. Sebebi mәsele jerge tirelgende, tariyh, últ, úrpaq turaly aitpau mýmkin emes qoy?! Onyng ýstine dәl qazirgi kezende jer degen – qazaqtyng jan jarasy bolyp túrghany da shyndyq. Birlesken kәsiporyndar arqyly qazaqtyng jerin qytaylyqtardyng tabanynyng astyna salyp berip, jergilikti túrghyndardy nәpaqasynan qaqqanymyz az ba edi?!

Endi birer jylda tәuelsizdigimizge 25 jyl tolady. Biz nege osy shiyrek ghasyrda «investisiya» dep aranymyzdy ashyp, búl ýshin jerdi de, ondaghy baylyq ataulyny da, elding әleumettik-túrmystyq mýddesin de jatjúrttyqtardyng tabanynyng astyna tastaudan tayynbay otyrmyz?

Biz tipti ózbekter siyaqty tәuelsizdik alghannan beri sanymyz eki esege kýrt ósken joq. Soghan qaramastan, halyqqa qazirding ózinde barar jer, basar tau qalghan joq!

Al dәl osy jaghdayda eldegi júmyssyzdyq mәselesi – әldeqashan pisip-jetilgen әleumettik mәsele! Eldegi eng iri megapolis Almatydaghy Rayymbek, Seyfullin kósheleri men «Altyn Orda» bazarynyng ainalasynda aq tannan qara keshke deyin top-top bolyp josylghan júmyssyzdardyng deni – jastar. Olargha qarap túryp, qabyrghanyz qayysady! Al búl eki arada sheteldikter emin-erkin elge kelip, halyqtyng qolyndaghy kýrekke jarmasuda.

Resmy aqparat boyynsha, eldegi júmyssyzdar 488,1 myng adam dese, kәsipodaqtar búl kórsetkishting 600 myngha shyqqanyn aitady. Búghan óz kýnin ózi kórgen ýsh milliongha juyq halyqty qosynyz: býginde olardyng teng jarymy taghy da júmyssyz. Qazir ózin-ózi júmyspen qamtamasyz etetinder mólshermen 2,7 milliondy qúraytyn kórinedi. (Shyn mәninde búl kórsetkish múnan әldeqayda kóp degen pikir bar). Endi osy júmyssyzdar men ózin-ózi júmyspen qamtamasyz etkenderdi qosa alghanda, elde mólshermen 3 millionnan astam júmyssyz adam bar degen sóz. Jәne olardyng bәri әleumettik-qúqyqtyq túrghydan qorghausyz!

Al biz sheteldik investorlargha jerimizge deyin ayaqtarynyng astyna tastap, memlekettik qoldau kórsetuge dayynbyz!

Býgin eng ókinishtisi – qoghamnyng joghary bilim alghan, bilimdi bóligi júmyssyz! Qazir «diplomdy júmyssyzdar» degen әleumettik top qalyptasyp otyrghany shyndyq! Býgingi kýni júmys berushi júmysshy, maman izdemeydi, adamdar júmys berushini ózderi izdeydi. Óitkeni eldi jappay júmyssyzdyq jaylaghan.

Sonda sheteldik júmysshylardy yntalandyrghysy keletin bizding sheneunikter múny bilmey otyr ma? Álde búl eldi jappay satu sayasatynyng jalghasy ma?

Al sheteldik júmysshylargha osy zang jobasy boyynsha investisiyalyq subsidiya bólinetinine qalay qaraysyz? Mәselen, nysan paydalanugha tapsyrylghan son, kapitaldyq shyghynnyng 30%-yn memleket tóleytin bolady.

«Investisiyalyq klimatty jetildiruge» qúlshynghan bizding biylikting búl zang jobasy boyynsha taghy ne oilap tapqanyn әri qaray jalghastyrsaq, soqyr kózden de jas shyghady.

Basqa uaqytta emes, Qazaqstannyng tәuelsizdigi jyldary әleumettik-qúqyqtyq jaghdaylary taptalghan, sol ýshin ereuildegen jergilikti júmysshylargha jasalmay, sheteldik júmysshylargha jasalyp otyrghan búl әleumettik-qúqyqtyq jenildikter úza-aq merzimge josparlanghan. Yaghni, sheteldik investorlarmen kelisim-shart jasaghan kýnnen bastap, aitalyq, qytaylyqtar ýshin 10 jyl boyyna jogharyda atalghan jenildikter zandy kýshin saqtaydy!

Ekinshi jaghynan, qytaylyqtardy kvotasyz, rúqsatsyz әkelu degen sóz, osyghan deyin de qalay kelgeni belgisiz, biraq qazaq jerinde shegirtkedey órip, qaptap kele jatqan qytaylyqtardyng qúqyqtaryn jariya týrde zandastyru da bolyp shyghary anyq!

Bizding biylik múnyng bәrin «sheteldik júmysshylardy yntalandyru» dep týsindirgisi keledi. Dәl osynday jenildiktermen nege jergilikti júmysshylardy yntalandyrmasqa? Oghan ne nәrse bóget?

Al әlgi zang jobasyna qatysty taghy bir kónil audaratyn nәrse – múnday jenildikter úsaq-týiek emes, qúny kem degende 20 000 000 $ túratyn investisiyalargha berilmekshi. Al ol milliondardyng sonynan kem degende 20 million sheteldik, aitalyq, qytaylyqtyng kelmesine kepildik kәne? Jәne olardyng 10 jyl uaqytqa keletinin esepke alynyz? E.Dosaevtyng aituy boyynsha, sheteldik investorlardy yntalandyru ýshin últtyq holdingter, últtyq kompaniyalar jәne memlekettik mekemeler tarapynan investorlardyng tauarlaryna jәne qyzmetterine úzaq merzimge tapsyrys beriledi. Yaghni, «sheteldikterdi túraqtylyqpen qamtamasyz etu ýshin», múnan bylay biz olargha «jayylyp jastyq, iyilip tósek» boluymyz ghana jetpey túr eken!

Eger naghyz qazaqtyng tilimen aitar bolsaq, bizding ýkimet pen sheneunik atauly túlypqa qarap móniregen maldy eske týsiredi.

Bolmasa, ózin syilaytyn kez kelgen memleketting shetten investisiya tartu kezinde qanday zandylyqtargha sýienetinin, tipti búghan qatysty qanday halyqaralyq standart bar ekenin bilmeydi me?

Shetten investisiya tartatyn el jalghyz Qazaqstan emes. Jәne syrttan jana tehnologiya engizip otyrghan da jalghyz biz emespiz. Biraq ózge el sheteldik kompaniyalardyng jergilikti júmysshylardy mamandandyruyna, olardy jana tehnologiyalargha ýiretuine mýddeli. Al bizde onday mysal bar ma?

Meyli, zang qabyldandy, elde milliondaghan dollar túratyn jobalar bar delik. Sonda sheteldik investor qay salagha qarjy saluy mýmkin dep oilaysyz?

Osy uaqytqa deyin sheteldik investorlardy múnay men gaz sektorlary, ózge de jer asty baylyqtary qyzyqtyryp keledi. Múnan әri de solay bolady. Óitkeni atalmysh salalarda tez arada mol qarjygha batugha bolady! Mәselen, bizde kýni býginge deyin túralap qalghan auyl sharuashylyghyna investisiya salu degen oy olarda bolghan emes. Sondyqtan sheteldik investorlar bizge jany ashidy deu bekershilik!

Osy zang jobasynyng tónireginde E. Dosaev myrza:           «...tariftik sayasat jәne bәsekeli qarym-qatynastardy damytugha jana әdister qalyptasady», – degendi aityp qaldy. Búl da kýmәndi nәrse, sebebi, elding ózining ishki naryghynda joq bәsekelestik sheteldik investorlar kele qalghanda, qalay tuynday qaluy mýmkin?

...Bir sózben aitar bolsaq, biylik óz tarapynan zang qabyldaghan bolyp, sol arqyly sheteldikterdi qazaq jerine qaptatqan ýstine qaptatqysy keletini bayqalady. Bolmasa tabighat bergen as ta tók baylyghy bola túra, halqynyng mólshermen alghanda besten bir bóligi júmyssyz ekendigine qaramastan, «sheteldikterdi yntalandyrghan ýstine yntalandyrudyn» qajeti qansha?!

Gýlmira TOYBOLDINA

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 23 (247) ot 12 iinya 2014 g.

Týpnúsaqadaghy taqyryp: «Sheteldik júmys kýshin  KVOTASYZ KIRGIZU

qanday qajetten tudy?»