Senbi, 23 Qarasha 2024
Joljazba 4570 0 pikir 11 Mausym, 2014 saghat 12:49

OSMANDYNYNG ÚSTAZDYGhY

Týrkiya  saparynan joljazbalar

Týrki dýniyesi oishyldarynyng sammiyti atalghan shara Osmanghazy uniyversiytetinde boldy. Sondyqtan sol oqu orny arqyly týrkiyelik joghary oqu turasynda birshama kózqarasymyz týzildi. Ókinishke oray qalamen tolyq tanysudyng reti kelmedi. Bilgenimiz – Osman Ghazynyng Osman imperiyasynyng negizin qalaghandyghy. Nyshan retinde sonyng atyndaghy oqu ornynda týbi bir týrkilerding danyshpandaryn jinap, sóz etu mәrtebesining oryn alghandyghy sodan bolar.

Osmanghazy uniyversiyteti - jetijýzmyndyq túrghyny bar Eskishehirdegi  eki uniyversiytetting biri. Basqa úsaq-týiek oqu oryndary bar shyghar,biraq irisi osy ekeui boluy kerek. Sol jerdegi bir múghalymnyng sózine sensek, Osmanghazy uniyversiytetinde  1 million eki jýz myng student oqityn kórinedi. Múnyng mәnisi – búl uniyversiytetting eldegi syrttay oqytu rúqsaty bar jalghyz oqu orny boluynda. Shamasy tek qana týrikter emes, myndaghan sheteldikter de oqityn boluy kerek.

 

Biz ýshin tansyq jaghday: uniyversiytetting ghimaratpen jaqsy qamtylghany. Sharamyz ótken ghimarat uniyversiytetting arnayy is-sharalar sarayy eken. Myng oryndyq ýlken zaldan basqa, taghy da ýsh «salon» (týrikter búl sózdi fransuzdardan alghan bolar) bar. Barlyq zaldargha úlylar esimi berilgen: Jýnis Emire, Qoja Ahmet Yassaui, Sary Saltyq... Kitaphanasy men rektórligin (retoratty osylay deydi) aitpaghanda, studentter men oqytushylardyng ashanasy birneshe qat (týrikshe - qabat) ghimaratqa ornalasqan. Onyng eki qaty týgelimen múghalymdar tamaqtanatyn oryn – biri meyramhana ispetti, biri ashana. Árqaysysyna bir otyrghanda myngha juyq adam jayghasa alady...

Jә,ony qoyshy. Bir múghalymdy izdep әdebiyettanu fakulitetining birneshe ghimaratyn aralap sharshaghanymyzdy aitsayshy. Baylyq ta, últqa jasalghan mýmkindik te osy bolar.

Biz sekildi shәkirt-elge ústazdy basqa jaqtan izdemey-aq, barymyzdy moyyndap, moynymyzdy ózimizge etene júrtqa búrghanymyz jón. Býginde bilim beru isi osmandy elinde jolgha qoyylghan. Alysqa úzamay-aq, eldegi qazaq-týrik liyseylerining bilim sapasy da jetkilikti. Múnaysyz elding shaghyn-orta biznes esebinen aldynghy 16 orynda boluy biraz jaydy anghartuy tiyis. Turizm boyynsha osmandy eli ekibastan biraz eldi shang qaptyrdy. Aytpaqshy, Ekspo – 2016 Týrkiyening Antaliyasynda ótetini de biz ýshin biraz jaytty ýirenuding joly.

Bir nәrseni týrki bitken moyyndauy qajet, ol: qanshama dәuirdi dýbirletken týrkilerding talay imperiyasy izim-qayym boldy, tek qana býgingi Týrkiyada izi bar, orny bar, jandy beyne, tiri ruhy bar. Demek, osmandynyng ústazdyghyn joqqa shygharyp, jalghan namysqa úrynyp kerek emes... Shynayy shәkirt boludan bastaghan jón-au.

Serik Ábdireshúly

Joljazbanyng sony.

Astana – Ystambol – Eskishehir - Astana

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475