Satirany әrkim әrqalay týsinedi. Satira– ózing jazyp otyrghan qúbylysty, nemese keyipkerindi әjuәlap, kekesinmen týirep, ashy sarkazmmen sabalap tastaudyng kórkemdik tәsili ekenin ekining biri biledi.

   Ókinishtisi sol, satirikterimiz kórkemdik tәsildi әdebiyetting әngime janryndaghy kórkemdik tәsilmen shatastyryp alady. Sóitedi de, ózining óresi jetken «kórkemdik tәsilmen» satiralyq әngime jazyp shyghady. Al endi oqynyz. Sizdi tartpaydy ghoy! Sәl–pәl әjua qosqanymen, kýlmeysiz, ne yzalanyp kijinbeysiz. Múnyng basty sebebi, әngime janryndaghy kórkemdik tәsilding jeteginde ketti. Eng bastysy–tili satiragha kelmeydi. Jana tuylghan nәrestening bir-eki jyldan keyin byldyrlap shyghyp kele jatqan týsiniksiz tili siyaqty, birdenelerdi jazghan bolady... Satirikterimizding kәdimgi qarapayym tilmen «kórkemdep» jazghan (tәuelsizdigimizden keyingi) satiralaryn oqyrmandardyng túshynyp, qyzyghyp oqyp jatqandary shamaly. Birdi-ekili tanystary  kóz jýgirtip, «keremet eken» dese, soghan mәz. Jaraydy, mәz bola túrynyzdar, biraq tәuelsizdigimizge deyin ómir sýrgen birtuar satiriyk, asa talantty syqaqshy Ospanhan Áubәkirovting satiralyq kórkemdik tәsili den­gey­inde  bir de bir býgingi «klassikter» jaza alghan joq. Múny nege aityp otyr­myn?  Kórkem satira degende, әngime janryndaghy kórkemdik tәsildi úmytu kerek, satiralyq kórkemdik tәsildi úghynu kerek. Kórkem grotesk, kórkem giyperbola, kórkem qiyal... Mine, satiradaghy kórkemdik tәsil!  Jazghanynyz júp–júmyr bolsyn! Taghy da qaytalap aitayyn, «Týn... Aspanda júldyzdar jymyndaydy..» siyaqty «kórkem sóilemderden» bastalatyn satiragha qúsqym keledi... Ghafu ótinemin!  Ashy sarkazmmen órilip, (dórekilikten saqtanynyz!) oqyrmannyng janyn jadyratyp, әri kýlki syilaytyn, nemese «qap, әttegen-ay!» degizip, yzasyn keltiretin satira bolsyn! Satiralyq әngime «ә» degennen oqyrmanyn tartyp әketui kerek. Ayaghyna jetkenshe asyghyp, «oh, qalay ayaqtalar eken?» degen oidyng jeteginde jymiyp qana otyruy kerek. Nemese «jyn úrghanday», selkildep kýlip oqyghangha ne jetsin! Al, ózderin «klassiyk» sanap jýrgenderdin  «kórkemdik tәsilmen» jazylghan satiralyq әngimelerin oqyp kóriniz... Arasyna qosqan  qiyaldaryn alyp tastasanyz, kәdimgi ortanqol әngime bolyp shyghady. Osynday satira bizge kerek pe? Búl jerde O. Áubәkirovten keyin satirany «noqtalap» alghan syqaqshylar mýlde joq deuden aulaqpyn. Bar bolghanda qanday! Biraq, óte az. Az halyqpyz. Taghy bir oilanatyn jaghday bar. Satirany әrkim әlinshe sýireydi. Biri әljuaz, biri bilimsiz, (talantyn menzep otyrmyn) ildebaylap sýiregisi keledi, tyrashtanady, boldyrsa da, berekesi ketkenin bildirgisi kelmeydi. «Kórkemdik tәsilmen» jazylghan satirasy oqylmaydy. O, aitpaqshy, kórkem satira dep qaldyq qoy, satira–әldekimder jazghanday, «sahna ýshin jazylatyn kórkem emes satira, gazettik satira» dep óz aldyna bólinbeydi. Osylay jiktep, «ghylymy janalyq ashqan» «klassiktin» jazbasyn oqyp, myrs ete qalghanym bar. Sahnada oinalatyn qoyylym da satiralyq kórkemdik tәsilmen órilui kerek! (Ókinishtisi–sahnada «jabayy» satira oryn alyp keledi.) Basylymdarda, internette jariyalanatyn satiralyq әngimelerding «ózindik erekshelikteri» degen bolghan emes, bolmaydy da. Biraq, әrkim ózining iyegi ghana jetken biyiginen sóileydi. Qalay desek te, býgingi satira óz qadamyn nyq basyp keledi. Giyperbola, grotesk, sarkazm qospay-aq, әdemi, qyshytpa tilimen kórkem satira jazatyndar da oqighany qúbyltyp berip, oqyrmandaryna jol tauyp jatyr. Jogharyda aitqanymyzday, әngime janrynyng jeteginde ketkender tym bolmasa, oqighany da oinata bilmeydi. Jalpylama taqyrypty qauzaydy da, onysy úiyqtatatyn bayandamagha úqsap ketedi. Nemese, keyipkerlerin «birtýrli» attarmen atasa, satira jazghanday bolady. Satirikterding bәri Ospanhansha jazsyn degen «zan» joq әriyne, biraq óz stiylin tauyp, uaqyt kóshine ilese bergen ghana útady. Eng basty qaghida: satira jazghynyz keledi me? Oqyrmanynyz kóp bolsyn! Ózinen basqa eshkimning de oqyghysy kelmeytin satira—týbirkýlez satira... Al, «týbirkýlez» satirany --Uaqyt patsha óltirip tastaydy...

 Abai.kz