Songhy kezderi tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda «Qazaq» dep atoy salghan arlandar turasynda jazbalar kóbeydi. Búl әriyne uaqyt talaby. Qanybek kim? Sabyr kim? Baha festival she? Sary Almaz qayda? Kózi qaraqty oqyrman olar turaly tam-túmdap bolsada biledi.

Bireui kózine shel bitken sheshenderdi jónge salyp, Almatyny alaqanynda ústapty. Bireui qazaqty tonaghysy kelgen shetelding «itterin» shekaradan ary asyryp quyp tastapty. Áyteuir, memleketqúrushy últtyng úpayyn týgendeuden eshqaysysy da ayanbaghan eken. Sol uaqyttarda «sodyr», «qaraqshy» atanghan kókjaldardyng bizge jetken birer auyz sózine qarasan,  kózine jas tolady.  

–       Ár jigit óz auyly ýshin qolynan kelgen jaqsylyghyn jasasa bizding Qazaq Respublikasy degenine jetetine men tolyq senemin. Shymkentke qarasanyz barlyq sauda oryndarynyng qúlaghynda ózbekter otyryp alghan. Olardyng ashanalarynda ydys juyp, eden juyp jýrgender qazaqtyng qarakóz qyzdary. Tipti, súrastyryp kelseng tuysqanyng ghoy. Qazaq nege óz jerinde, óz elinde dúrys tirlik istey almaydy. Óz elinde ózi qoja ekenin sezinetin «atmosfera» jasau kerekpiz. Ol ýshin jigitter birigip, ses boluy qajet, - deydi Sabyr marqúm.

–        Men de últshylmyn. Qazaqtardyng jaqsy kiyingeni, jaqsy ómir sýrgeni, jaqsy mashinalardy mingeni, jaqsy ýide jasaghany maghan únaydy. Men búghan rahattanamyn. ...Men ózime de, basqalargha da Qazaqstanda jaqsy ómir sýru mýmkin ghana emes, mindetti ekenin dәleldegim keledi, - deydi Nesipbay(Sary Almaz).  

–       Biz ol kezde rugha, jýzge bólingen joqpyz. Bәrimiz qazaq boldyq. Óz elimizdi, óz jerimizdi basqa kelimsekterge biyletkizgen joqpyz jәne biyletkizbeymiz de. Bәrimiz arlan bola almaspyz, biraq shýiebóri bolmayyqshy, - deydi búl kýnde kózi tiri el aghasy Sabyrjan Mahmetov.

 Osynday úlaghatty oida bolghan, últ namysy ýshin basyn oqqa baylaghan azamattardyng qalay ghana «Qaraqshy» atanyp, týrmege toghytylyp, dosy men jauynyng qolynan jer jastanghanyna qanyng qaynaydy.

Býkil Ontýstik ónirdi uysynda ústap, Alashtyng ruhyn aspandatqan Sabyr Mýsilimúlynyng jogharydaghy sózi әli de bir sәt kýn tәrtibinen týsken joq. Kóshe sypyryp jýrgen kim? Bazarda arba sýirep jýrgen kim? Zarlap jýrgen kim? Jylap jýrgen kim? Jauaby – bireu-aq. Ol – qazaq. Bar-joghy 17 million qazaqtyng basyn qosa almay jýrgende bizding el.

Jaqynda ghana sonau Qytaydaghy Ile qazaq avtonomiyaly oblysynan 2 azamat keldi. Bireui aty mәshhýr, erejesiz tóbelesitng maytalmany -  Júmabek Túrsyn. Bireui Symaghúl Dәuletúly. Eki azamat ta qazaqtyng býgingi bórileri Nazarovtardyng shaqyruymen elge kelipti. Biraz әngimelestik. Milliardtyng ishinde jýrsede saghy synbaghan qos kókjaldyng minezine riza boldyq. Otan shekarasyn attaghany birinshi ret bolsada Júmabek batyr elge oralatyndyghyn aityp, aghyl-tegil aqtarylyp sóiledi. Al Symaghúl she? Búl jigit turaly bylayghy júrt az biledi. Tipti aqparat joqtyng qasy. Biraz júrt «Symayyl» dep atayyn kórinedi. Keyin bildik. Tipti bizben qoshtasyp ketken song ol turaly talay daqpyrtty elden estidik.

«Ýrimjining úighyr, qazaghy onyng bir auyz sózinen shyqpaydy eken», «Áneu bir qysyq kózdi qynyraytyp tastapty», «Mineu bir kók kózding kózin ashypty», «Aqshasyn aldyrtqan qazaqstandyqqa tiynyn qaldyrmay tóletip beripti»... Áyteuir qúryghy jetken jerde qazaqtyng namysyn eshkimge taptatpaghan eken. Atajúrttaghy arlandardyng da azulasy kórinedi. Bastysy, naghyz Alashtyng azamatyna tәn tirlik istep jýrse kerek.

Sóitken Symaghúl kim deysiz ghoy? Ol - 1985 jyly 20 sәuirde Ýrimji qalasynyng manyndaghy Erenqabyrgha ónirinde  dýnie esigin ashypty. Bastauysh mektepten bastap, sportty serik etken Smaghúl  japonsha kýresten aitarlyqtay nәtiyjelerge qol jetkizip, 14 jasynda Ishki Qytaydaghy Húng shan Sport mektebine erekshe úsynyspen qabyldanypty. Ile-shala Shynjang komandasynyng sapynda óner kórsetip, biraz biyikterdi baghyndyrghan eken. Japonsha kýres týrinen 5 altyn medal, 2 kýmis, bir qola medal enshilegen ol memleket dәrejeli sportshygha ainalyp ýlgeripti. Belgili sebeptermen olimpiadagha qatysa almay qalghan Smaghúl ortada biraz jyldar ýzilip jasap, endigi baghytyn erejesiz tóbeleske búrsa kerek.

Búlardy aityp otyrghanymyz qayda jýrsede qazaqtyng namysyn biyik ústaghan azamattar jadymyzda jýrse eken, ataghyn aspandatyp, alaqanymyzgha salsaq eken degen oi. Shyn mәninde, әlemdegi bar qazaqtyng balasy tu kóterip, týgel atqa qonbasada, jýrek jútqan bórileri bir ýiirge qosylsa Alashtyng tuy qayta kóteriler edi. Qazaqtyng ruhy qayta aspandaytyn edi.

Ereuil atqa er salyp, egeuli nayza qolgha al deuden aulaqpyz. Degenmen kórshining aulasy órtenip jatqanda, túlparymyz baylauda, qalqanymyz saylauda bolghany jón.

Ol ýshin әriyne Smaghúl syndy kók bórilerding kóp bolghany kerek...

Haziret Ábdilda