QADIRLI QAUYM, QÚRMETTI JURNALIST BAUYRLAR! QYTAYDYNG NYLQY AUDANYNDA TÚRATYN ÁLESh SATBAQYNÚLY DEGEN QANDASYMYZ ATYShULY SPID  (әidys)AURUYNA EM TAUYPTY TÓMENDEGI JAZBA SOL JAQTAGhY AGhAYYNDARDYNG "SEN-QAZAQ" SAYTYNAN ALYNDY.

P.S.: TÓTE JAZUDY KRILLGE KOMPIUTERDING KÓMEGIMEN AUDARGhAN DÝKEN MÁSIMHANÚLY

Nylqy audany Mys auyldyq emhananyng zeynettegi halyq emshisi Álesh Satbaqynúly ózining tabany kýrektey 20 jyl zertteuining nәtiyjesinde jan alghysh әzireyil «әidys auyruynyn» shipaly dәrisin tauyp ýlken tabysqa jetti.
Áleshting әkesi Satbaqyn shyqqan auyldy ondaghy júrt "qara baqsynyng auyly" dep ataydy . Satbaqynnyng әkesi Tegisbәy ataqty baqsy әri kiyeli emshi bolghan kisi . Qasiyetti әkening kiyeli óneri Satbaqyngha,  onan Áleshke daryghan . Áke jolyn quyp, emshilikti jalghastyryp kele jatqan Áleshti tuystary búl kýnderi " qarabaqsy "dep shaqyrady .
- Ákemning aitqan әngimeleri men istetetin dәrileri negizinde, - deydi Álekeng әngimesinde,  – aytqandarynan eki tomdyq jazbasha estelik qaldyrdym. Ókinerligi búl iske keyindep kiriskendigimnen kóptegen qúndy nәrseler әkemmen birge ketti. Qazir mening qolymda ol kisiden qalghan 500-ge juyq qúpiya retsep bar. Men әkemnen kórgen-bilgen, sol kisiden qalghan retsepter negizinde adam emdep jýrmin. Osylardyng ishinen emdik ónimi joghary, amaliyat barysynda synnan ótkenderin negiz etip, 10 parsha ghylmy maqala jazyp, dәrigerlik jornalynda jariyalandy . Qazir kitap qúrastyryp jatyrmyn . Amal ne, qoldaytyn qoldaushy, demep jiberetin janashyr jan bolsa jaqsy-aq bolar edi .
Qazir ósimdik mayynan 50 retten astam tәjiriybe jasau arqyly temiretkinin  may dәrisin jasap shyqtym . Onyng ónimi  90 ٪-ten artyq bolyp, tamasha rol atqaryp otyr . Onan tys, qan maylasu, qan jabsbaqtyq, qan qoylghyna em bolatyn, eki týrli qospa zattan bir týrli súiyqtyq dәri jasadym . Búl da jaqsy ónim berip, onyng da emdik roly90 ٪ -ten joghary boldy . Osylardyng bәrin dәri zauyttarynda óndiruge óte qolayly . Biraq mende zauyt nemese ozyq aspap joq. Keybir isterge jolyqqanda ony sheshim ete almay dinkem qatady. Eger ýkmet shynayy mәn berse, qazaq emshiligin biyik órege kóteru talaby oiymda bar . Sony iske asyrugha dәrmen joq bolyp otyr .

Álesh emshi 1990 jyldardan bastap " әidys auruynyng emin tabugha bas qatyra bastaghan. Osy bir jan alghysh dertting shipaly dәrisin tapsam, adamzat ómirine arashashy bolsam dep talay kýndi batyryp, talay tandy úiqysyz atyrdy. Anau bir jyly qatty qaljyraudyng saldarynan qan qysymy kýrt jogharlap, jarym denesi saldanyp, til auyzdan qalyp, tósek tartyp jatyp qalyp dohtyrlar basyn әpires jasamaqshy bolghanda әpires jasatudan bas tartyp ýiine qaytyp kelip, ózin-ózi emdep-domdap jany jar qabaqtan qaldy. Ol biraz sauygha salyp, zertteu júmysyn taghy da jalghastyra berdi . Ol «әidys auruynyn» emin tabudyng qarbalastyghy barysynda nedәuir auyrtpashylqtardy basynan ótkerdi. Óner iyelerining abysynday syrshyly, kýndestey kýnshildigi qalghan ba?  Ishinara adamdar ony syltyng qyp «sen basqa shiypәgerlerden astym degen kýndede halqaradaghy ne bir ataqty mamandardan artyq emessin, senikti qúr aramter bolghandyq» dep keleke etisti. Biraq, meyli qanday kedergiler bolsada osybir tótenshe kýrdeli júmys ýstinde Álekeng alghan betinen qaytpady. Zertteuin jalghastyra berdi.   Desede, basqalardyng mazaqtauymen júmystyng japalghy qabattasyp ketkende Álekene qiyngha soqty. Tәjiriybesi sәtisiz bolghan key kezderi «әke-au, osy mazaqtaushylardyng aitqandarynyng da jany bar ma qalay?» - depte oilady . Biraq toryqpady «zertteu júmysyn sәtti oryndamay tynbaymynnan» jazbady . Osybir qiyagha tartqan qiyaldyng mazalauymen 20 jyl tolghatty .  «Qiyal qúdyreti –bilimnen de manyzdy, óitkeni bilim shekti bolady, qiyal býkil әlemdi orap jatady»  deydi Einshteyin . Áleken, ómirden, amaliyattan qajyrlylqpen ýirenuden, ýnile zertteuden bas qatyra oy jýgiritu, qayta – qayta synaqtan ótkizu, san mәrte tәjiriybe jasap, aluan týrli shoptyng qasiyetin aiyryp " әidystyng " emdik dәrimin aqyry tapty . Sonymen Álekeng әidys auruyna kiriptәr bolghan bir әieldi bir jyl daualap 2014-jyly 4-ay ishinde qúlantaza sauyqtyrdy . Qazir ol әielding qolynda joghary dәrejeli emhanәning búrynghy qoyghan diagnozymen biyl qayta tekserip jazylghandaghy jayly kuәligi bar!

"Mening ómirime núr, kónilime gýl syilaghan, aiqpas dertten qútqaryp, jaryq dýniyening jazyna әkelgen Álesh әkeme myng da myng rahymet!" Mine búl aiqpas aurudan aiyqqan әlgi әielding jýrek jardy quanshy, Álesh emshi qazir " әidys " auruyna shaldyqqan 4 adamdy jalghasty daualau ýstinde.  Múbada Álekenning osy zertteu jetistigi úrtys jalghastyrlsa, adamzat " әidys " syndy jan alghysh dertke qosh aituy mýmkin. Ghalym degenimiz tek kóp oqyghan degen maghanany bermeydi . Oquy qansha joghary bolghanmen sol oqudy tolyq boyyna sinirip jasampazdyqpen qoldanyp, janalyq asha almaghan adamdar eshqashan da ghalym bola almaydy . Kóp oqymaghanymen Áleshte ómir mektebinen jalyqpay ýirenip, erinbey enbektenip, bir iske zor ýmitkerlikpen bel baylap, batyldyqpen kirskendikten ghana tabysqa jetip otyr. Eshqanday bir әigili ghylym ordasynda oqyp kórmegen.
Músylman medintsiyәsining atasy – IYbin Ysina da, týrik halqyna anyz bolghan Lúhman Hakym de, qytay emshiligining negizin salghan Huato men Ly Shyjyn de oqumen emes, zertteumen tújyrymdaumen myng qaytara jýrgizgen qajyrly tәjiriybelerining arqasynda ghana ghylymnan oryn alghan edi . Endeshe mynau qazaq emshisi Áleshting úshan-teniz bilimimen iske asyrghan tәjiriybeleri de dәl osy ýrdispen algha basqan shiyrek ghasyrdan artyq jәnkeshti zertteuining nәtiyjesi emes pe ?.
Tapqyrlyq talmay talaptanudy qajet etedi . Jasampazdyq jaratu -  kóringenning qolynan kele bermeydi . Ómirden, amaliyattan, ýnile zerttep, bas synaqtan ótkizuden keledi. IYә, adamda   úly maqsat, qajymas qayrat bolsa, tabysqa jetpey qoymaydy . Qajyr-qayratymen tabysqa jetken Álekenning qolgha alghan júmysyn tabandylyqpen, qajyrlyqpen jalghastyra beruin, tabystan tabysqa jete beruin tiler edik .

Jәlel Núrtalypúly 
Kýnes audandyq radio-televiziya mekemesi 
Baylanys nómir : 13070363973

Abai.kz