Keshe, 19 mamyrda ol 45 jasqa kelgen bolar edi. Taghdyrdyng jaz­ghanyna daua bar ma, býgin, 20 mamyrda onyng jer-besikke bólengenine qyryq kýn toldy.

«Qatardaghy jauyngeri ólennin»

Ámirhan Balqybekti el eng aldymen aqyn retinde tanydy. Ótken ghasyrdyng 90-jyldarynyng basynda onyng oqyghan jannyng jýregine órshil ruh, kóniline asqaq jiger berer otty jyrlary ólensýier qauymdy eleng etkizdi, dýr silkindirdi. Maraltay Rayymbekúly, Bauyrjan Baba­janúly, Jaras Sәrsek jәne taghy da basqa ózimen tústas daryndy aqyndar bәri qatar shyqty, birge jarqyrady. Auzy dualy aqsaqal­dardyng «poeziyamyzgha tyng lek, sony lep keldi» dep jyly lebizderin arnaghany da esimizde…

Uaqyt bir ornynda túra ma? Qazir búl jigitter әdebiyettegi orta buyngha ainaldy, ózindik qoltan­balaryn qalyptastyrdy, óleng ólkesinde ózderine layyqty oryndary da bar.

Sonda da bәrinen Ámirhan… ózgeshe edi.

Onyng «Avtoportretke shtriyh» atty ólenin oqyp kóreyikshi:

Búl halyq pa,

Bala halyq búl әli.

Aqyndyqty jyndylyq dep úghady.

Erkeligi essizdik bop shyghady,

Batyrlyghy kózsizdik bop shyghady.

Ayt degenge aitar em-au, aitar em,

Osy halyq ózim desem, qayter en?

Búl halyq pa,

Dana halyq búl әri.

Úlylyghy Abay bolyp túr, әni!

Aqyndyqty adaldyq dep úghady,

Batyrlyqtan jaraldyq dep úghady.

Tamaghymdy kenep qoyyp eger men,

Sol halyqty menmin desem, sener me en?.

«Ári bala, әri dana» halyqtyng bir ókili – Ámirhannyng ózi de tap osynday edi. Birde bala siyaqtanyp ketse, endi birde key aqsa­qaldardyng da auzynan shygha bermeytin ataly sóz aityp, azamattyq jasap, eldi riza qyla­tyn. Bireu kýlip, bireu jylap eske alatyn «jyn­dylyghy» da, eshqashan «essizdikke» barma­ghanymen, «batyr – anghal» degen ras, jalantóstenip jýrip úrynyp qalar «kózsizdigi» de boldy. Key sәtterde baladay anqaulyghymen tan- qaldyrsa, keyde kópti kórgen kónekóz danalarday basalqaly әngime aityp, tyndaghan jannyng bәrine bas shayqa­tatyn.

Ol – batyr edi. Joryqqa attanar jauyngerding úrany onyng eki ólenining birinde angharylady. Salpy- etek qatynsha salghylasyp túryp almay, «iyә, aruaq!» dep jekpe-jekke shyghyp, dauly isti ne býk, ne shik qylugha degen asyghystyq, naghyz jigitke tәn minez tanytu ansary seziledi. Biraq, múnyng bәri – arzan ataqqa qyzyqqan basbúzar eserlik emes, sol el ishin alatayday býldirer aqymaqtardy ornyna qoyyp, sabasyna týsirer adal sarbazdyng azamattyq boryshy. Tirshiliktegi әdiletsizdikterdi kóre jýrip, bile jýrip, keudesin keuley týsken, janyn jay taptyrmaytyn sol bir erlik qalauy, ruh qúshtary aqyry aq qaghazgha óleng bolyp qúiyldy.

Jaqsy óleng oqysa, balasha quanatyn…

Ol – adal edi. «Men onymen barlaugha birge barar em» dep orystar aitatyn mәtel sóz dәl osy bizding Ámirhangha ar­nal­ghanday. Sertke berik, sezimge adal, senimge layyq jigit-túghyn. Naghyz aqiy­rettik dos bolatyn jan osynday-aq bolar!

Adaldyq onyng ólenderining ón boyynda da túnyp túr. Áriyne, kindik qany tamghan tughan jerge, auylgha, ata-anagha, bauyrgha, dos-jaran men basqa da qimas, qymbat jandargha degen kirshiksiz sezim, pәk kónil – onsyz da týsinikti, tabighy nәrseler ghoy. Eng bastysy, Ámirhan – ólenge adal edi. «Ádebiyet – ardyng isi» ekeni ras bolsa, Ámirhan Balqybek – sol ardyng eng adal, eng senimdi kýzetshisi edi. Ol әdebiyetti «shynayy talanttar men naghyz daryndar mekendeuge tiyis qasiyetti jerúiyq» dep úqty. Sondyqtan da jaqsy óleng oqysa, balasha quandy, myqty aqyn kórse, quyp jýrip tanysty. Pikirlesip, aq jýregimen alghysyn aitty, dausy gýrildep, «rahmet, e!» dedi (sóitetini bar-dy). Al ón boyynda nәr-sól joq, sezim joq, jan joq, qúr taq-taq etip túrghan jalang taqpaqtar men onyng avtorlaryn, qús kelip, qús qaytqanda ghana qútyrmasy qozatyn, et pen terining arasyndaghy jelókpe jelikting jelpinisimen-aq aqynsynyp jýrgenderdi ayamay synady. Oghan salsa, әsem әlemning sәnin búzatyn múnday «ólermenderdi» Ádebiyet deytin elding shekarasynan da kirgizbes edi.

Esh ókpem joq

Jarymaghan jatyrda,

Aqymaqqa, Alpauytqa, Paqyrgha.

Men qoyarmyn, qoyarmyn men ólendi,

Júrttyng bәri ainalghanda aqyngha… – dep, Ámirhan sonday kónil-kýide otyryp jazdy ma eken, kim bilsin…

Qay kezde de qasiyetti sanalghan,

Qatardaghy jauyngeri em ólennin.

Mәngi ómirdi tartyp alyp ajaldan,

Ólsem de men, alghy shepte ólermin, – dep keletin jyr joldaryna qarap otyryp ta, onyng qashanda ózin ólenning adal jauyngeri retinde sezingenin týsinemiz.

Adal, әdil adam elding bәrine birdey jagha bermeydi. Ámirhan әlgindey syn jazyp jýrip, óz kózqarasyn gazet betterinen, teleradio efirlerinen ashyq aityp jýrip, naghyz aqyndy «aqynsyn» dep moyyndap, ólenshi-taqpaqshylardy «aqyn emessin!» dep betine basyp jýrip, az dúshpan jinaghan joq. Ras, ózi búlay oilamaghan da shyghar, biraq, Ámirhannyng «ýkimin» estigenderding bәrining birdey onyng synyn dúrys qabylday qoymaghany, ólendi qoyyp ketpegeni – aqiqat. Turasyn aitatyn adamdy eshkim qyzmetke de shaqyrghysy kelmeydi, jauapty lauazymdy senip tapsyrudan da qashqaqtaydy.

Alayda, Ámirhan eshkimnen qyzmet dәmetip, oryn súraghan da emes.

– Osylay beygham, dalaqta-a-a-ap jýrip, dalada qalmaymyz ba bir kýni? – dedi birde ol ayaq astynan әngime qozghaytyn әdetimen.

– Nege? Qalamyng bar, qarymyng bar, dalada qalatynday ne bopty? Al qyzmet jaghyn menzep túrsan, bastyq bolu ekeumizding qolymyzdan kele qoymaytynyn ózing de bilesing ghoy, – degenmin.

Sonda ol:

– Men bir qyzmetti ansaymyn: kitaphananyng diyrektory bolghym keledi! Últtyq kitaphana bolmasa da meyli, basqalary da barshylyq qoy. Sonday mol baylyqtyng ýstinde otyryp ta kitap oqy­maytyndar bar ghoy, ә? Shirkin, men bol­sam… – degen edi.

Shynynda da, «Sharuanyng balasy bolsam da, Sharuagha qyrsyzdau ósip em…» dep ózi aitqanday, Ámirhannyng qolynan jazudan basqa eshtene kelmeytin edi. Áldebir tirligin tyndyryp alu, kitabyn shygharu, keshin ótkizu, mәnsap quu ýshin de býgingi zamanda asa qajet, asa manyzdy «talant» sanala basta­ghan – tanys izdeu, agha tabu, kóke jaghalau siyaq­ty әreketterdi sol kýii ýirenbey-aq ketti. Óitkeni, tabighaty taza edi, bәribir onday әdetti boyyna júqtyra almas edi.

Mini joq adam bola ma,

Kemshilikter de kóp mende.

Ol ýshin salma tabagha,

Ol ýshin meni jek kórme.

Mandaygha týsken әjimnin,

Búralan, bilseng joldary.

Janymnyng tabighatyna

Kelmesem qayshy bolghany, – depti ghoy ózi de. Ózinen asyp ne aita alamyz.

Biraq, kemtalanttar men beytalant­tardyng aldynda bayaghy aitarynan qaytpay, basyn iymey ketti. Qaytesiz, tabighat-taghy…

Kóne tarih qoynauyn da qopardy

Ol – zerdeli edi. Óte kóp oqityn. Áriyne, qalam ústaghan qauymnyng qay-qaysysy da qaghazgha az shúq­shimas, biraq, Ámirhannyng bilimge degen ghashyqtyghy tipti ghalamat bolatyn. Onyng kitapqa inkәrligi – óz jyrlarynda aitylatyn «joryqtaghy sarbazdyng tughan jerin ansaghanynday» edi desek, jarasar, sirә. «Kitapqa qyzyghushy­lyqty әkemnen ýirendim, mening negizgi ústazym – sol Júmabek aqsaqal» deytin ózi. Ámirhan «oqyghanyn kónilge yqylaspen toqyp» qana qoyghan joq, salystyrdy, salghastyrdy, zerttedi, zerdeledi, qorytty, sosyn ózine tәn zerektikpen, tap­qyrlyqpen týiindey bildi. Búrynghylar bayqamaghan, ghylymy ainalymgha enbegen derekterge nazar saldy, jýz jyldan beri sinip ketken eurosentristik qalyppen emes, jana kózqaraspen, qazaqtyng mýddesimen qarady.

Sol zertteulerdi negizge alghan «Qasqyr Qúday bolghan kez» atty kitaby demde jazyla salghan joq. Kóne tarih qoynauyna ýnilu, týrkiler men shumer­lerdin, hetter men rimdikterdin, skifter men kushan­dardyng zamanyna oisha sapar shegu sonau 90-jyldardyng ortasynda-aq bastalghan bolatyn. Bastapqy zertteu maqalalary «Parasat» jurnalyna shyqty, birte-birte «Qazaq әdebiyeti», «Jas Alash» gazetterinde jariyalana bastady. Al «Jas qazaq» últtyq aptalyghynda ol birneshe jyl óte ónimdi enbek etti, nómir sayyn maqala jazdy. Bireu kelisti, bireu kelispedi, degenmen, Ámirhan Balqybekting zerek oiy, alghyr qalamy tarih paraghynda sybdyrsyz súlq jatqan derek-dәiekterdi arshyp alyp, olardy qayta sóiletti, janasha kýmbirletti, búryn týrli sebep­termen býgip qalghan, oraghytyp ótken, jyrymshylay ghana aitylghan tústaryn tolyq ashugha talpyndy. Átten, onyng jazghandary orys, aghylshyn tilderine audarylsa, Ámirhannyng tariyh, etnologiya salala­ryna, týrkitanu ghylymyna qanshalyqty ýles qosqanyn biz ghana emes, әlem de bilgen bolar edi.

Ras, «oyly adamgha qyzyq joq búl jalghanda». Ámirhan da óz oilarymen alysyp, solardy jýielep jazamyn dep jýrip pendeuy ortalargha onsha kóp qosylghan joq. Jalpy, kóp adam bas qosar jiyndardan tartynyp túratyn. Al onashalau jerde әngimeleskendi jany qalaytyn. Sondayda әlgi tarihty zertteui bar, әdebiyetti taldauy bar, biraz terenge ketip qalushy edi. Áueli ber jaghynda biraz maltyp bayqaymyz da, әri qaray shamamyz kelmeytinin bayqaghan son, qashqaqtay bastaytynbyz. Kýnderding kýninde onyng bizge eregeskende, osylay mәngige qashyp ketetinin bilippiz be…

Qiquy syndy úrannyn

Auany ottay jandyryp.

Shyn samghay bilgen darynnyn

Sorghalauy da zandylyq, –

deydi ózi. Ras shyghar…

Sezimder ólmeydi týbinde,

Shabytqa shaghynda shóldegen.

Kóktemgi jauynnyng tilinde,

Jyr bolyp oralam jerge men, – dep te jazypty. Shynymen-aq, endi kóktem sayyn kókten sebelegen janbyr ýnemi esimizge Ámirhandy salyp túratyn boldy. Osydan qyryq kýn búryn topyraq salarda da Shardara aspany aghyl-tegil jylap, esh basyla almap edi…

Ol telefonmen sóilesip bolghan song da, betpe-bet qosh­tasyp túryp ta sózin ýnemi «Amanshylyq bol­syn!» dep bitiretin. Shynynda da, amanshylyq bolsynshy…

Sәken SYBANBAY

"Almaty aqshamy" gazeti