Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 5375 0 pikir 22 Qantar, 2015 saghat 22:37

AHMETBEKOVKE Hәm Astana әkimshiligine ARNALGhAN AQYL

«Bomjdar bizding qoghamnyng auruyna ainaldy! Olar astanamyzdyng kelbetin búzyp jatyr! Jaqynda EKSPO-2017 ótedi, oghan sheteldik turister keledi. Sonda bizding ýisizder qayyr súrap jýrse, turisterding sanasynda bizding gýldengen el turaly qanday oy qalyptasady? Mine, mynalaryng EKSPO ótkizip jatyr, al halqy kedeylenip, ýisiz jýr demey me? Búghan jol beruge bolmaydy!»

Jambyl Ahmetbekov, Mәjilis deputaty hәm Halyqshyl kommunister hatshysy 
Abai.kz

Dәl osy Astanadaghy «bomjdar» mәselesin ana-a-au jyly «OBSE» sammiyti óter kezde men de bir jazbamnyng bir púshpaghyna qystyra ketken edim. Sonda múrynymdy shúqyp otyryp, astanalyq biyshikeshterge arnap jazghan aqylymdy taghy bir qaytalayyn: bizding әperbaqan әkimder ýshin búl – búiym emes sharua. Bәlkim, Jambyldan sadagha ketkir Ahmetbekov te basyn qatty qatyryp jýrgen mәseleni mening «nou-houymdy» qoldanu arqyly sheship, bәlәm bir tynyshtalar.
Áriyne, «erikkennen» elirip jýrip, «bomj» degen әleumettin status alghan qanghybas qauymgha baspana bólip bere almaysyn. Olar týgili, alty balaly «Altyn alqaly» analargha ýy beru mәselesin ýkimet ýidey problema qylyp otyrghanda, «bomjdy» bauyrgha basu – qytaydy qúda qylumen birdey qiyamet.
Endi ne etpek kerek? Ahmetbekovti «ah» úrdyrmay, Astanagha tónip túrghan qaterding betin qalay qaytaramyz?
Mende bir itjegir iydeya bar: Jambekender jaratsa. 
Ol ýshin, EKSPO bastalardan bir apta búryn Astanadaghy «bomjdardy» týgin qaldyrmay jiyp-terip, kólikke tiyep, Qaraghandygha aparyp tastau kerek (olar tym kóp bolsa, Qostanay, Kókshetau, Qyzyljar, Kereku qalalaryna bóluge bolady). Biraq o jaqtaghy «bomjdar» men bú jaqtan aparylghandar arasynda mýdde qaqtyghysy (podvalgha talas, qoqys jәshigi ýshin shayqas, t.b.) bolmas ýshin, halyqtyq kommunister Qaraghandy qalasynda «Qanghybastar qúryltayyn» ótkizui kerek.
Álbette, múnday manyzdy memlekettik sharany ótkizu ýshin, budjetten az-maz qarjy bólinui tiyis. Al qúryltay ótkizetin oryngha «Besobada» qúrylysy bitpey qalghan bir ýiding podvalyn paydalansa bolady: әri – tegin, әri – ken. Týski ýzilis kezinde «bomj-delegattargha» tamaq berilip, keshkilikke bir-bir shólmek arzan araq ústatyp jiberse bolghany: zakuskany ózderi tauyp alady. Esesine – bógip alghan bomekender Arqanyng aspany astynda tyrt-tyrt qasynyp, bor-bor úiyqtap, alansyz jata beredi. 
Biraq, búl qúryltaydyng bir gәbi bar: ony ýsh ay boyy ýzilissiz ótkizu kerek. Sebebi – EKSPO osynsha uaqytqa sozylady. Kosarevting ózi kósem bop, býtkil partiyasymen ýsh ay qúryltayshylyp jýrse, ótteri jarylyp ketpeydi: esesine Ahmetbekov aitpaqshy, qanghybastar «Astananyng kelbetin búzbaydy». 
Al Qaraghandygha aparyp tastaghan qanghybastardy qarausyz qaldyrsan, olar eki kýnnen keyin anyratyp otyryp, Astanagha qaytyp keledi. Olar qaytyp keldi degenshe, Astananyng abyroyy ashyldy dey ber: turister tyrym-tyraqay qashady; Nәn kókemizding qany basyna tebedi; onyki tepti degenshe, Jaqsybekovting jýregi jarylyp qaldy dey beriniz...
Mine, EKSPO dese, ishken asyn jerge qoyyp, enirep jýrgender osy úsynysty ústansa, Astana da aibatty, Qazaqstan da qayratty kórinedi. Bitti sharua!
Qalay, Jambyl myrza? Oibay, toyys, tovarish Ahmetbekov?!
Ermúrat BAPIY.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5351