QR Parlamenti

Senaty men Mәjilisi

deputtarynyng nazaryna!

Sonymen, qandastarymyz jyl boyy saryla kýtken «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng kóshi-qony jәne júmyspen qamtyluy mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasy Zanynyng jobasy QR Parlamentining Mәjilisine kelip týsti. Deputattardyng qarauyna berildi!

Esterinizde bolsa, Halyqtyng kóshi-qony turaly Zangha aldynghy jyldyng (10.12.2013) ayaghynda Ýkimet jaghynan apyr-topyr ózgeris engizilip, Qos Palatanyng qarauynan sýrinbey ótip, Memleket Basshysynyng qoly qoyylghan bolatyn.

Sol kýnnen bastap búl Zan halyqtyng qatty qarsylyghyna úshyrady. Tipti әlgi Zannyng últty ekige bóluge, tozdyrugha baghyttalghany  ashyq aityla bastady. Belgili bir top jaghynan Últtyq memleket qúrugha degen ólispey-berispeytin qarsylyqtyng bastalghany, jas memleketting qauipsizdigine qater tónip kele jatqany jan-jaqtyly, ashyq әshkerelendi.

Beker obaly kәne, Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev osynau sayasy qatelikti tez týsindi. Kóregendik tanytyp, dәl uaghynda dúrys sheshim qabyldady. Arada nebary bes ai, jiyrma tórt kýn ótkende (04.05.2014) Ýkimetke qaytadan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng kóshi-qony jәne júmyspen qamtyluy mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» №1026 tapsyrma berdi.

«Qughynmen kelgen, sýrginmen ketedi» demekshi, mine, jarty jyl ótpey jatyp jalp ete týsken sol Qújat qayta qalpyna keltirilu aldynda túr.

Áriyne, oghan barynsha ýn qatqan, ziyaly qauymnyng ótkir pikirlerin kýn qúrghatpay jalpaq әlemge jariyalap otyrghan, sol arqyly biylikting nazaryn audaruyna ong yqpal etken «Abai.kz.», "Qazaq Ýni"«Dat», «Jas Alash», Qamshy.kz,«Ult.kz», «Maidan.kz», "Alty Alash.kz" «31 arna», «KTK», «TAN» sekildi últshyl, memleketshil basylymdargha, portaldar men telearnalargha, olardyng jetekshileri men újymyna Alash júrty dәn riza!

Esterinizde bolsa, 2013 jyldyng 4 qarashasynda Preziydent Ákimshiligining qyzmetin jetildiru mәselelerine arnalghan keneste Elbasy N.Nazarbaev «Men aitqan syn boyynsha tek «Túrghyn ýi-qúrylysjinaq bankinin» jaghdayy jónindegi derekter ghana aityldy, ózge eshqanday aqparat bolghan joq. Tipti búl rette mening tarapymnan aitylghan synnyng bir bóligi gazet betterinde de kórinis tappaghan jәne teleefirden de berilmegen» dep Preziydent Ákimshiligining qyzmetine naly otyryp qatty synamap pa edi? Demek, Elbasy synynyng ózin jórgeginde túnshyqtyrghan aqjaghalylar halyqtyng da aryz-armanyn, syn-úsynystaryn Núrsúltan Ábishúlyna der kezinde tolyq jetkizip otyrdy ghoy deysiz be?!

Esesine, qaydaghy bir qúl-qútandardyng qandastarymyzgha japqan jalasy men jaqqan kýiesin qarsha boratqan bolu kerek! Áytpese, Núrekeng   últty bólip-jaratyn, syrttaghy bes million qazaqty elge keltirmeytin  Zangha qol qoymas edi.

Degenmen, Preziydent Ákimshiligining basshysy bolyp N.Nyghmatullin (surette) taghayyndalghan son, Aqordagha jazghan «Ashyq hattarymyz» óz iyesin taba bastady. Preziydet Kensesining basshysy Mahmúd Qasymbekov (surette) aghamyz bir emes, eki mәrte qabyldap, Kóshi-qon zanyna baylanysty jazbasha úsynystarymyzdy dittegen jerimizge qapysyz jetkizip otyrdy. Mine, Kóshi-qon zanyna qaytadan ong әri tiyimdi ózgeristerding ene bastaghany sonyng dәleli. 

Ýkimetting 2014 jylghy 19 aqpanda qabyldaghan №111 Qaulysyna baylanysty, azamattyqty bylay qoyyp, túraqty tirkeuding ózine túra almay qanghyryp qalghan neshe jýzdegen qandastarymyzdyng mәselesin alghashqylardyng biri bolyp Mәjilis Deputaty Jambyl Ahmetbekov kóterdi (09.04.2014) Ishki Ister ministri Q.Qasymovqa baghyttap.

Taghy da osy mәselege baylanysty úsynystarymyzgha sentorlar Núrlan Orazaliyn, Múrat Baqtiyarúly, Jabal Erghaliyev, Quanysh Aytahanov, Qojahmet Baymahanovtyn qoly qoyylyp, Ýkimet basshysy K.Mәsimovtyng atyna jóneltildi.

Osy aghalardan bólek, biz pikirlesken Omarhan Óksikbaev, Núrtay Sәbiliyanov, Almas Túrtaev qatarly Halyq qalaulylary da qatelikting ketkenine ishten tynghandaryn jasyrghan joq.

Túnghysh Preziydentting Kóshi-qon qoryn qúru jónindegi Memleket Basshysynyng atyna jazylghan úsynysymyzdy da Preziydent kenesshisi Múhar Qúl-Múhammed (surette) myrzanyng qolyna tiygizip ýlgirdik. Tapsyrghan boluy kerek.

Demek, Qazaq kóshining basyna almaghayyp kýn tughan sol bir qiyn kýnderde ong yqylastaryn bildirgen, kómek qoldaryn sozghan osy aituly túlghalargha  alghystan basqa aitar ne bar bizde! Attary qandastarynyng jýregine, Qazaq kóshining tarihyna altyn әrippen jazylatynyna shýbә joq!

Qay esebine, ne maqsatyna dúrys kelmegenin bir Qúdaydyng ózi biledi, Elbasy ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly ótken jyldyng 4 sәuirinde tapsyrma bergen Zandy Ýkimet uysynda tabany kýrektey segiz aigha juyq (jeti ay jiyrma bes kýn)  ústady. Kezinde Ata Zannyng ózin búlay úzaq talqylamaghan sekildi edik.  Ábden saryltyp baryp, ótken jyldyng 29 jeltoqsanynda K.Mәsimovtyng №1385 búiryghymen Mәjiliske әreng jiberdi.

Osy aralyqta elge oralghan qandastarymyzdyng túraqty tirkeuge túra almay kórgen qorlyghyn it ekesh itting de basyna bermesin! Merez Ýkimetting №111 Qaulysynyng kesirinen merzimi ótip ketken vizada esep joq! Kóshi-qon polisiyasynan kórgen qúqay men aiyppúl óz aldyna bir bólek әngime! Keri kóship ketken aghayyn qanshama?!! Bayqústar T.Dýisenova men A.Qarjaubaevtyn «әne-minesin» dәtke quat etti de otyrdy móliyip...

Endi atalmysh Zannyng ózgerister men tolyqtyrular engizilgen jana jobasyna kelsek, K.Mәsimovtyng qoly qoyylghan «Týsindirme jazbasynda» sýiinshi súrarlyq ong ózgerister men tiyimdi tarmaqtar bar eken. Atap aitar bolsaq:

«Etnikalyq kóshi-qon salasynda: 1) keyinnen túrugha yqtiyarhat alugha mýmkindik beretin oralman mәrtebesin beru; 2) etnikalyq qazaqtargha qonystanghan ónirine qaramastan oralman mәrtebesin beru; 3) etnikalyq qazaqtargha yqtiyarhat alu rәsimin, on vizasynyng sanatyna qaramastan tólem qabiletin rastausyz kóshi-qon polisiyasyna ótinish beru negizinde úsyna otyryp jenildetu; 4) oralmandardyng Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alu merzimin jenildetilgen (tirkeu) tәrtippen (ótinish bergen kýnnen bastap ýsh ay ishinde) túrghylyqty túrugha rúhsat alghan kýnnen bastap bir jyl ishinde belgileu; 5) Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti aiqyndaghan tәrtippen jәne sharttarda oralmandardy qabyldaudyng ónirlik kvotasyn belgileu; 6) Qazaqstan Respublikasynyng Ýkimeti aiqyndaghan ónirlerge qonystanghan ne kóshken jaghdayda oralman mәrtebesin alghan kýnnen bastap bir jyl ishinde júmyspen qamtugha jәrdemdesuding belsendi sharalary shenberinde oralmandardyng әleumettik pәket aluy (kóliktik jol shyghyndaryn óteu, qyzmettik ýy ne jataqhanadan bólme beru!» qatarlylar kózdelgen delinipti.

Ýkimet «oralmandardy qabyldaudyng ónirlik kvotasyn belgileu» kezinde ekonomikalyq daghdarysty syltauratyp kelushilerding sanyn qushityp jibermese, kelisip-aq túr.

Aldaghy jerde taghy da ishkerley talqylap, úsynystar aita jatarmyz. Desede, búl jobanyng taghdyry qos Palatanyng qolynda. Sondaghy kókelerding últ aldyndaghy jauapkershiligi, ary men újdany sheshedi. Al, halyqty әbigerge týsirgen «PROPISKA» men «AVTOKRESLONY» oylasaq, kýdigimiz de joq emes! Ótken Zandy qabyldaghandaghy soraqylyqtaryn eske alsaq, tipti zәremiz úshady! Taghy da «Ýkimet aitsa boldy, Mәsimov aitsa kóndi...» bola ma dep!

Eger, erteng Kóshi-qongha qatysty búl Zang jobasy qabyldanyp ketken son, yqtiyarhat nemese azamattyq alarda, qandastarymyzdyng aldynan Ýkimetting №111 Qaulysyndaghy atyshuly «EKI ANYQTAMA QÚJAT» («3) onyng azamattyghy memleketining jazbasha kelisimi retinde boluy mýmkin ketu paraghy ne shetelge túraqty túru ýshin shyghugha rúqsatty rastaytyn basqa qújat» pen 5) azamattyghy tiyesili jәne (nemese) túraqty túratyn memleketindegi sottylyghy (sottylyghynyng joqtyghy) turaly qújat») taghy shyghyp jýrse, onda búl Zanynyzdyng da qúny kók tiyn bolmaq! Kók tiyn!!! Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevty jәne jerge qaratamyz! Ashyghyn aitayyn, esterinizde bolsyn, Oralman aghayyndar da búl qorlyqqa búdan bylay tózbeydi!!!

Sonymen birge, oqu maqsatymen kelip, elimizding Joghary oqu oryndarynda bilim alyp jatqan etnikalyq qazaq jastarynyng oqu orny jataqhanasyna tirkelip, azamattyq alu mәselesi de búl Jana zangha bir tarmaq bolyp engeni jón!

Elimiz qansha jerden ekonomikalyq odaq qúrghanymen, Belarusi traktorlaryn qazaqqa tegin bermeydi. Tipti arzan baghagha da. Sol ýshin shettegi qandastarymyzdyng qoldanyp jýrgen auyl-sharuashylyghyna arnalghan tehnikalaryn kedennen kedergisiz alyp ótui de osy Zang ayasynda qarastyrylsyn!

Osynyng bәri Qazaq kóshining jandanuyna, qandastarymyzdyng yn-jynsyz ornalasuyna tiyimdi bolmaq. Ýkimetke salmaq salmay, óz betimen enbektenuine  jol ashpaq.

Qazaqta «Qúday berse, Payghambar ayasyn ba?!» degen qanatty sóz bar. Búl joly: «Qandastarymyzgha jol ashuymyz kerek. Qazaqtyng jeri ken. Ornalasamyn degen jerin ózi tandasyn!» dep, Últ Kóshbasshysynyng ózi tapsyrma berdi. Qaytalap eskerteyin, «QANDASTARYMYZGhA JOL AShUYMYZ KEREK!» dedi Elbasymyz!

Sondyqtan, Halyq Qalaulylarynyng ayanatyn, býgejekteytin, shalqayatyn esh jóni joq! Eger, jogharydaghy kedergilerdi joygha kelispese, Parlament Ýkimetke senimsizdik bildirip, Premier-Ministrdi otstavkagha jiberuge deyin baruy kerek!

Búl – últtyng taghdyryna, memleketting qauypsizdigine tikeley qatysty mәsele! «Mәngilik El» boludyng týpkilikti negizi!!!

Auyt MÚQIYBEK

 Abai.kz