Senbi, 23 Qarasha 2024
Qauip etkennen aitamyn 4904 0 pikir 18 Qantar, 2015 saghat 11:13

ÁLEMDI EKSTREMIZM ELESI KEZIP JÝR

Aytary joq, biylghy jana jyl dýniyeni dýr silkindirgen «PARIJ LANKESTIGIMEN» bastaldy. Jurnalister men polisiya qyzmetkerleri, qala berdi qarapayym adamdar qaza boldy. Júmyr jer betinde TRAUR jariyalandy. Qyzyq... әri qayghyly. Óte qayghyly. Qyzyq deytin sebebimiz – әlemning birqatar elderinde, sonyng ishinde әsirese Siriya men Irakta eki kýnning birinde lankestik oqighalar oryn alyp, adamdar»qoyday qyrylyp» jatsa da, eleng etken eshkim bolghan emes. Búl elderdegi lankestikter, búl elderdegi «qoyday qyrylyp» jatqandar keybireuler ýshin, әsirese AQSh pen Europa elderi ýshin «kýn tәrtibindegi bolugha tiyis» әreketter siyaqty qabyldanyp keldi. Qabyldanyp jatyr da. Qabyldana beretin de shyghar... óitkeni qarapayym halyq emes, sayasattyng «qabyrghasyn qaqyratqan» halyqaralyq dengeydi sarapshylardyng kópshiligi osylay oilaydy. Al endi búl elderding barlyghy da negizinen Islam dinin ústanghan músylman memleketteri ekenin eskeretin bolsaq, «nege búlay bolugha tiyisti?» degen súraqqa eshkimning jauap bergisi... dәliregi – búl súraqqa eshkimning jauap tapqysy kelmeydi. Qyryp jatqandar da, qyrylyp jatqandar da músylmandar dep esepteledi. Elderding kópshiliginde. Qyrylyp jatqandar qarapayym músylmandar, búghan dau joq, al endi qyryp jatqandar she? Qyryp jatqandar da músylmandar ma? Taghy da qyzyq, óitkeni bet-auyzdaryn túmshalap alghan lankesterding músylmandar ekenin әli kýnge deyin eshkim halyqaralyq SOT dengeyinde dәleldegen joq. Tipti osy jerde «Allahu akbar!» dep avtomattan oq jaudyrghandardyng barlyghyn músylmandar dep qabylday bergen dúrys pa ózi?» degen zandy súraq ta tuyndaydy. «Músylmandar terrorister!» dep AQSh nemese EUROPA aitsa bitti, býkil jer betinde jýz payyz solay qabyldanugha tiyis tәrizdi.

NEGE?

Jauaby BAR bolsa da, jauaby JOQ súraq.

Fransiyalyq «Sharly EBDO» satiralyq jurnalynyng negizgi ústanghan baghytyna qarsylyq bildirgen niygerlikter kýni keshe ghana óz astanalary Niamey qalasynda ornalasqan jeti birdey shirkeudi órtep jiberdi. Qarap otyrsaq, dinaralyq SOGhYS órti (betin aulaq qylsyn әriyne) tútanayyn dep kele jatqan siyaqty. Kim kinәli? Jauaby bar bolsa da, jauaby joq súraq. Atam zamannan beri әlemdi auzyna qaratyp, «MEN» degen patshalardyng ózderine qolyn sýigizetin Rim Papasy da kýni keshe ghana aitty – «Múhammed payghambardy karikaturalaghan «sharliebdolyqtar» siyaqty... adamdardyng diny nanym-senimin qorlaugha bolmaydy» dep. Tyndap jatqan, Rim Papasynyng aqyl-kenesin kerek qylyp jatqan eshkim joq. Dәliregi – Rim Papasynyng aqyl-kenesin kerek qylyp jatqan «sharliebdolyqtar» joq, olar (nemese olardyng artynda túrghandar) Múhammed payghambardyng karikaturalaryn taghy da shytyrlatyp shygharyp jatyr. Estigen adamnyng esi býlinetin... 7 million taralymmen! «Múnday taralym dýniyejýzining bir de bir elining bir de bir basylymynda bolmaghan!» dep ózderi maqtanyp jatyr. Sonda «sharliebdolyqtardyn» ózderi sezinip-týisine me eken – uaqytsha ghana bolatyn múnday taralymgha óz әriptesterining «mәiitteri arqyly» qol jetkizip otyrghandyqtaryn? Búl ne sonda – europalyq SÓZ BOSTANDYGhY ma, әlde sóz bostandyghynyng «shekpenin jamyla otyryp» keybireulerding (mәselen, arnayy qyzmetting degen siyaqty) tapsyrysyn oryndau ma? Árkim әrqalay oilaydy. Múndaydy.

Lankestik oqighalargha baylanysty biraz jyldardan beri «ISLAM EKSTREMIZMI» degen halyqaralyq terminning payda bolghanyn bәrimiz bilemiz, әitse de «ekstremizm» ataulyny «bir shybyqpen aidap әkelip», ISLAMgha tely salu qanshalyqty dúrys? Mýlde dúrys emes, múny da bәrimiz jaqsy bilemiz. Alayda osynau termin turaly bir de bir sayasatker nemese sala mamany, bir de bir ghalym nemese din ókili týsinik berip, termindi «beymaral» paydalanatyndargha bir auyz «TÁYT!» degen emes. Sonyng saldary bolar, bayqap qarasam, songhy kezderi orys tilinde jariyalanyp jatqan keybir aqparattarda    «ISLAMIST» nemese ISLAMISTY degen tirkester payda bolypty. Yaghni, lankestikke qatysy bar-au degen kýdiktige nemese kýdiktilerge «islamist», «islamisty» dep at qoyyp, aidar taghady. Búl qalay sonda? Múny qalay týsinuge bolady sonda? Músylman adam әlbette «islamshy» bolmay ma, a? Álde men birdeneni shatastyryp otyrmyn ba? Mening týsinuimshe, kez-kelgen lankestik «diny zkstremizm» retinde Islamgha da, basqagha da tanylmaugha tiyisti. Múnday oqighalardyng sony, yaghny Parijdegi lankestik men Niameydegi shirkeulerdi órteu siyaqty oqighalardyng sony... dinaralyq SOGhYSqa úlasyp ketui tipti de ghajap emes. «Andamay sóilegen, auyrmay óledi» demeytin be edi?!

Marat MADALIMOV.

Abay.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406