Ótken ghasyrdaghy Azamat soghysy jyldarynda Torghayda, Semeyde, Zaysanda, Lepside, t.b. jerlerde qúrylyp, az uaqyt soghyssa da, Qazaq elining tәuelsizdigi ýshin kýresip, nebir últtyq-patriottyq erlikting ýlgisin kórsetken Alash polktary turaly ne bilemiz?

Qazaq әdebiyetining klassiygi Ghabit Mýsirepovting bylay bir jazghany bar: «...Jana Semeyding shetinde otyrghan Ortalyq Alashorda Kolchakpen shart jasasyp, Sovet ýkimetine tús-tústan jabyla bastady. Alash polkteri maydangha shyqty. Alashorda beybit eldi talan-tarajgha salghan bandylardyng ordasyna ainaldy» (Tandamaly ýsh tomdyq, 2-tom. Almaty. 1980 j. 465-bet).

Kenestik kezding iydeologiyasymen lajsyz jazylghan jaghday shynynda da osylay ma edi?

Alghashqy Alash polktary Lepsi uezine qaraghan qazirgi ShQO-nyng Ýrjar, Maqanshy, Taskesken, Ayakóz, Lepsi ónirlerinde úiymdastyrylghan edi. Tarbaghataydyng kýngey betterinde Alash jasaqtarynyng lekteri 1918 jyldyng basynan qúryla bastaydy. Sarqanttyq matay ruynan shyqqan Kerimbay (podpolkovniyk), Kensaba (polkovniyk) Qarabúlaq auylynda alghash eskadron qúrady. Osy jyldyng qys ortasynan bastap, Kóktúmada (qazirgi Ýrjar audanynyng Baqty auly) jasaqtardy 6 ay dayyndap, Jetisu maydanyna attandyrghan.

Tarihy derekterge qaraghanda, әskery dayyndyq sauatty jýrgizilgen. Atpen shauyp kele jatyp, eki qaptalgha qargha shanshylyp qoyylghan shybyqtardy qylyshpen shapqanda, qiylghan shybyqtar tip-tik týsui kerek eken. Okop qazu, qorghanu, nayzamen shanshu, vintovkamen at ýstinde atu siyaqty týrli әskery әdister dayyndyghy jasalady. Polk sarbazdaryna «Alash gimni» de ýiretiledi.

Birde Lepsiden Kóktúmagha tanymal Alash qayratkeri, әri polkting komandiyri Otynshy Áljanov kelip, sarbazdardyng dayyndyghyn kóredi. Sonda sap aldynda sóilegen Otynshynyng qanatty sózi sarbazdardyng jadynda mәngi saqtalyp qalypty: «Kóz aldaryna elestetinder! Resey ýkimeti búryn aqboz at siyaqty bolatyn. Sol aqbozdan attyng qasqasynday ghana aq ýkimeti qaldy. Qasqa bara-bara tóbelge ainalady da, jay ghana jiyren at bolady. Jeti zәlimnen qúrylghan ýkimet keledi. Ol – úry, ótirikshi, imansyz, dinsiz, qatygez, jauyz, t.s.s. Ol ýkimetten jeti ata-babannyng úrpaghyna iynening jasuynday jaqsylyq kelmeydi. Tek Qúday qaydasyng dep, kókke shyqqanda, әlemdi sharpyp, ol óz-ózinen qúlaydy», – degen eken.

Otynshy úzyn boyly, dauysy zor, aryq qara kisi eken. Ol qúralaydy kózge atqan qas mergen bolypty. Jattyghu alanynda nagan men myltyqpen kókke laqtyrghan tiyndardy atyp týsirgen.

1918 jylghy Lepsi tóniregindegi úrystarda Alash polkine Otynshy tikeley basshylyq jasap, qyzyldargha qarsy nebir sәtti soghystar jýrgizedi. Kýzde soghys ónerin ozyq mengergen, shetinen mynmen aiqasatyn jiyrma shaqty sarbazben Otynshy jedel Semeyge shaqyrylady. Sol joly tapsyrma oryndau saparynda Otynshy qaza bolady da, Jetisu maydanynda qyzyldargha qarsy soghysyp jatqan Alash polkine tikeley ataman Annenkovtyng ózi basshylyq jasaydy.

El aghalary, biy-bolystar el ishine Alashorda ýkimetining maqsaty turaly týsinik júmystaryn jýrgizedi. Áskerding iship-jemine qala, auyl baylarynan, halyqtan jiylghan qarjygha ógizder satyp alynady. Auyl halqy: «Malymyz balamyzdan artyq emes», – dep, qoralap mal jinaydy. Moldabay degen bay ógizderin qymbatqa satypty. 1930 jyldary ol ólgende, kelinderi bylay joqtapty:

On alty at berip orysqa,

Talastyng atam bolysqa.

Alashqa qimas malynnan,

Bir toqty shyqpady-au soyysqa. –

dep.

Alash sarbazdary ýilerinen at minip shyqqan. Áke-shesheleri Alash múraty jolynda etterinen et kesip, balalaryn oqqa baylaghanday, ýiden janaza oqytyp shygharyp salghan. Sarbazdar atpen sapqa túrghanda, attyng týsine qaray túrghan: kók attylar bir qatargha, jiyren attylar bir qatargha, t.s.s. Al jayau әskerdi ru boyynsha sapqa tizgen: «Semiz nayman» rotasy, «Bayjigit» rotasy, «Syban» rotasy, «Bolatshy» rotasy, t.s.s. dep.

Alash polkinde ýsh dóngelekti, atpen sýiretip jýretin 14 zenbirek bolghan. Olargha ofiyserler basshylyq jasaghan. Kóshpeli as-auqat, qazan-oshaghy bolghan. Qazandardy dóngelekti ramagha ornatyp, atpen tartyp jýrgen. Onymen jýrip kele jatyp, jol ýstinde as әzirlene bergen. Baghyndyrghan auyldardyng ýilerine kýzet qoyyp, әr shanyraqta birneshe sarbazdan túra bergen.

Tarihta mynaday derekter bar: «...1918 jyldyng sonynda annenkovshylar ýsh kýn ishinde Lepsi uezining Petrovskiy, Pyatigorsk jәne Predgornoe degen ýsh qonysyn órtep, tonady» («Qazaqstan tarihy», M.Qozybaev, K.Núrpeyisov, Q.Jýkesh. 2003 j. 39-bet).

Búl auyldyng túrghyndary qatty qarsylasady. Qyzyldar sheginip kelip, auylgha tyghylady. Ár kóshe, әr búrylys, әr qaqpany alu onaygha týspeydi. Osy soghysta Shynar Mәmetekov (Asan Aytmúhametting aghasy) erlikpen qaza tabady. Talay alash sarbazdary shyghyngha úshyraydy. Sol siyaqty Andreevka (qazirgi Qabanbay) týbinde de Alash polki qatty shyghyngha úshyraydy. Orys mújyqtary soghysyp jatyp, qyzyldargha qol kóterip kirip ketip, búlargha qarsy oq atqan.

Kepishev Bayzolla degen sarbazdyng mynaday aitqany bar eken: «Jan kerek bolghanda, jalghyz quraydy panalaysyn. Andreevka týbindegi soghysta ong qanattaghy Alash rotalarynan eshkim tiri qalghan joq. Pulemet atyp jatqan ózimizding Janqaranyng balasy edi, ol da oq tiyip jaralandy. Al pulemetti 2–3 kisi atuy kerek. Bireui kezenip atady, ekinshisi stvolgha oqtar keptelip qalmas ýshin, oqshantaydy kerip otyrady. Taghy bireu pulemetti qyzghanda suytyp, tazalap, maylaydy. Men jaralanghan jigitti jer bauyrlap, ong qoltyghynan bir qolymmen sýirep, ekinshi qolymda pulemetting oghy salynghan qorjyndy kezek-kezek jyljytyp otyryp, jan qalatyn zenbirekting janyna kelgenimde, orys ofiyseri: «Sen nege keldin?!» – dep, qorabynan pistoletin suyryp alghanda, kenetten kerney oinap qoya berdi. Qarasaq, qosymsha tyng kýsh kelip qalypty. Ofiyser «Uh!» dep otyra ketti.

Tyng kýsh qyzyldardy da, satylghan mújyqtardy da bauday týsirip, tas-talqanyn shyghardy. Osy satqyndyqtan keyin ataman Annenkov orys mújyqtaryn soghysqa jayau aidap, alghy shepke salatyn boldy».

Ataman Alash polkin qaytpas qyrghyndargha arnayy salmapty. Býkil armiyany últyna qaramay teng ústapty. Sarbazdar ataman basshylyghy tarapynan әdiletsizdikti aitpady. Annenkov Birinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysyp, «ataman» dәrejesine kóterilgen. Otyz eki jastaghy jigit. 2–3 balasy bar. 1918 jyly Ukrainadan Semeyge, odan Jetisugha jiberilgen».

Jazylghan tarihta taghy da mynaday maghlúmat bar: «...1919 jyly qazan aiynda Annenkov qaraqshylary keskilesken úrystardan keyin Cherkasskini (Serkesh) jәne basqa selolardy aldy. 1800 adamdy qyryp tastady...» (M.Qozybaev, I.Qozybaev. «Qazaqstan tarihy», 76-bet).

Ataman Annenkov shynynda da qanypezer adam bolghan ba? Myna derekke qaranyz: Cherkassk shayqasyndaghy jeniske oray ataman sarbazdar arasynda paluandar sayysyn úiymdastyrady. Ayakóz manynyng bir jigiti bәrin jyghady. Ataman sol jigitting bilek, san búlshyq etterin ústap kórip: «Sende 9 kisining kýshi bar eken. Múnda bir oqqa úshyp ketesin», – dep, әskery kiyimin sheshtirip, eline qaytarady. Sonday-aq Qalen mergen 1919 jyly Pasha merekesinde myltyqpen tiyndar atyp, erekshe kózge týsedi. Annenkov ony da «Aman jýr!» dep, әskerden qaytarypty. Tanymal әnshilerdi, baqsy-balgerlerdi de halyqqa kereksinder dep, ýiine qaytaryp otyrypty... Qalen mergen soghystan qaytqanda, aldyna polkting bir aighyr ýiir jylqysyn salyp beripti. Osynday adamdy qanypezer boldy deuge auyz bara ma?

Al atamannyng fiyserleri til biletin, jol biletin qayraty bar, qarudy jaqsy mengergen, bilimdi sarbazdardy alghy shepke salmay, mandaryndaghy tyl júmysynda ústaghan. Búl soghysta ofiyserler de, sarbazdar da qyzyldardyng jenetinin bilgen. Biraq sonyna qyzyl ýkimetke qarsy kýresken.

Ataman Annenkov óte súlu adam eken. Myng adamnyng ishinde «men múndalap» túratyn úzyn boyly adam bolypty. Úrys dalasynda erlik kórsetkenderge marapatty da, әskery ataqty da ayamay berip otyrypty. Atamangha 4 ret qyzyldardyng yqpalymen mújyqtar tarapynan jasalghan qastandyq әshkerelenedi. Qyzyldargha qarsy kýresken sarbazdar Annenkovty qúrmet tútqany sonday, «Alash gimnine» atamannyng da esimin qosypty.

Arghy atam er týrik –

Biz qazaq elimiz!

Shalqar kól, samal tau –

Saryarqa jerimiz!

Toy toylap, mal aidap,

Erke ósken Alashtyn

El qorghar erimiz!

Qayyrmasy:

Annenkov – ataman,

Qolday gór jasaghan!

Alashpyz qauymnan –

Qoryqpaymyz jauynnan!

Biz – Qaly Arystan,

Doldansa qoymaytyn.

Algha úmtyl, er Alash

Eling bar qorghaytyn!

Álihan, Álihan –

Alashtyng serkesi,

El qamyn oilaytyn!

Qayyrmasy:

Alash sarbazdaryn Birinshi dýniyejýzilik soghystan qaytqan, «ómirimizde bir ret qana prisyaga qabyldaymyz!» degen ofiyserler basqarypty. 1919 jyly Serkeshtegi soghysta bir ofiyser bileginen qylyshpen shabylypty. Ol: «Mynaday qatty soghys nemistermen de bolghan joq», – depti jaralanyp jatyp. Sol soghysta qyzyldardan sheginip kele jatqanda, Omardyng atyna oq tiyip qúlaydy. «Omar qaldy, Omar qaldy!» degen dauysty estisimen, Saghady keri búrylyp, quyp kele jatqan jaugha qarsy shauyp baryp, bir-ekeuimen qylyshtasyp, betin qaytarady da, Omardy mingestirip alyp qashyp keledi. Osylaysha Omar men Saghady ómir boyy arasynan qyl ótpestey dos bolypty.

Ataman armiyasynyng negizgi qúramy osy manyndaghy gornizondardan tartylghan kadrlar men әskery kazaktar, pereselenderden shaqyrylghan mújyqtar jәne әu basta Otynshy Áljanovtyng basshylyghynda soghysqan Alash polki edi. Keyinnen orys mújyqtary tútastay qyzyldargha berilip ketedi. Alash polki ataman armiyasynyng negizgi tiregine ainalady.

Biraq 1920 jyly kóktemde qyzyldar býtkil elde jeniske jete bastaghan kezde, Alash sarbazdary qylysh, myltyghymen Lepsi, Ayakóz, Ýrjar, t.b. baghyttargha top-tobymen eline qaytarylady. Sonymen Qazaqstanda azamat soghysy ayaqtalady.

Alash polkining yqpaldy túlghalarynyng biri – Núghyman Taraqty bolghan. Tegine ru atyn alypty. Oqyghan jigit eken. 1890 jyldary aghayyn arasyndaghy kiykiljinnen 20 ýy taraqty Abyraly-Jalaulydan kóship kelip, Targhabataygha qonystanady. Núghyman Otynshy Áljanovtyng serigi, oqqaghary, konvoyy bolady. Otynshy qaza tapqannan keyin, ataman Annenkovtyng oqqaghary jәne konvoyy bolady.

1920 jyly soghys ayaqtalghan son, Núghyman senimdi adamdaryna: «Meni bolishevikter kókke shyqsam ayaghymnan, jerge kirsem shashymnan tartyp, tauyp alady. Men adam tappas jerge ketemin», – dep, mәngilikke joghalady. Ol ne Qytay jerine, ne qalmaq ishine sinip ketedi.

Alash polkining kelesi bir tanymal túlghasy – Túrsyn Mústafaúly Jarqynbaev 1894 jyldary tughan, ruy – Kerey (Núraly). Búrynghy Shúbartau audanynyng «Kóktal» sovhozynda Túrsynnyng atasynyng atynda «Jarqynbay qystauy» degen meken әli bar. Túrsyn 2-3 aghayyndy jigitting otbasynda úldan jalghyz bolady. Túrsynnyng shesheleri aduyndy, pysyq adamdar bolypty. Túrsynnyng alghyrlyghyn, zerektigin bilgen shesheleri onyng 7–8 jasynda Shúbartaudan Kóktúmadaghy naghashy eline (Baqtygha) ony oqytu ýshin kóship keledi. Jylyna 2 siyr tólep, «staroslavyan» qarpindegi gimnaziyada oqytady. Túrsyn oryssha sóilep, oryssha jazghanda, orystyng nebir sauattylary basyn shayqap, riza bolyp, tandanady eken. Al tóte jazudy, qúran qaripterin óz erkimen ýirenip, keyin Semeyde múghalimder dayyndaytyn seminariyada oqypty. Túrsyn O. Áljanovtyng túsynda Alash polkining qoyma mengerushisi bolyp, ataman Annenkovtyng túsynda – shtabta pisari bolady. Býkil shtabtyng mәlimetteri, kiris-shyghys, soghys jospary, t.b. is qaghazdary Túrsynnyng qolynan ótedi.

Túrsyn Jarqynbaev soghystan oralghan son, kenes ókimeti túsynda Kóktúmada 1922–1926 jyldary audandyq komsomol komiytetining 1-hatshysy, 1926-1929 jyldar aralyghynda audandyq sot (sudiya) bolady. Ol kezde partiya, komsomol, sot, rokuratura – bәri audandyq atqaru komiytetine qaraydy da, atqaru komiyteti eski tәrtippen shekaralyq әskery gornizongha tikeley baghynady eken. Audandyq atqaru komiytetining tóraghasy – Túrsyn Qozybaev (1896–1964) bolghan, ruy – toghas. Audanda sol kezde joghary sauatty osy eki Túrsyn ghana bolypty.

1928 jyly kýzde Núghyman Taraqty men Túrsyn Jarqynbaevqa qughyn-sýrgin bastalady. Núghyman tabylmaydy. Al Túrsyn ózimen birge Jetisu maydanynda bolghan 30-day jigitpen Qytaygha ótip ketedi.

Túrsyn Jarqynbaevty 1950 jyldardyng basynda Qytay ókimeti Kenester Odaghynyng súrauymen qabyrghagha tirep qoyyp, halyqtyng aldynda atady. Túrsynnyng 4–5 qyzy, jalghyz úly bolypty. Túrsyngha әskerler myltyq kezengende, toptyng arasynan 15–16 jasar úly «әkemdi atpandar!» – dep, oqqa qarsy jýgiredi. Sonda balany bireu ústap qalady. Sol bala 1960 jyldary Ayakóz manynda poezding astyna týsip, qaza bolypty.

Túrsynnyng qarulas sarbazdary: «Túrsyn kezinde Qazaqstandaghy tórtting biri edi» – dep baghalaghan eken. Belgili jazushy Qabdesh Júmadilovting «Songhy kósh» romanyndaghy Túrsyn Janabaev bolyp jýrgen keyipker – osy Túrsyn Jarqynbaev eken.

Sol siyaqty Alash polkinde Omar Qashaghanov, Bayzolla Kepishev, Bayquan Týsipbaev, Saghady Dalabaev, Ydyrysh Slambaev, Qasenbay Jalauyrov, Demejan Tastymbaev, Jeldibay Kisimisov siyaqty býginderi úmyt bolghan últshyl azamattar boldy. Alashtyng búl sarbazdary 1970–1980 jyldar aralyghynda ómirden ótti. Omar Qashaghanov Alash polkinde kapitan bolypty. Keyinnen artelige jetekshilik etip, kolhozda óte yqpaly adam bolghan. Ol turaly: «Aqtyng ofiyseri bolypty, formasymen týsken sureti bar eken» degen el ishinde laqaptar kóp aitylatyn. Biraq ol kezde onyng Alash sarbazy bolghanyn eshkim bilmeushi edi. Últy ýshin úly soghysqa týsken qayran arys osylaysha atausyz qaldy.

Bayquan Týsipbaev keyinnen jarty Qazaqstangha tanymal synyqshy-emshi boldy. Kenes ókimeti dýrkirep túrghan shaghynda búl kisige tyiym salmay, em jasauyna erkindik berdi. Qalghan sarbazdar keyinnen qarapayym enbek adamdary boldy.

Esirkenov Imanәli degen sarbazdyng balalary әkesining Jarbúlaq auylynan Qalen mergenmen birge shaqyrylyp, Alash polkinde soghysqanyn әngimelep bergeni bar. Erterekte Kókterek-Oyrannan kóship ketken Janqabyldyng Raqymy, Qaraqol auylynyng túrghyny Qanapiya Júmaqbaev (el «Qyzylbala» deytin) Alash polkinde bolghanyn qarulastary aityp edi.

Búl bir ónirden ghana shaqyrylghan Alash sarbazdarynyng qysqasha ghana tarihy. Tarbaghataydyng kýngeyindegi 12 bolysta múnday jýzdegen ónir boldy. Alashqa әsker jinaugha, ony jabdyqtaugha qatty kómektesken bolystardyng talayyna syrtynan 1920 jyly Ombyda ólim jazasy shygharylypty. Tipti syrtqa qashyp ketken bolystargha deyin sonynan quyp baryp, kenestik sottyng ýkimin oryndatypty.

1970 jyldary Serkesh (Cherkassk) qorghanysyndaghy múrajaygha sayahatqa barghandargha onyng sol soghysqa qatysqan kýzetshisi: «My zdesi oboronyalisi, ottuda nam krasnye atakavaliy», – depti. Sóitse ol da ataman Annenkovtyng armiyasynda bolypty degen әzil taraghan.

Biraq búl maqalada aitylghan kóptegen jaghdaylar – el auzynan jetken jarym-jarty ghana aqpar. Endi Alash polkining 100 jyldyghyna oray osy tarihty shynayy zerttep, zerdelep, jeke kitap shygharatyn uaqyt jetken siyaqty. Búl orayda býgingi qazaqstandyq әskerdegi sarbazdargha patriottyq tәrbie beruge birden-bir mýddeli mekeme – QR Qorghanys ministrligi ýlken iske bastamashyl bolghany layyq edi.

Anyghynda, Alash polki shynayy әskery kýsh bolghanyn myna derekten biluge bolady: «...1918 jyldyng tamyzynyng 12-de Alashorda әskery bólimining bastyghy podpolkovnik Hamit Toqtamyshev (Kókpekti manynda qyzyldarmen keskilesken soghysta erlikpen qaza bolady) Uaqytsha Sibir ýkimeti soghys ministrining atyna: Semeyde 750 jauynger men 38 ofiyseri bar Alash polkining qúrylghanyn, Zaysanda – 200 adamnan, Pavlodarda – 150, Qarqaralyda – 250 jәne Óskemende – 250 adamnan túratyn әskery qúramalar jasaqtalyp, Qazaqstannyng әrtýrli aimaqtarynda qyzyldargha qarsy tikeley kiriskendigi turaly bayandaldy. Alashorda ýkimetining basshysy Á. Bókeyhanov Kolchak ýkimetining resmy delegasiyasymen jýrgizilgen kelissózinde Qyzyl Armiyagha qarsy Alash qaruly kýshteri is jýzinde 700 jigit Jetisu maydanynda, 540 adam – Troisk týbinde, 2000 adam – Oral oblysynda soghys әreketterine qatysuda». (K.Núrpeyisov, M.Qoykeldiyev. «Alash ham Alashorda», «Alash qozghalysy». Almaty,1995 j.).

Osy derekting ózinen Alash qozghalysy Qyzyl ókimetke qarsy qaruly soghys jýrgizgenin kóruge bolady. Endeshe el tәuelsizdigi jolynda qúrban bolghan qazaq sarbazdarynyng osy tarihyn býgingi úrpaq nege bilmeske?

Ramazan NÝSIPOV,

Ýrjar audany,

Shyghys Qazaqstan oblysy.

 (Derekkóz: «Obshestvennaya pozisiya» gazeti. №02 (273) 15 qantar 2015 jyl.

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Qazaq elin qorghaghan Alash polki turaly ne bilemiz?)

Abay.kz