Beysenbi, 6 Qazan 2022
Qogham 4248 0 pikir 17 Qantar, 2015 saghat 19:46

ELU PAYYZGhA KEDEYLENGEN ELDI ENDI NE KÝTIP TÚR?

Onsyz da túrmys jaghday dinkeletken halyq esin jiyar-jimastan, Qoy jyly taghy da jappay qymbatshylyqqa tap boldy. Aghylghan aqparatty oqyp otyrsan, jaghandy ústaysyn.

Mәselen, eldegi auyl sharuashylyq ónimderining baghasy ótken jyldyng 9 aiynda 13,3 payyzgha artqany jyldyng alghashqy eki-ýsh kýninde belgili boldy. Onyng ishinde ósimdik sharuashylyghy ónimderi 20,8%-gha, mal sharuashylyghy ónimderi – 2,4%-gha qymbattaghan.

Mynaday qalyng qymbatshylyqty oqyghan oqyrman óz-ózinen oigha qalady – búl ýkimet bizdi qayda alyp barady dep: ótken jyly biday baghasy 24,7%-gha, kýrish – 19,6%-gha, arpa – 9,5%-gha, jýgeri – 7,4%-gha, tary – 1,8%-gha, al qaraqúmyqtiki 15,4%-gha artyp, qarabiday – 6,5%-gha, súly baghasy – 2,6%-gha ósken. Týinekti piyaz 39,8%-gha, kartop – 22,5%-gha, oramjapyraq – 21,8%-gha, ashana sәbizi – 16,4%-gha, ashana qyzylshasy – 14,4%-gha qymbattaghan. Qús eti 12,4%-gha, shoshqa eti – 6,4%-gha, jylqy eti – 4,5%-gha, iri qara mal eti – 2,7%-gha, qoy eti – 2,6%-gha artqan. Júmyrtqa baghasy 21,5%-gha, al shiyki sýttiki 10,3%-gha ósken.

Endi búl kórsetkishterding biylghy jyly qalay-qalay ózgeretinin aitu qiyn, biraq bagha atauly múnan әri taghy da sharyqtamasa, kemimeytini anyq. Sebebi Reseymen odaqtasqan elding tengesi rubliding jolyn qúshu qaupi lap qoyar topan suday irkilip túr.

Mysaly ýshin, jyl bastalar-bastalmastan, Óskemende jogharghy sortty nan baghasy qymbattap, 70 tenge boldy. Bidayyn qar astynda shiritip, astyq tapshylyghyn qoldan jasaghan Qazaqstanda Óskemen ghana emes, ózge ónirlerde de nannyng qymbattauy oryn alar aqiqatqa ainalar sәt alys emes..

Jana jyldyng alghashqy kýninen bastap Aqtóbe oblysynda elektr energiyasy tarifteri jeke túlghalar ýshin 5%, zandy túlghalar ýshin 9,7%-gha ósti. Ózin-ózi 80% elektr energiyasymen qamtamasyz etetin Aqtóbe oblysyndaghy búl qymbattaudy resmy oryndar «Energojýie» JShS men «KEGOC» AQ-nyng tasymaldau tarifterining úlghangy saldarynan» deydi.

Aqtóbe oblysymen jarysa, Shymkentte elektr energiyasynyng tariyfi 6%-gha, Pavlodarda 3,6%-gha qymbattady.

Sol siyaqty 1 qantardan bastap Almaty men Almaty oblysynda elektr energiyasy tariyfi 7,5%-gha ósti. Jaryq qúny ósken son, búl qymbattau ashy ishektey shúbatylyp, ekonomikanyng basqa sektoryna ene beretini óz-ózinen týsinikti. Óitkeni jaryq qymbattaghan son, bizding elde qalyptasqan «ekonomikalyq dәstýr» boyynsha, qymbattamaytyn eshbir zat, eshbir qyzmet týri joq!

Tarifterding óskeni óz aldyna, 2015 jyly tozyghy jetken su jәne jylu magistralidary halyqtyng qarjysy esebinen almastyrylatyn bolady. Búl turaly mәjilisting jalpy otyrysynda Últtyq ekonomika ministri Erbolat Dosaev mәlimdedi. «Tabighy monopoliya bolghandyqtan, tariften basqa payda tabatyn jol joq. Býginde Europalyq damu bankimen júmys jasalyp jatyr. Ýkimet 2020 jylgha deyingi tarif sayasaty boyynsha jana baghdarlama qabyldaydy», – deydi Dosaev bylq etpey.

Biraq tarifter qanshalyqty jәne qashangha deyin qymbattaytyny turaly Dosaev lәm demegen. Ol bar bolghany «tarifter óspey túryp, aldymyzdaghy súraqtardy bәribir sheshe almaymyz» degen senimde ekenin jetkizdi.

Onsyz da ashqúrsaq halyqqa endi qúbyr jóndeu men «TES»-terding tesigin jamau-jasqau shyghyny qosylsa, tariftering bir ornynda túryp qalayyn dep túrghan joq – ósedi. Óskende de – ókirtip óser týri bar.

Onyng ýstine kórshiles Reseydi mendegen tereng daghdarys bizdi de sharpyp óter týri bar. Bizge Euraziyalyq ekonomikalyq odaq mýshesi retinde Reseyge qol úshyn beruge tura keledi. Sóitip, otandyq tauarymyzdyng basym bóligin Reseyge odaq belgilegen baghamen jiberuge mәjbýr bolamyz. Al otandyq kәsipkerler óz kezeginde tauarlary arzangha ótip ketpeuding qamyn oilap, shygharghan ónimderining ishki naryqtaghy baghasyn qymbattata týsedi. Mine, qymbatshylyqtyng taghy bir keseli osydan keledi.

Resey bizding ónimge súranysty arttyrsa, birinshiden – Qazaqstannyng ishki naryghyndaghy tauar kólemi azayady. Búl óz kezeginde súranysty arttyryp, ónim baghasynyng ósuine yqpal etedi. Demek, Qazaqstan halqyn qymbatshylyq odan әri qysa týsedi degen sóz...

Bir sózben aitqanda, Reseyding Europa importynan bas tartuy – bizdegi azyq-týlik importyna aitarlyqtay әser etetin bolady. Mysaly, bizge AQSh-tan keletin 40,7 myng tonna et; Avstraliyadan keletin 1,1 myng tonna; Kanadadan 1,6 myng tonna et Resey arqyly ótedi. Resey endigi kezekte sol syrttan әkelinetin etke de jarmasuy ghajap emes. Eng qyzyghy, biz ózimizding ishki naryqtaghy tútynushylardy tolyq qamty almay otyryp, Reseyge qazirding ózinde iri kólemde et ónimin shygharyp otyrmyz! Demek, búdan bylay da Reseyding et jәne et ónimderine degen súranysy eselense, onda qolda bardy kórshige ghana berip otyrugha tura keledi. Sebebi et ónimderi naryghyna degen syrttyng súranysy ósse, ishki naryq onyng sonyna «ere keteri» anyq.

Onymen qoymay, Halyqaralyq valuta qorynyng habarlauynsha, Qazaqstan budjetining tepe-tendigi múnaydyng bir barreli 65,5 dollardan tómen týspegen jaghdayda ghana saqtalatyn kórinedi. Biraq bagha 60 dollardan tómendese, Qazaqstan ekonomikasynyng damuy qantarylady eken (týpnúsqa – EurasiaNet).

Al kýni keshe ghana múnaydyng bir barreli 45 dollardan tómenge týskeni belgili boldy. Aldaghy uaqytta búl kórsetkish 35 dollargha deyin tómendeydi degen boljam da aityluda...

Endi osydan keyin Últtyq bankting «2015 jyly devalivasiya bolmaydy» degenine eshkim senbeytini anyq. Kerisinshe, eldegi birqatar sarapshylar «devalivasiya sózsiz bolady jәne ol qajet shara» deydi.

Qymbatshylyqtyng kókesi bizding syrtqy qaryzymyzda bolyp túr. Byltyrghy jyly ghana Qazaqstannyng memlekettik qaryzy 27,6%-gha ósip, 5,614 trillion tengege jetti. Búl turaly QazTAG aqparat kózi 5 qantar kýni QR Qarjy ministrligining saytyna sýiene otyryp habarlaghan bolatyn. Onyng 5555,3 milliard tengesi ýkimetke tiyesili: 4178 milliard ishki jәne 1377,2 milliard syrtqy qaryzdy qúraydy.

Salystyru ýshin aitar bolsaq, múnan bes jyl búryn, yaghny 2009 jylghy 1 qantargha Qazaqstannyng memlekettik qaryzy 1,33 trillion tenge ghana bolatyn. Bes jyldyng ishinde búl kórsetkish 4 trilliongha óskenin eskersek, «Núrly jol» Jana ekonomikalyq baghdarlamasy qaghaz jýzinde qalatyn qújat qana bolayyn dep túr.

«Jyghylghangha – júdyryq» degendey, biylikting halyqty «halyqtyq Ay-piogha» shaqyrghany da, alghashqyday emes, sәtsizdikke úshyrady. Songhy aqparat boyynsha (QazTAG), QazMúnayGaz BarlauÓndiru (QMG BÓ) aksiyalarynyng qúny 22,3%-gha deyin tómendegen. Qazaqstan qor birjasy habarlaghanday, qantar aiynyng ekinshi aptasynda 12 050 tengege bir ghana kelisim jasalghan! Múnay kompaniyasynyng artyqshylyqqqa ie aksiyalarynyng qúny sauda-sattyq barysynda 6,03%-gha týsip, 10 700 tengege deyin tómendedi.

QMG BÓ múnay óndiru kólemi jaghynan Qazaqstanda kóshbasshylardyng ýshtigine kiretinin eskersek, búl quanarlyq jaghday emes. Óndirgen ónimi qúnsyzdanyp jatsa, eldegi iri múnay kompaniyalarynyng erteni qalay bolary belgisiz!

Qazaqta «Týieni jel shayqasa, eshkini aspannan kór» degen naqyl sóz bar.

Ótken jyly da jyl basy devalivasiyadan bastalyp, ol bizdi 20 payyzdyq qymbatshylyqqa úshyratqany belgili.

Sol tústa ayaq astynan abyr-sabyr bolghan halyq azyq-týlik ataulyny qaptap satyp ala bastady. Ile-shala, janar-jaghar may, izin ala ún men qant baghasy sharyqtap ketti. Bankterding keybiri shettegi qaryzyn ótey almaytyndaryn jariyalap, bankrot jaghdayyna úshyrady. «Túrghyn ýy baghasy qymbattaydy, dollar taghy da kóteriledi» degen qaueset jeldey esti. Biraq ol kezde de halqy birden elu payyzgha kedeylengen elde qalay ómir sýruge bolatynyn eshkim aitqan emes.

Sol siyaqty býgingi kýni «Múnay baghasy qashangha deyin arzandamaq?» degen súraqqa da jauap joq. Biraq bir nәrse anyq – OPEK múnay baghasyn arzandatu arqyly balama quatty óndirudi tiyimsiz әri perspektivasyz etudi kózdeydi. Búl – karteliding múnay geosayasatymen qatar jýrgizip kele jatqan sharasy.

Búl kezde qymbatshylyq ataulyny tek qana halyqaralyq daghdarystarmen baylanystyratyn bizding biylik  qarjy amnistiyasyn jariyalap, halyqty IPO-gha qatysugha ýndeudi bastap ketken edi. Jekeshelendiru jalghasyp, memlekettik mýlik taghy da jekege úsynyldy, jekeshelendiruding ekinshi kezeni jalghasty... Biraq búl sharalargha qaramastan, Jylqy jyly bagha atauly attay shauyp, apta sayyn órlegen bolatyn.

Endi eldegi bilgir mamandar «kórpege qaray kósiluge» kenes berude. Sebebi kórshi elderdegi geosayasy bәsekelestikting shiyelenisui men múnay baghasynyng qúldyrauy onsyz da shatqayaqtap túrghan ekonomikagha salmaq týsireri belgili. Ekonomikany stagnasiya jaghdayyna jetkizbes ýshin, Últtyq qordan 707,5 milliard tenge qosymsha qarajat ta bólindi.

Biylikting tandayy taqyldaghan sheshenderi «biz serpindi, tez damushy, auyspaly jәne... túraqsyz әlemde ómir sýrip jatyrmyz» dep ekiúshty oy bildirip, «әrkimning әl-auhaty ózi qabyldaghan sheshimderine baylanysty» dep jauyrdy jaba toqyghylary keledi. Mamandar bolsa, taryla týsken naryq jaghdayyn eskerip, qarajatty tartyna júmsaugha, artyq nesie almaugha kenes berude.

Sóitse de, biylghy jyldyng kýrdeli bolaryn jasyru mýmkin bolmay túr. Sebebi biylghy jyldyng birinshi jartysy jenil bolmaytyn kórinedi. Eger artyq aqshanyz bolsa, ony mindetti týrde bankte saqtau kerek eken. Sonday-aq depozitterde aqshany týrli valutamen saqtaugha bolatyndyqtan, osy mýmkindikti paydalanyp, aqshany 3–4 týrli valutamen bólip salghan tiyimdi kórinedi. Biraq búnyng bәri «sugha ketkenning tal qarmaytyn» sózi. Biylikting qarjylyq mәselege qatysty nasihatyna aldanyp, taqyrgha otyryp qalmaudyng qamyn jasay bilu kerek.

Biylghy jyldyng túraqsyz ekonomikalyq ahualynan qarjygerler men sheneunikter de seskenip, halyqty ýnemdilikke shaqyryp әlek! Biraq ýnemdilik degendi sheneunik atauly sol halyqtyng ózinen ýirense, jón bolar edi. Ekinshiden, «qúrghaq qasyq auyz jyrtady» degendey, jay әnsheyin úrandau men tәlimsu halyqqa nan bolmaytyny taghy belgili.

 

Dayyndaghan Gýlmira TOYBOLDINA.

 

(Derekkóz: «Obshestvennaya pozisiya» gazeti. №02 (273) 15 qantar 2015 jyl.

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Qymbatshylyq qamyty QYSYP BARADY –

halyq qaytip kýn kórer?»)

 

Abay.kz

0 pikir