Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Qogham 3846 0 pikir 13 Qantar, 2015 saghat 10:02

KIShKENTAY «KOMMERSANT»

Birde mynaday bir qyzyq jaghdaygha tap boldym: ontýstik astananyng ortalyq avtovokzalynan shyqqan bette kassir kelinshekting qolyma ýiip-tógip bergen úsaq tiyndaryn ne isterimdi bilmey, eki alaqanyma uystap ústap túr edim, tap bir osy sәtti andyp túrghanday, janyma zyrghyp kelip «inomarko-velosiyped» toqtay qaldy. Toqtay qaldy da, jas mólsheri on eki-on ýshter shamasyndaghy qazaqtyng qaratory balasy maghan ong kózin syghyrayta qarap:

- Aghatay-au, qolynyzdaghy qaptaghan úsaq tiyndarynyzben qaltanyzdy tompaytqansha, olarynyzdy odan da maghan berip qútylsanyzshy, - dedi. Al kerek bolsa! Jópeldemede men ne derimdi bilmey sasqalaqtap qalyp edim, sony sezdi me, әlgi bala taghy da bastyrmalata sóiledi:

- Siz endi bylay... qoryqpanyz, men sizden tiyndarynyzdy tegin bere qoyynyz dep túrgham joq, men olarynyzdy satyp alayyn dep túrmyn.

Mәssaghan bezgeldek! Týkke týsinsem búiyrmasyn. Adam degen... susyp qolyna da, qaltasyna da túrmaytyn úsaq tiyndardan tezirek qútylugha asyghushy edi, al myna bala bolsa bas-kóz joq, qaptaghan qara baqyrlaryndy satyp alam dep túr. Múnysy nesi, ә? Álde búl bala maghan «falishivyy banknottardy» tyqpalap jibereyin dep túr ma? Búl qalay sonda?

- Satyp alghany qalay sonda? Sen mening myna bir uys tiyndarymdy satyp alayyn dep túrsyng ba? – Meni birtýrli әuestik jenip, qaratory balanyng qapelimde kónilge qona qoymaytyn úsynysyna qyzyghushylyq tanyta bastadym.

- Siz meni dúrys týsinbediniz, aghatay, - dep qaratory bala endi emin-erkindeu sóiley bastady. – Men sizding tiyndarynyzdy iriletip berem. Andaghy qolynyzdaghy tiyndarynyz qansha tenge bolady... ýsh myng ba? – Qolymdaghy qara baqyrlardyng sanyn dóp basyp aitqan beytanys balagha taghy tandandym:

- IYә, ýsh myn.

- Minekeyiniz sizge ýsh myng tenge qaghaz aqsha, al andaghy tiyndarynyzdy maghan bere qoyynyz. – Ol osylay dedi de, әi-shәigha qaramastan qaltasynan myng tengelik qaghaz aqshanyng onshaqtysyn suyryp alyp, ishinen ýsheuin an-tang bop túrghan mening ekinshi qolyma ústata saldy. – Dúrystap qarap alynyz, aghatay, bәri de jap-jana taza aqshalar. «Tufta» emes.

 Basqany tanymasam da, tól tengemizdi jaqsy «tanushy» edim, sondyqtan qaratory bala bergen ýsh myng tenge qaghaz aqshany ary-beri audarystyryp, «ózimshe tekserip» kórdim. Joq, jalghan eshtenesi joq, taza tengeler. Tengeler bolghanda qanday! Jap-jana. Stanoktan jana shyqqanday sytyr-sytyr etedi.

- Áy... bala, - dedim men ekeuara auys-týiisimizdi bitirip alghan song qara baqyrlardan onay qútylghanyma quanyp, - jasyrmay shynyndy aitshy, sen myna... eki qaltana tolyp ketken tiyn-piyndardy qaytpeksin, a? Álde birdeneni bytqytyp jýrsing be?

Menen alghan tiyndardan basqa da tiyndary kóp bolsa kerek, eki qaltasy tompighan djinsy shalbarynyng yshqyryn qayta-qayta tartyp qoydy da, «aytsam ba eken, әlde aitpasam ba eken?» degendey maghan taghy da bir kózin syghyrayta qarady. Sirә, mening jýzimnen «satqyndyqtyng nyshany» bilinbedi-au deymin, óitkeni velosiypedining tiregishin shygharyp, onysyn ontaylap ornalastyryp qoydy. Sóitti de, «men sizge nemen ainalysyp jýrgenimdi aitayyn, al biraq sol qúpiyamdy ashqanym ýshin siz maghan bes jýz tengelik úsaq tiyndar beresiz, kelisesiz be? – dedi. Meni taghy da әuestik jendi. «Qoghamdyq kólikte jýrgende kerek bop qalady-au» dep qaltama alyp qalghan bes jýz tengelik tiyndarymdy sanap túryp, qaratory balanyng qolyna ústattym. «Mә, ainalayyn, bary osy. Osyghan riza bol da, әngimendi aita ber».

«Búl mening «lichno» ózimning ashyp alghan biznesim, әzirge búl salada mening «konkurentim» joq...» dep bastaghan qara balanyng әngimesin tyndap túryp, shynymen de tang qaldym. Sondaghy týsingenim mynau: búl bala qaladaghy avtovokzaldar men temirjol vokzaldaryndaghy, basqa da kópshilik jii jýretin jerlerdegi әjethanalargha baryp, qolyndaghy qaghaz aqshalardy úsaq tiyndargha aiyrbastap alady eken. Sosyn aiyrbastap alghan úsaq tiyndarynyng barlyghyn sol vokzaldardaghy kassalargha, odan qalsa ýlkendi-kishili dýkenderge, odan qalsa qaladaghy qaptaghan dәrihanalargha aparyp ótkizedi eken. Mysaly, ózining aituyna qaraghanda, ýsh myng tengelik úsaq tiyndardy dәrihanalargha aparyp qaghaz aqshagha aiyrbastasa, ýstinen eki jýz tenge kóredi eken. Qoghamdyq kólikke tenge shygharmaydy, óitkeni qala ishinde tek velosiypedpen ghana jýredi. Aytpaqshy, «inomarko-velosiypedti» (ózi osylay ataydy) osylay jýrip jinaghan aqshasyna satyp alypty. Ózining aituyna sensem, әkesi qaytys bolghan. Ýidegi auru anasy men ýsh jastaghy qaryndasyn, kolledjde oqityn ýlken apayyn osy «biznesinen» týsken «pribylimen» asyrap otyrghangha úqsaydy. Shynymdy aitayyn, kózderi janyp túrghan qaratory balanyng әngimesine óz basym sendim. Azdap múng úyalaghan kózderinde «qaytsem de adam bolamyn» degen sózder jazylyp túr, taghy bir bayqaghanym. Birneshe minuttardan keyin әngimesin ayaqtaghan oghan qarap: «jolyng bolsyn, «konkurenti joq kishkentay kommersant» dep kýldim de, «inomarko-velosiypedine» ayaq artqan onymen birazgha deyin qatarlasa jýrip otyryp, avtovokzaldan temirjol vokzalyna qaray shygharyp saldym.

Mine, búl da bizding qazirgi naryqtyq ómirimizding jylt etken bir kórinisi ghana. Tipti «osynday iydeya qarshaday qaratory balanyng miyna qalghan kelgen, ә!» dep te tang qaldym bir jaghynan. Al ekinshi jaghynan oilap qarasam, býgingi kýni qaybir sauda-sattyq salasyn alyp qarama, barlyq jerde úsaq tiyndar tapshy. Defisiyt, órkeniyet tilimen aitqanda. Yaghni, úsaq aqshagha súranys bar degen sóz. Osyny ózgelerden búryn bayqaghan әlgi bala odan ózinshe biznes jasap alghan. Úsaq tiyndardy qaghaz aqshagha satady. Ózi aitqanday, mysaly, ýsh myng tenge úsaq tiyndy ýsh myng tenge qaghaz aqshagha satady... nebәri eki jýz tengege. Úsaq tiynnan qinalghan saudager-kommersanttardyng kópshiligi quana-quana kelisetin kórinedi, balanyng úsynysyna. Eki jýz tenge olar ýshin týk emes! Al qaratory bala ýshin ol... әjeptәuir aqsha. Nesi bar, qay jaghynan alyp qarasang da, kinәlaugha bolmaytyn, kerisinshe qúptarlyq tirlik... әlgi balanyng osynau tirligi.

Qaratory balanyng sonynan qarap túryp, esime ABAY týsti. «Esekting artyn jusang da mal tap» dep danyshpan ABAY bekerge aitpaghan-au!

Marat MADALIMOV.

Abay.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2288
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2052
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1736
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2789