Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Qogham 9490 0 pikir 12 Qantar, 2015 saghat 10:41

JITIQARA: JER ATAUYNA JITI QARAUYMYZ KEREK

Jer-su ataulary – esting (pamyati) jady (kody), elding haty, tarihy. Jadymyz janylysyp jaza baghyt almau, elding tarihyn úmytpau ýshin jer-su ataularynyng qyr-syryna әbden qanyq boluymyz qajet. Sebebi toponimikalyq ataulardyng payda boluyna jergilikti jerding tarihy, dýniyetanymy, sharuashylyq-túrmystyq, geografiyalyq erekshelikteri, tipti, belgili bir halyqtyng ózine ghana tәn lingvistikalyq zandylyqtarynyng әseri mol. Osy orayda, Qostanay aimaghynda býgingi aityp, jazyp jýrgen ataulardyng ishinde oqshau túrghan bir jer atauy bar. Ol – Jitiqara.

Atalmysh atau resmy týrde osylaysha ornyqqanmen, anda-sanda búghan kýmәn keltirilip, «Jitiqara emes, Jetiqara» dep aityp jýrgender de bar. Kezinde sol daugha qatysushylardyng bireui maghan filolog retinde әdildigin aityp, bagha berudi de úsyndy. Biraq kenes dәuirinde qazaqsha atalatyn jer-su ataulary oryssha dybystalghanda búrmalanghandyghyn, kenes ýkimeti qúlap, tәuelsizdik alghan jyldary tarihy ataulardy qalpyna keltirude nauqanshyldyq sipat alghandyghyna kuә bolghandyqtan jәne búl mәselemen tikeley aralaspaghandyqtan sypayy týrde bas tarttym. Degenmen de; ishki týisigimde osy bir atauda shiykilik bar-au degen oy qylang beretin. Sebebi qara sózining aldyna «jitini» qosyp «Jitiqara» dep jýrgenderding uәji halqymyzdyng jer-su attaryn qongdaghy halyqtyq qisyngha keraghar edi. Al «qara» sózining aldyna «jeti» sózin qoyghanda, onyng keng baytaq Qazaqstannyng kez-kelgen jerinen oghan úqsas «aghayyndaryn» tabu onay bolatyn. Qysqasy, aldynghysynyng «aghayyndary» az, songhysynyng «tuma-tuysy» kóp. Mysaly, jer-su attarynan Jetisay, Jetibay, Jetisu, Jetikól, Jetiasar, aspan deneleri ataularynan Jetiqaraqshy, ru-taypa ataularynan Jetiru t.b.

Jitiqara (jiti+qara) – ýsteu men etistikting biriguinen qúralghan. Maghynasy: bir nәrsege, zatqa óte múqiyat qara degenge sayady. Osy jerde ataudyng qisynyn izdep kórelik. Birinshiden, Qazaqstannyng ken-baytaq ólkesinde ýsteu men etistik sózden qúralghan toponimika joqtyng qasy. Ekinshiden, halyqtyq atau neni múqiyat qara dep otyr? Ol jaghy da  týsiniksiz. Ras, búl aimaqta altyn, asbest syndy ken oryndary bar. Biraq bizding halqymyz ken izdep, ony óndiriudi kәsip etpegen ghoy. Qisynsyz dep otyrghanymyz – osy.

Jetiqara (jeti+qara) – san esim men zat esim (qara degen sóz syn esimdik te, zat esimdik te maghyna beredi. Biz búl jerde ol zat esimdik maghynada túr dep esepteymiz) sózderding biriguinen túrady. Maghynasy: jeti qarayghan zat, nәrse degenge keledi. Búl atauda qisyn bar. Mal sharushylyghymen ainalysqan, dalalyq jerde kóship-qonyp jýrgen halqymyz jer jaghdayyna baylanysty tóbe, tau-qyratty bolyp keletin búl ólkege Jetiqara dep atau bergendey... Onyng ýstine Tobyl ózeni osy ónirden bastau alady. Ózen, sulardyng biyik qyrat, tauly ólkeden oigha qaray aghatyny - tabighattyng búljymas zany. Osy orayda atalmysh oiymyzdy quatttaytyn qújatty oqyrmangha úsynghymyz keledi. Ol - HÝIII ghasyrda jazbagha týsken akademik IY.P. Falik ekspedisiyasynyng materialdary. Orys Imperatorlyq Ghylym Akademiyasynyng tapsyrmasymen Iogann Peter Falik 1768 jyly Orynbor ekspedisiyasyn qosylyp, 6 jylday Oral, Sibir, qazaq dalasyn aralaydy.

1824 jyly Resey Ghylym Akademiyasy IY.Falik jýrgizgen ekspedisiyanyng materialdaryn «Zapisky puteshestviya akademika Falika» degen ataumen baspa betinen jariyalaydy. Sol jariyalynymdardyng ishinde IY.Falikting Tobyl ózenining bastau arnasynan bastap tómengi saghasyna deyingi aralyqta jýrgizgen ekspedisiyasynyng materialdary bar. Búl bólimdi ghalym sayahatshy «Strana po Tobolu» dep ataghan.

IY.Falik Tobyl ózeni «Tetiygera» degen taudan bastau alatynyn jazady. Ol bylay deydi: «Tobol vyhodit na Yugo-Zapad v Kirgizskoy stepy iz gor, soedinyaishih Ural s Altayskim hrebtom pry gorah, nazyvaemyh Kirgizsamy Tetiygera-tau. Gory tam otlogi, bezlesny, ploskosti holmistaya, a bliz istochnika Tobolya stoit otdelinaya, kegleobraznaya gora, kotorui, po prichiyne pravilinogo ee vida, mojno by bylo pochesti tvoreniyem ruk chelovecheskiyh, esly by ona ne byla ocheni vysoka».

Shamamen HÝIII ghasyrdyng 1768-1774 jyldary  aralyghynda jazylghan jazbadan bizding býgingi tanda «Jitiqara» dep atap jýrgen ónirimiz «Tetiygera-tau» dep atalghanyn bayqaymyz. Jer atauynyng oryssha dybystaluy bizding súraghymyzgha tolyq jauap bermegenimen, anyq nәrse - ol ataudyng taumen baylanystylyghy jәne Tobyl ózeni tauly, qyratty jerden bastau alatyndyghy. Búl bizderge mynaday oidy «múryndyqtaydy»: búl jerding atauyna tauly jerding sipaty sәikes boluy kerek. Oryssha búrmalanyp jazylghan «tetiy» sózining «jitige» nemese «jetige» qanshalyqty jaqyn ekendigin oqyrman óz týisigimen anyqtar dep oilaymyz. Bizding týsinigimizshe, tóbe-tóbe bolyp keletin tauly ólke bolghandyqtan oghan «jeti» sany layyq sekildi. Qarapayym úghymmen aitsaq, Jetiqara - tauly, qyratty ólke.

Evropalyq ghalym, tegi shved IY.Falik «jeti» degen sózdi jazbagha týsirgende nemese onyng janashyrlary sayahat kýndeligin jariyalaghanda janylysyp «tetiy» dep ataghan sekildi kórinedi bizge. Sebebi jetiden bastalatyn jer-su ataulary bizde óte kóp. Jalpylyq kórinis keng óris alghan jerde belgili bir zandylyq bar dep tanu kerek. Jeti sanymen bastalatyn toponimikada músylmandyq dindi ústanatyn qazaqtyng sol bir sandy qasiyet tútqan dýniyetanymynyng izi jatyr. Aytalyq, Alla-taghala býkil әlemdi jeti kýnde jaratqan, aspan әlemi men jer asty jeti qabattan túrady, qaytqan kisining jetiligi beriletini degen siyaqty. Til tabighatyna da, kóshpeli halyqtyng geografiyalyq ataularyna da, halqymyzdyng dýniyetanymyna da jaqyny osy sekildi. Sondyqtan maghan «Jetiqara» atauy birtýrli ystyq. Ólketanushylar búl mәseleni terendetip, Resey patshalyghy zamanyndaghy ózge jazbalardan, kenes ýkimeti túsyndaghy arhivtik múraghattardan «Jitiqaranyn» naq atauyn әli de izdestire týskeni abzal.

Aytpaqshy, tәuelsizdik alghan tústaghy nauqanshyldyqta shaghyn-shaghyn kólderge bay ónir bolghandyqtan «Jetikól» dep atalatyn eldi meken «Áuliyekól» degen ataugha ie boldy. Ony ózgertushilerding bir uәji – «Jetikól» oryssha «Semiozernyi» degen ataudyng audarmasy degen tújyrym edi. Negizinde oryssha atau qazaqtyng «Jetikólinin» audarmasy bolatyn. Soghan zerde nazaryn salmay, kóp kólding birine berilgen ataudy eldi meken atauyna ainaldyryp jibergenimiz bar. Qazaghy az, ózge últ ókilderi qalyng shoghyrlanghan Qostanay aimaghynda әrbir jer atauyna múqiyat bolu – azamattyq paryz.

 

Almas Ábsadyq,

filologiya ghylymdarynyng doktory, professor.

 Qostanay qalasy.

Abay.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2288
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2052
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1736
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2789