Songhy 20 jyldan astam uaqyt boyy basqa ónirding tumasy basqaryp kórmegen Almaty oblysyna Amandyq Batalov әkim bolyp taghayyndalghanda, eki jaghday eske týsti. Biri – onyng osy oblysta on ýsh jyl qatarynan әkimning orynbasary bolghany: jana әkimmen birge ere keletin apyr-topyr auys-týiisterding birde-birinde Shalbaydan bastap, Ýmbetov qostap, Músahanov jalghap, eshbiri Amandyqty ornynan qozghamapty.

Gәp nede? Gәp – jana әkimge de júmys isteytin bir adam kerek qoy. Qosaghyna qoyday kógendep ertip keletinderi – shashbau kóterushiler. Olar oblysty bilip boldym degenshe, delqúly depesha dedek qaghyp, Aqordagha jetip barady: jana әkim shybyq basyn syndyrmay jatyr dep. Múndaydan Amandyq siyaqty aman alyp qalatyn adam kerek...

Ekinshi eske týskeni – el preziydenti ózi tughan oblysqa júmys saparymen kelgen sayyn, sol Shalbay bastaghan, Ýmbetov qostaghan, Músahanov jalghaghan әkimderding qysqasha bayandamasyn tyndap alyp: «Al, Amandyq, aitshy, jaghdaydy sen jaqsy bilesing ghoy...» – deydi eken Batalovqa búrylyp. Sonda ShÝM-der shýlmiyip túrady eken – orynbasarynyng preziydenti tәnti etken sózine eriksiz bas shúlghyp. «Áydә, Nazarbaev!..» – әreketi әlsiz әkimdi әdiram qaldyrudyng búdan asqan amalyn oilap tabu mýmkin emes shyghar!

Álde osy eki jaghday týrtki boldy ma, әlde Seytqazy aghatayym meni «týzulerdin» tizimine tyghyp jiberdi me – Batalovtyng BAQ basshylarymen kezdesuine belsene bardym. Osy bir baysaldy buryl jigitti jorta demep, aiyryqsha aimaqtaghy basshylyq qadamyna qoldan keler qosshylyq qylghym keldi.

Aytpaqshy, Almaty oblysyn «ayyryqsha» demeske bolmaydy. Ol «ayyryqshalyqty» jýziktep jipke tizsen, ala tangha aitylar әngime. Eki milliongha juyq halqy bar Almatymen aralas-qúralas jatqany – óz aldyna, tipti sol qaladan shyqqan qoqsyqqa deyin oblyspen ortaq әngime eken. Esimovting shang basqan qalasy tónirekti bylyqtyrady, Amandyqtyng oblysy oghan jauaptas. Osy jaghdaydy әkimning auzynan estigende, «әrkim óz boqtyghyn ózi nege jiyp-terip almaydy eken...» degen oy keldi. Nonsens! «Esimov nege oblystyng eginine kómek etpeydi...».

Búnyng bәri ber jaqtaghy balanyng oiyny. Bәrinen búryn oblysty ortaq «basqarghysy» keletin arghy jaqtaghy arqyraghan aghalardy aitsanshy! Biri-birinen ótedi: Qaskeleng – ýlken aghanyng inisi indegen «avtonomiya»; Úzynaghashtyng jarty jeri – Ýmbetovting ýmbeti; Kýrtining kýlli qúmy – Músahanovtyng mynghyrghan jylqysy jatqan jayylym; Jәrkent jaq – kedennen kire tartqan kókelerding «kók jaylauy»; Kamenkadan Qaskelenge deyin siresip jatqan «jaqsylar men jaysandargha» soqtyghyp kór – atajau atanasyn; Esikten ary – Zaghipalar zang qúrghan aimaq; Qapshaghay – qalyng qaltaly jaylaghan «zona»; Talghar – Taldyqorghandy úrmayyn dep túrghan joq; búghan Bolat-bauyrdy «krysha» qylghan týrikter men kýrdterding salyq degen týsinikti «týrtpeytin» qalyng qauymyn qos...

Osylar ghoy – oblysty «osobyi» qylatyn oibay. Osynyng bәri – Batalovpen biylikti bólise basqarsam deytin dókeyler. Osylardyng bәri donghalaqqa tayaq tyqpasa, Amandyq Almatynyng aimaghyn aman basqarsyn deytin tóte tilekshi emes.

Sonda Batalovqa ne qalady? Qalatyny – preziydentting dәrmen eter jarlyghy ghana: Amandyqty әkim qylghan. Eger ertengi kýni preziydent sybyrlaqtar men jybyrlaqtardyng sózine des berip, oblys әkimi ong jambasyna «jatpasa», ol da bir k...t sýrtuge kelmeytin kóp qaghazdyng biri bop qalady...

Biraq Nazarbaevtyn: «Amandyq, sen aitshy...» deytini dәtke quat. Qatarynan on ýsh jyl «zam» bolghan adam oblystyng ozyghy men osalyn on sausaghynday bilip otyrghany taghy bar. Endeshe elining ishindegi «eline» basshylyq eter er azamatqa pәrmen eter pәtuәni preziydent te aitqany anyq. Sol pәrmen kóniline medeu shyghar. Áytpese shalys basqanyn shotqa soghar «shataqshylar» alaqan ysqylap otyrghanyn ol da oilap jýrgen bolar...

Aytpaqshy, sol kezdesude Qaly qúrdasymnyng («Almaty aqshamy») degeni bar edi: osy jyldar arasynda oblysta «qisyq pen teris» jatqandy әbden kórdiniz – sizge tek solardy «oryn-ornyna qon» ghana qaldy dep. Dәl aitty: «Amerika ashatyn» emes, Amandyqqa qyzmet qyludy týzeu ghana kerek. Ony biylikshil basylymdar «halyqqa qaltqysyz qyzmet» deydi, «әkim bol – halqyna jaqyn bol» deydi, biraq ózderi osy halyqqa oppozisiya bop jýrgenin bilmeydi-au, bilmeydi. Olargha da ne daua – «bildirtpesten» basyp ozyp, qayda barsyn?

Men de bir neni bilip, mardymsyp otyr dersiz? Biletinim – bir-aq jәit: Amandyqtyng tórtinshi atasy Shanqy – Orta jýzge tanymal sheshen, by bolghan adam eken. Birde Arghynda ýlken As beriledi. Sol úly dýbirde qyzmet etip jýrgen on jasar Shanqy ýlkenderge qymyz әkele jatyp, abaysyzda shalynyp jyghylady. Sonda el arasynda by atalyp jýrgen bireu Shanqynyng aghayyndaryna qarap, beykýnә balany mazaq etip kýledi. Shanqy sol kezding ózinde qyrshanqy bala bolsa kerek – ornynan atyp túryp:

Kýn – kýn bola ma,

Qyzaryp baryp batpasa.

Tang – tang bola ma,

Sazaryp baryp atpasa.

Toy – toy bola ma,

Balalar qúlap jatpasa.

It – it bola ma,

Qúlap jatqan balany

Balaqtan alyp qappasa! –

degen eken. Sonda әlgi by óz kemistigin juyp-shayyp, ornynan túryp baryp, Shanqynyng mandayynan sýigen eken.

Búny sol kezdesuge jinalghan mýiizi qaraghayday jurnalister aldynda Amandyqtyng ózi aitty. Ony da ózdiginen emes, internet iyiriminen tapqanymdy sóz etip: «Amandyqtyng tórtinshi atasy by bolghan eken...» degen son, mening jansaq ketpegenimdi dәleldemek boldy ma eken – amalsyzdan aitqan edi.

...Qas qaraya Taldyqorghannan qaytar jol boyy Shanqy biyding sol aitqany esimnen ketpedi... «Balaqtan alyp qappasa...» dedi, ә?..

Ermúrat BAPIY.

(Derekkóz: «Obshestvennaya pozisiya» gazeti. (proekt «DAT» № 01 (272) ot 08 yanvarya 2015 g.) 

Abay.kz