Keshe «Qazaqstan» qonaq - ýiinde Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng Bas mýftiyi, sheyh Ábsattar qajy Derbisәlining «Atamúra» baspasynan shyqqan «Islam¬nyng jauharlary men jәdigerleri» atty kitabynyng túsaukeseri ótti.

Keshe «Qazaqstan» qonaq - ýiinde Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng Bas mýftiyi, sheyh Ábsattar qajy Derbisәlining «Atamúra» baspasynan shyqqan «Islam¬nyng jauharlary men jәdigerleri» atty kitabynyng túsaukeseri ótti.
Álemdik órkeniyetke músylman shyghysynyng qosqan ýlesi asa mol. Onyng ishinde әlemdi tanghaldyrghan ózimizding qazaq dalasynan shyq¬qan jaryq júldyzdarymyz da jeterlik. Basqasyn aitpaghanda, Ábu Nasyr әl-Faraby men Súltan Beybarysty aitsaq ta jetedi. Óz topyraghymyzdan ja¬ryp shyghyp, Islam kóginde qanat qaq¬qan әli de qazaq eline mәlimsiz qanshama jarqyn túlghalarymyz bar. Áriyne, olardyng kýlli dýniyege jarqyray tanyluyna sebep bol¬ghan adamzatty núrlandyrghan islam dini men órkeniyeti ekeni bel¬gili. Bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәlining keshe túsaukeseri ótken «Islamnyng jauharlary men jәdigerleri» atty kitabynyng basty taqyryby da sol turaly. Kórnekti ghalymdar men qo¬gham, mәdeniyet, din qayratker¬leri, JOO basshylary, meshit imamdary, BAQ ókilderi bas qosqan jiyndy M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet institutynyng diyrektory Seyit Qasqabasov jýrgizip otyrdy. Ol basqosudyng mәn-jayyn týsindirip, din, qogham, mәdeniyet qayratkeri, ústaz, aghartushy, ghylym men dindi sheber úsh¬tas¬tyryp jýrgen sheyh Ábsattar qajy Derbisәlining jana kitabynyng qúndylyghyna toqtalyp ótti. Ghalymnyng aituynsha, kitap bes bólimnen túrady. Birinshi bólimde islamnyng adamzatqa ortaq qúndylyqtary, qasiyetti Qúran Kәrimning mәn-manyzy, payghambarymyzdyng adamzat aldyndaghy enbegi, diny merekeler, Mәulit, Qadir týni jýieli bayandalady. Ekinshi bólimde islamnyng әlemdik órkeniyetke qosqan ýlesi, orta ghasyrdaghy úly dala perzentteri – qazaq dalasynan shyqqan ghúlama oishyldar men qayratker¬ler mýmkindiginshe qamtylghan. Ýshinshi bólimde Qazaqstandaghy din tarihy, meshitter, qazirgi diny ahual zerdelense, tórtinshi bólim¬de Bas mýftiyding Ispaniya, Mysyr, Ýndistan, Saud Arabiyasy syn¬dy birqatar elderge barghandaghy saparnama tarihy qazaq tarihymen baylanystyryla suretteledi. Besinshi bólimge BAQ-ta jariyalanghan әleumetke, qoghamgha, dinge qatysty súhbat¬tary toptastyrylghan. Osynsha mol mәlimet alugha mýmkindik beretin kitaptyng songhy týiininde basylym mazmúnyna baylanysty orys, aghylshyn tilinde qysqasha týsinikteme berilgen.
Endi búl shygharma qalay jazyldy, búl turasynda filologiya ghy¬lymdarynyng doktory, professor Ábsattar qajy Derbisәli by¬lay deydi:
– Bir ghana Syr boyynda Jent, Barshynkent, Ózkent, Ispidjab syndy sandaghan kóne shahar¬lar bolghan. Osy kentterde tuyp-ósken qazaq perzentteri keyin Arab týbegine deyin baryp, din-islam jolynda óner, bilim, ghylym salasynda ter tókken. Osylar jayynda jazylghan búl kitap mening 1995 jyly shyqqan «Qazaq da¬lasynyng júldyzdary» atty kitabymnyng jalghasy ispetti. Ol kitapta Otyrardan shyqqan 11 oishyl sóz etilse, múnda oghan jana¬dan 9 ghúlama qosylghan. Qazir bizde әl-Farabiylerding sany 30-gha, iassauiylerding sany 12-ge jetti. Áli tanylmaghan, ghylymy ainalymgha enbegen Týrkistaniyler, Naymaniyler, Jalairiyler jetip artylady. Mәselen, Ontýstik Qazaq¬stan oblysynda «Iqan» degen qystaq bar. Eski Iqan, jana Iqan dep bólinedi. Sol Iqannyng qaq ortasynda kóne qalanyng jer bo¬lyp ketken júrty jatyr. Osy Iqan qalasynan zamanynda әl-Iqany (әl-Týrkistani, әl-Faraby degen qosymsha attary bar) degen oqymysty shyqqan. Otyrarda bas imam bolghan, keyin Damaskide, Baghdadta ómir sýrgen, meshit-med¬rese basqarghan. Qyzuqandy, minezi qyzyq, óz mәzhabyna berilgen adam bolghan. Sham qalasynda óz dinin qorghap, tóbelesuge deyin barghan. Osy kisining 2 tom¬dyq kitaby Kuveytte shyghypty. Keyin ol kitapty Stambuldan tauyp, kóshirmesin aldym. Búryn qazaq dalasyna belgisiz bolyp kel¬gen osy kisining atynda qazir Iqanda meshit ashyldy. Sonday-aq Taraz qalasynyng ortalyq meshiti búryn halyqqa belgisiz bolyp kelgen tarazdyq ghúlama hibatulla at-Taraziyding atymen atalady. Búl kisilerding bәri kezinde tom-tom kitap jazghan, ataqty meshit-medreselerge jetekshilik etken. Osynday babalarymyz qalaghan islam dәstýrin berik ústanuymyz qajet.
Búl kitapta sóz bolghan danalarymyz negizinen, H-HIII ghasyrlarda ómir sýrgen. Nege? Sebebi búl kezde qazaq dalasynda biylik basyna islamdy memlekettik din etip jariyalaghan qarahandyqtar kel¬gen edi. Olar asyl dinimizdi órkendetti. Qazaq dalasynda Islamy ghylym-bilimning dәuirlegen kezi sol tús.
Kitaptyng túsaukeserine jinalghan akademikter – Serik Qirabaev, Súltan Sartaev, «Núr-Mýbarak» Egiypet Islam mәdeniyeti uniyversiytetining rektory, professor Mahmud Fahmy Hidjazy syndy birqatar tanymal oqymystylar sóz sóilep, su jana tuyndy turaly tolghanystaryn bildirdi. Bas mýftiyding ghalymdyq, shygharmashylyq, qayrat¬kerlik túlghasyna layyqty bagha berdi. «Islamnyng jauharlary men jәdigerleri» bereri mol tyng dýnie ekenin, qarapayym oqyr¬man túrmaq, mýiizi qaraghayday ghalymdardyng ózi esimin de estimegen ondaghan ghalymdardy ghylymy ainalymgha engizgen, elimizding tarihy, mәdeniyeti men jazba әdebiyetining kómbesin ar¬shyp kórsetken óte qúndy kitap ekenin birauyzdan atap ótti.

Tóreghaly TÁShENOV
«Ayqyn» gazeti, 28 mamyr 2009 jyl