Úlan-ghayyr jeri bar, úly múratty Eli bar, babalar jazghan úly tarihy men úrpaghy kóz tikken úly bolashaghy bar mening halqym – Úly halyq!

Núrsúltan NAZARBAEV.

Akademik Q.Sәtbaevtyng oy tolghamyna jýginsek, Úlytau «eski sóz estelikting keni». Jәne de «Úlytau keneresin Saryarqanyng kindigi dep aitugha bolady. Sondyqtan Úlytau jotalary qazaq dalasynyng neshe ghasyrdan bergi tarihynyng ashyq alan, keng maydany bolyp kelgen. Talay handar ordasyn osy Úlytaugha tikken. Talay batyrlar jasaghyn osy Úlytaugha ornatqan. …Sarysugha qúyatyn Qarakengir deytin ózenning jiyeginde ataqty Shynghys hannyng balasy Joshy han men Alasha handardyng mazarlary әli kýnge deyin búzylmay túr. Jylanshyq ózenining bastau kózi shyghatyn Úlytaudyng bir biyiginde Er Edigening molasy bar dep júrt anyz etedi. Abylay da ordasyn Úlytaugha tikken, Úlytaudyng týstik bókterindegi «Han tóbe» deytin jerde ótken HIH ghasyrdyng 30-shy jyldarynda ataqty Kenesary batyrdy Orta jýzding balasy basy Arghyn Shegen by bolyp, aq kiyizge salyp han kótergen» dep jazady. (Qarsaqbay audanynyng kýii. «Jana mektep» jurnaly, 1927, №5-6). Rasynda, Úlytaudyng qatpar-qatpar qúpiya syrlarynyng keremet bir kórinisteri osynday. Ol – Qazaq elining geografiyalyq ortalyghynda ornalasqan sayasi-ekonomikalyq jәne etnomәdeniyetining altyn ordasy. Ol ózining dәuirlep, gýldengen zamanynda Deshti-Qypshaq nemese Joshy úlysy atanghan.

Úlytau degende tarihy oi-sana, últtyq zerde-zeyin, ar-namys, qayrat-jiger, ruh tútas oyanady. Dalannyng tarihy, dana babalar, daryndy bahadýrler tarihy qaytadan janghyryp tiriledi. Úlytau úlylyghy men úlaghatynda telegey syr, tendesi joq tereng maghyna bar. Tarihtyng «altynday tazasy, almastay asyly» Tәuelsiz Qazaqstannyng ekpindep órleuine eresen serpin qosady.

El Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Úlytau tórindegi tolghanysynda «Úlytau – óte qasiyetti jer», «tarihtyng kuәgeri» dep airyqsha atap aitqanda: «Bizding eldigimiz, qazaq júrtynyng arghy týbi ghúndardan bastalady. Ghúndardan keyin kók týrikterge jalghasady. Odan keyin Altyn Orda ornyghady. Sóitip, handyq dәuirge úlasyp, keyin birtindep Tәuelsizdikke kelip tireledi» – dep, ótkenning týiin-týiin joldaryn týiindedi. Tarihy sabaqtastyq, memlekettilik, eldik jýiening saqtalatyndyghyn taghy da dәiektedi. Shyn mәnisinde, «emenning tamyry tereng bolmasa, ol dauylgha shydap túra almaydy», «Tarihyn bilmegen últtyng bolashaghy búlynghyr» ekendigin erekshe eskertti Elbasy. Búl – núsqa sóz.

Han jaylaghan Úlytau! Úly-úly handardyn, úly-úly biylerdin, Ketbúgha, Asanqayghy siyaqty kýishi-abyzdardyn, danqty bahadýrlerding basyn qosqan, mekeni bolghan kiyeli Úlytau. Alash imperiyasynyng belomyrtqasy – Úlytau! Tizbek-tizbek zamana kóshining tiri shejiresi – Úlytau. Týrki elining sharaynasy – Úlytau.

Búlay degende qúdiretti, úly biyleushi Shynghys han, Joshy han, Er Edige, Toqtamys han, Ámir Temir (Asqaq Temir) Qazaq handyghynyng tuyn tikken «eski joldy» Esim han, «qasqa joldy» Qasym han, Kerey men Jәnibek, «tura joldy» Tәuekel han, «jeti jarghyly» Áz Tәuke, Abylay han, Han Kene túlghasy últtyng oi-sanasynda janghyrady.

IH-HVIII ghasyrlardaghy týrk qaghandary men qazaq handarynyng Han ordasy (әri qamal-bekinis), Joshy ordasy men mazary, Alasha han kesenesi, Orda-Bazar qalasy, Dombauyl dyny, Tanbaly tas jazuy. Árqaysysy sol bir dәuirding epopeyasy ispetti. Aldymen, Shynghys han jayyn әngimelesek, ol týrikting Qara hanynan taraghan úrpaq eken. «Qara han atasynan keyin býkil elge patsha boldy. Qazirgi Úlytau jәne Kishitau degenderdi Ertaghy jәne Kertaghy dep ataytyn. Ol taulardy jaylar edi, qysta Qaraqúm men Syrdyng jaghasyn qystar edi» dep kórsetedi Ábilghazy «Týrik shejiresi» deytin kitabynda (Almaty, «Ana tili», 1992, 15-bet).

«Alasha han hәm onyng balasy Joshy han turasynan qazaq arasynda bar sóz» deytin el anyzynda («Dala uәlayatynyng gazeti», 1897, № 13-14, 18) mynaday oi-pikirler bar: «Qazaq halqy da Alasha handy ózi er, әdil, aqyldy bolghan song jaqsy kóripti». Nemese: «…Qazaq halqy ózine únaghan son, Alasha han múnda qalghan. Qazaq sol uaqytta kóshpeli eken. Er, ózi sheshen, zeyindi adamdy ózderine bastyq qylyp qoyyp, qazaqtar sonyng aitqanyna úiidy eken. Birazdan keyin Alasha han erligin de, sheshendigin de, zeyini barlyghyn da kórsetti. Ózining qolymen Alasha han jaudy әrqashan jene bergen. Ári-beriden song ózin qazaqtar han qoyghan». El әngimeleri belgili bir aighaqty aishyqty әri әsirelep jetkizetindigi mәlim. Qaytkenmen de shyndyqtyng dәn-dәnegi bary aqiqat.

Akademik Q.Sәtbaev «Er Edige» atty enbeginde (Mәskeu, 1927) osynau jyrdy «til saqtau», «til bayytu» jәne tarihilyq túrghydan tarazylay otyryp:

Alash alash bolghanda,

Alasha han bolghanda,

Qazaq-qalmaq, noghaylar

Bәri sonda bir bolghan.

Yntymaghy jarasyp,

Aydyn kóldey dýr bolghan,

Edil-Jayyq, Oraldy,

Órley, qoysha jayylghan… degen siyaqty eski ólender, teginde Alasha han dep el auzy ataqty Shynghys handy aityp jýrui de mýmkin» degen dúrys joramal jasaydy. Sonday-aq, oqymysty-geolog «el auzyndaghy eski sóz kópshilikting ar-imanynyng ainasy», «eski sózde qashan da myqty iz-tanba» bar dep tújyrymdy oy órbitedi.

Shejireshi Mәshhýr Jýsiptin: «Alasha hannyng Joshy han degen jalghyz balasy bolypty. Qúlan quamyn dep, bala astyndaghy aty jeligip, qúlannyng әngisine erip, qazasy sonan bolyp, bala attan jyghylyp, qúlan teuip óltiripti.

Alasha han, Joshy han,

Aqsaq qúlan josyghan.

Qúlan teuip óltirdi,

Búiryghyn aqtan keltirdi, – deytúghyn sóz sonan qalghan» (Mәshhýr Jýsip. Shygharmalary. 8-tom. Pavlodar, 2006. 147-bet. 157-159 better).

Joshy han (1187-1227) – әskery qolbasshy, danqty memleket qayratkeri.

Altyn Orda, Aq Orda, Kók Orda memleketterinin, Orta Aziya, Qazaq jәne Qyrym handyqtarynyng biyleushileri Joshy әuletinen ósip-óngender.

Jolbarys jýrekti Joshy 1208-1215 jyldarda Qytay elimen aradaghy shayqastarda qaharmandyqtyng ozyq ýlgisin tanytqan-dy. «Joshy óte jigerli, batyl, aibarly edi». (Tiyzengauzen V.G. Sbornik materialov otnosyashihsya k istoriy Zolotoy Ordy. Izvlecheniya iz persidskih istochnikov. M. –L., 1941. T.2., Str.13).

Ol 1216 jyly Yrghyz-Torghay ónirinde merkitterdi oisyrata jendi jәne Horezm shahy Múhammedting múzday qarulanghan joy­qyn shabuylyna tótep berdi. 1219 jyly Ene­say qyrghyzdaryn, Syrdariyanyng tómen­gi aghysyndaghy Syghanaq, Hodjent, Ýrgenish qalalaryn baghyndyrdy. Kóregen strateg, tendesi joq erlik qimyldardyng úiymdas­tyru­shysy Joshy han – Deshti Qypshaqtyng baq-berekesi, altyn qazyghy edi.

«…Joshy han әkesinen tura 6 ay búryn 1227 jyldyng 19 aqpany men 20 nauryzy arasynda mert bolghan-dy» (Tiyzengauzen V.G. Sbornik materialov, otnosyashihsya k istoriy Zolotoy Ordy, Izvlecheniya iz persidskih istochnikov. M.-L., T.2. S.210).

Joshy hannyng qapiyada qaza tapqanyn, Shynghys hangha:

Qiyrsyz qúba dalada

Qat-qat búdyr salada

Ordaly qúlan josyghan.

 

Mingeni túlpar qúnan-dy,

Ordaly ýrikken qúlangha

Qúighytyp oinap qosylghan.

 

Qúlan men túlpar elikken,

Josyghan qúlan jelikken.

Aqyrynda «shaynap óltirip, júlmalap jalmap» jer jastandyrghanyn Joshy úlysynyng úly qayratkeri zaty baghanaly nayman Ketbúghy (keyde Ketbúgha) osylaysha kýili tolghaumen kýnirentip jetkizedi.

Úlytau tarihyn әri qaray taratsaq, últ yntymaghynyng belgisindey «Tanbaly tas» jazuynda tarihy túlghalardyng esimderi, ru-taypa tanbalary, úrandar, on-órnekter qashalghan. Kóregen kósemder, batyrlar, abyz-biyler saltanatty mәslihat úiymdastyrghan, halyq taghdyryn oilastyrghan. Múnda Orys hannyn, Qúiyrshyq hannyn, Baraq hannyng jәne onyng balalary Jәnibek pen Kerey hannyng esimderi kórinis tapqan. «Alty úlysty saqtay gór» (akademik Álkey Marghúlannyng oquy boyynsha) degen úly tilek bar.

«Birinshi by – halyq, ekinshi by – tariyh», «Halyqtyng aqyly – múhiyt» degendey, halyq anyz-әngimelerine den qoysaq, HV ghasyrdyng orta sheninde Orda-Bazarda Orta Aziyanyng ataqty bilimpazy Úlyqbekting ardaqty qyzy Rabiya-Súltan-begim men Ábilqayyr hannyng aq nekesi qiylghan. («Úlytau», «Foliant» baspasy. Astana, 2006. 78-bet).

Úlytau aimaghynan qazaq saharasynyng shartarabyna dausy jetken sal-serilik ónerding maytalmandary, jyr dauylpazdary, danalyq eginin jayqaltqan, «ataly sózi atan týiege tatityn» oy men til kósemderi jarqyrap-dýrkirep shyqqan. Aytalyq, Qoylybay baqsy, Dosbol sheshen, Aymyrza dilmar, Shoqay bi, Bidash bi, Janqa sal, Bәshen sal, Jankisi, Toqsanbay әuleti (Qojabay men Bolman), Múqan Baltekeyúly, Tayjan, Niyaz, Imanjan, Meyram Janaydarúly, Barjaqsy Jansýgirúly jәne t.s.s.

Qonyrauly Qaradostyng Uәiis Bay­jan­úlyna sipattamasy:

Bolys degenshe, Uәiis desenshi,

Tolqyny tarpang aghys desenshi!

Ataghy Syrgha, Qyrgha da mәlim,

Serpini joyqyn barys desenshi!

Uәiis buynsyz jerge pyshaq úrmaydy,

Sharuanyng týbi noyys desenshi!

Búl auyldarynyng tentekteriniki teris,

Maghan sayys degenshe, mayys desenshi!

Jiyen el bolmasa da, bel bolady,

Odan da Uәiiske baryp kóris desenshi!

Baghanaly Babyr әuliyening (әri batyr) ghibraty:

Bilikti bilip aitady,

Kólgir kýlip aitady.

Batyr batyl aitady,

Jalqau jatyp aitady.

Myljyng irip aitady,

Jylpos ýgip aitady.

Nadan ýrip aitady,

Jolaushy jýrip aitady.

Ótejan biy:

Túlpardyng tórt túyaghynday birliging búzylmay, berekeli bolghanyna esh nәrse jetpeydi. Qily-qily zaman bolar. Syilassaq jekjat ta tuys. Jekjatty syrttan izde. Tilektes kóbeyer, tynysyng keneyer. Tuystyq tútastyghyng nyghayyp, jekjattyghyng jalpaq elge jayylyp jatsa, eldiginning ýstem bolghany».

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Áuliye­búlaqtyng kórkem de kelisti boyshang da oishyl kónening kózindey qayyndary Joshy hannyn, Alasha hannyn, Toqtamystyn, Er Edigening kózin kórgen bolar dep, olardy kie tútyp, syrlasyp, oy qúshaghynda tebirenip, ózining kemengerlik pikir-tolghanystargha kemel súhbatynda: «tildi qoldanyp, batyl sóileuimiz kerek. Tilding mayyn tamyzyp sóilep, basqa júrtqa ýlgi kórsetuimiz kerek» dep shegelep aitty.

Endeshe, búrynghy ótken dilmarlardyng auzynan shyqqan aqyqtay oilar, meruerttey móltildegen asyl sózder tiyanaqty jinaqtalsa, elding ruhany iygiligine ainalar edi.

«Úlytauda tughan úly oilar», «Kiyeli meken – Úlytau» deytin iri, kesek taqyryptar negizinde jazylghan syr-symbaty kelisken termeler «Tekti sózding tóresi – terme» respublikalyq bayqauynda janasha tanym, janasha kózqaras túrghysynan tereng oi, úshqyr sezimmen jәne terme sazymen aishyqty, naqyshty oryndaldy. El Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Úlytau tórindegi súhbaty aqyn, jyrshylardyn, termeshilerding oi-tebirenisterining jalyndy ózegine ainalyp, shabyt otyn mazdatty.

Aytalyq, Sәttibay Temirghaliyúly Jýnisovting «Kiyeli meken – Úlytau» termesinde:

Úlytau – últtyng úyasy,

Úly ruhymnyng qiyasy.

Tuyndysy tәnirdin,

Keppegen әli siyasy.

Qorghany bolghan eldiktin,

Túghyry ójet órliktin,

Alashtay әziz júrtymnyn

Imany, ary, úyaty.

Nemese:

Narkesken últtyq ruhymnyn,

Qayraghy bolghan Úlytau.

Eniregen erlerdin,

Bayraghy bolghan Úlytau.

Yntymaq, eldik, birliktin,

Aymaghy bolghan Úlytau.

Últqa es, jatqa ses bolghan,

Men bilsem búl tau tiri tau! –

degen týidekter Úlytau úlylyghyn jәne onyng kól-kósir qasiyetin, dәrejesin asqaqtata týskenin sezinuge bolady. Oy asyly, sóz asyly, oryndau mәneri bir-birlerine ýiles. Kórkemdik әlemi bay.

Aqyn Serik Seytmannyng «Úlytauda tughan úly oilar» atty jyry terendigimen, syrshyldyghymen ózgeshelenedi:

Últymnyng oiyndaghy úlyqty arman

Tórinde Úlytaudyng úlyqtalghan.

Óz úly oyatpasa kim oyatar

Tarihy әr tasynda túnyp qalghan?!

 

Qaratqan túlghasyna el nazaryn

Azamat demeydi me er ghajabyn.

Ishinnen últym degen úl tabylsa,

Izine biring qalmay er, qazaghym.

Ya bolmasa:

Qazaghym, bir túghyryng – Ana tilin,

Sózbenen tәpsirlegen dana aqylyn.

Tilimen Tóle, Qazybek, Áytekenin

Kýmәnsiz qazaq bolyp qalatynyn.

 

Qazaghym, bir túghyryng – Ata dinin.

Jandyrar baghyn Qúday batalynyn.

Imany músylmannyng jýreginde,

Ólshenbes kólemimen saqalynyn.

 

Qazaghym, bir túghyryng – baba dәstýr,

Dәstýrsiz din ústaghan jaramas qúr.

Halqymdy tura joldan adastyrar

Ghúryptyng qúnyn bilmes qara basqyr.

Qazaqtyng kórkem oy tarihynda nesheme aluan syrly oy oramdary jetkilikti desek te, búl jyrda qadau-qadau janalyqty qúbylystar bar. Ásirese, әserli, mәnerli, sazdy sóilemder.

Úlytaugha qatysty otty oy úshqyndary men kórikti tirkesimder mynaday:

1. Úlytau – halyq jýregi,

Úlytau – qazaq tiregi. (Sansyzbay Bazarbaev)

1. Úlytau – últtyng úyasy,

Qazaqtyng basyn qúraghan.

Alasha han, Joshy han

Toqtamys jortqan úly alan.

(Serik Túrghynbekúly)

1. Úlytau – úlylyqqa úya bolghan,

Úshatyn qyrandargha qiya bolghan.

Tek qana Úlytaudan bastalady,

Qazaqqa serik bolghan qiyal-arman.

(Serik Túrghynbekúly)

1. Últ quaty – tilinen nәr alghanday,

Abyzym Elge qayta oralghanday.

Mәngilik El – Mәrtebeli qazaq tilim,

Úlytau úly kóshten nәr alghanday.

(Shómishbay Sariyev)

1. Úlytau dep úran qyp

Handar Orda tikken jer.

Asanqayghy babamyz

Jayly qonys etken jer.

Alasha han, Joshy han,

Er Edige, Joshy han,

Qútlyq Temir handardyn

Dýniyeden ótken jer.

Ketbúgha kýiin shertken jer,

Ámir Temir kóregen

Altynshoqy tauyna

Tas qashap, belgi etken jer. (Farhat Orazov)

Shynynda, Úlytau turaly әngime – tútastay Qazaq eli turaly әngime. Yaghni, onyng tarihy, mәdeniyeti, dәstýrleri, auyz әdebiyeti, biy-sheshender, aqyn-jyraular múrasy. Memleket mәrtebesi – sol elding intellektualdyq әleuetimen ólshenedi. Endeshe, Úlytau ónirining baytaq tarihy men mәdeniyeti janasha zerdelenuge layyqty. Ol – últ mәdeniyetining belomyrtqasy. Akademik Qanysh Sәtbaev: «Orystargha Kremli qanday qadirmendi bolsa, meninshe Qazaq eli ýshin Úlytau da sonshalyqty qasterli…» degen sózi Zamana, Halyq, Últ atynan aitylghan ataly sóz.

Negizinde, Úlytaudy úlyqtau, sóiletu – Zamandy sóiletu, Tәuelsizdikti qorghau, qoghamdy týletu. Búl rette Jezqazghan – Beyneu, Arqalyq – Shúbarkól magistralidary Qazaq elining ekonomikalyq, mәdeny túrghydan qaryshtap damuyna danghyl jol ashady. Búl – órkendeuding kýretamyry. El qonady, el jerge ie bolady, yryzdyq-nesibe molayady. Eng bastysy – halyqtyng ruhy, jany asqaqtap, túrmysy jaqsarady. Ekinshiden, tarihshy A.IY.Levshinning «Opisanie kirgiyz-kazachiiyh, ily kirgiyz-kaysaskiyh, ord y stepey» (SPb, 1832) atty enbeginde Qyzyljar – Kókshetau – Aqmola baghytynda jәne Úlytau men Týrkistangha qaray sozylghan qara joldy Abylay han joly dep atalghan dep jazady.Teginde, HVIII ghasyrda Úly jýz ben Orta jýz qazaqtarynyng qarym-qatynastaryn nyghaytu jәne Abylay ózining әskerin basqaru maqsatynda dýniyege kelgen. Osy tarihy ýrdisti qalpyna keltirsek, tarihy zerdemizdi sәulelendirer edi.

Alty kýndey alaulap,

On eki kýndey oy oilap,

Aqyldy alpys jaqqa shaptyryp,

Aqyl jónge kelgesin,

Tolghay-tolghay jýgirgen –

dep Mahambet aitqanday, el Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Úlytau tórindegi súhbatyndaghy oi-pikirlerin «Qazaqstan Respublikasynyng Tәuelsizdigi – Mәngilik Elding Úly tarihy» atty bayandamasynda: «El tәuelsizdigi, últ múraty, úrpaq bolashaghy siyaqty úly qúndylyqtar ghana ghúmyrly» degen ózekti oilaryn órbite kelip: «Bizding últtyq tarihymyz – tendessiz tariyh» dep mәlimdedi. Ol Úly Týrki elining tarihyn Kók týrikter zamanynan bastap Altyn orda («Osynyng ózin sanaytyn bolsaq, 2000 jyldyq tarihymyz shyghady»), Qazaq handyghy, apaytós dalany mekendegen «babalardyng zandy múrageri», «býkil tarihtyng týp-tamyry» – Býgingi Qazaqstan mәrtebesin, qasterli Tәuelsizdigin asqaqtatyp, Mәngilik Elimizding bolashaghyn kestelep-órnektep jetkizip, «Tәuelsizdik tolghauyn» keremet bir kósemdikpen, sheshendikpen tuyndatty. Tәuelsiz elding núr núsqasyn, Tәuelsizdikting Úly ruhyn, halyq danalyghyn, «Tәuelsizdikting ómirlik filosofiyasy – Mәngilik El» jalpygha ortaq enbek ekenin sipattap-sóiletkeni qanday teren, kórkem.

Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng shynnyng shynynday, asyldyng asylynday, ar-ojdannyng ardaqty dausynday «Tәuelsizdik tolghauyn» respublika mektepterining oqulyqtaryna engizu shart. Óitkeni, qazaqstandyq patriotizmdi jas jetkinshekter sanasyna siniruge birden-bir kilt.

Elbasynyng taldap-tolghap: «Tәuelsizdik tolghauy úrpaqtyng jadynda janghyryp, Tәuelsizdik ruhy әrbir azamattyng jýreginde terbelsin!» degeninen Mәngilik El – Tәuelsiz Qazaqstannyng zamanynyng shalqyghan-tolqyghan múhitynda tau tolqyndarynan qaq jaryp ótip, júldyzymyzday jarqyrap, Kók tuymyz jelbirep, algha arshyndap-atoylap bara jatqanyna kәmil senimin kóruge bolady.

Kóregendigimen keleshekti kemeldikpen boljaghan úly babamyz Mahmút Qash­ghariyding «Tәniri dәulet kýnining kózin týrikterding kóginde tudyrdy» degen sózi (Halel Dosmúhamedúlynyng audarmasy) aqiqatqa ainalghanday.

Serik NEGIMOV,

L.N.Gumiylev atyndaghy

Euraziya últtyq uniyversiytetining professory, filologiya ghylymdarynyng doktory.

Abay.kz 

Derekkóz: http://egemen.kz/?p=46138