Beysenbi, 15 Sәuir 2021
Bәse... 5863 0 pikir 30 Jeltoqsan, 2014 saghat 11:42

TAGhY DA «TIRKEU» TURALY

Taqyryptyng túzdyghy:

http://abai.kz/post/view?id=2490

«QALADAN QUU KODEKSI»

Keshe elimiz Ýkimeti ayaq astynan sylq ete qaldy: baqsaq, әngime talay kýnnen beri qazaqstandyqtardyn, әsirese qazaqtardyng qyzu talqylauyna ainalghan PROPISKA mәselesine qatysty eken. Ishki ister ministrligi ókilining búqaralyq aqparat qúraldaryna bergen mәlimetterine qaraghanda, aldaghy jyldan bastap jekemenshiginde ýii joq qazaqstandyqtargha júmys isteytin jerinde tirkeuge túrugha bola beredi eken. Múnday   jaghdayda azamat bir tiyn da aiyppúl tólemeydi kórinedi. «Ákimshilik qúqyq búzushylyq turaly» jap-jana Kodekske ayaq astynan osynday ózgerister engizilipti. Taghy mynanday ózgerister bar: endi on kýnnen ýsh aigha deyin tirkeuge otyrmaghan qazaqstandyq azamattargha jәy ghana eskertu beriledi eken de, tirkelmegen merzimi ýsh aidan asyp ketkenderge ghana aiyppúl salynatyn bolypty. Ayyppúl mólsherin Ishki ister ministrligining ókili ashyp aita almady, soghan qaraghanda búl mәsele әli «birjaqty» bola qoymaghangha úqsaydy. Úzyn sózding qysqasy, aldaghy jyldyng birinen bastap baspanasy joq qazaqstandyqtar jaldap jatqan pәterlerinde, bolmasa júmys isteytin jerlerinde TIRKEUGE túrugha tiyisti, olay bolmaghan jaghdayda Kodeks boyynsha týrli-týrli әkimshilik jazalargha tartylady. Kodekstegi taghy bir janalyq – «kvartiranttary» kóship ketken pәter nemese ýy iyeleri tirkeude bolghan «byvshiy kvartirattaryn» dereu tirkeuden shygharyp jiberuge mindetti, olay bolmaghan jaghdayda olargha da aiyppúl salynady. Osymen BITTI búl janalyq.

Hosh deyik, «jer astynan jik shyqty, eki qúlaghy tik shyqty» degenge qatty úqsaytyn jana Kodekstegi «janalyqtargha» dereu osynday da osynday ózgerister engizilgenmen, búl ózgeristerding de onyp túrghany shamaly siyaqty. Mәselen, Astana men Almaty siyaqty alyp qalalarda auyldardan kelip júmys istep jýrgen qarapayym qúrylysshylar tirkeuge qayda túrady – әli bitpegen, fundamenti endi ghana qúiylyp jatqan, juyq arada bite qoiy da neghaybyl kóppәterli ýige nemese zәulim de zәulim ghimaratqa PROPISKAgha qalay túrmaq? Ou, salynyp bitpegen «obektilerdin» tiyisti qújattary da joq emes pe?

Osy jerde mynanday taghy bir mәsele bar: mysaly, firmanyng jekemenshiginde jyljymaytyn mýligi bolmasa, onda onyng jaldap otyrghan ghimaratyna tirkeuge otyrugha kim rúqsat bere qoyady eken, a? Búl da basy ashylmaghan manyzdy mәsele! Minekeyiniz, atalmysh Kodekstegi migha syimaytyn mәnsiz mәselelerding birqatary osynday.

«Toqsan auyz sózding tobyqtay týiini» - aldaghy jyldan bastap... ózgelerden góri ózimizding qazaqtardy qattyraq «qylqyndyrayyn» dep otyrghan osynau Kodeksti әli shiyki dep esepteuge әbden bolady. Qarasha halyqtyng kópshiligi osylay deydi.

Marat MADALIMOV.   

Abay.kz 

0 pikir