Senbi, 23 Qantar 2021
Ádebiyet 7757 0 pikir 28 Jeltoqsan, 2014 saghat 23:54

Talghat KENESBAEV. «MAHABBAT SENI...»

Aldanghan jýrek aldanysh izdeydi eken...
Jo-joq, aspan astynda aqiqat barda mening elimdi saghynghanym shyndyq. Jaraly jýregime em taba almay auruhana tósegine alasúrdym. Ózimdi-ózim aldaghym kelgen. Bolmady. Elimdi, Mahabbatymdy saghyndym. Óluge ainaldym... 
Qaydasyng elim... men kele jatyrmyn. Kýshikbay búlaghynan tolghap-tolghap su ishtim. Qasqabúlaqtan asyp kettim. Jýregim dýrs-dýrs etip keudeme syimaydy. Alda jol... Jol. Jol. Jol. Ýsh qaytara aitqan sәlemdey! 
Sonau alystan Orda tauy kórinedi. Shókken buraday. Kóshken eldey. Jaldaryn jelge tosqan myn-myng jylqy siyaqty. Saghym kóterip túr. Saghym. Saghym. Saghym. 
Ýsh ret aitylghan saghynysh әni siyaqty.
Mahabbat mekeni Orda tauynan solgha qaray búrylar jerde jol mekemesi ornatqan qúlynnyng eskertkishi túr. Eleusiz ghana. Qarapayym. Biraq, men ýshin erekshe. Qymbat. Qúlyn. Osydan kóp-kóp jyldar búryn men osy qúlynnyng mandayyn aq boyaumen boyap, «Búl Oralhannyng qasqa qúlynynyng qúrmetine ornatylghan eskertkish» dep el aityp jýrsin dep yrymdaghan bolatynmyn. Býginde әri ótken, beri ótken jolaushylar «Qasqa taydyng túsynan týsirip ket» dep aitady eken. Áriyne, búl kýnde men boyaghan boyau óship qalghan. Ár-әr jerinde kishkene aq daqtar qalghany bolmasa. Osy joly әdeyilep taghy da qúlynnyng mandayyn boyau ýshinkele jatyrmyn. Alyp-úshyp jettim...
Orda tauy. Basynan búlt kóship jatyr. Búlt emes-au, jýzdegen appaq qazdar jarysa úshyp bara jatqan siyaqty. Súlu suret. Otau ýidey qazbauyr búlt tas qúlyndy bauyryna alyp, biraz túrdy da, jer bauyrlap solgha qaray jyljy berdi. Tang qaldym. Tas mýsin qozghalyp ketkendey. Tipti, menimen sóileskisi kelgen siyaqty. Men adammyn, birinshi bolyp men sóiledim. 
MEN: Qasqa qúlynym-au, sening janyng men beyneng tastan jasalghan bolsa da, sen ÚLY TALANT Oralhan Bókeevting bir shygharmasynyng simvolikalyq beynesisin. Men – adammyn. Senimen tildeskim keledi. Janym jýdedi. Jalghyzdyghym arqama ayazday batady. Myng adamnyng ortasynda jýrsem de, ózimdi japadan-jalghyz sezinemin. Bir tabaq qazy-qartany ózim jalghyz jesem de, qarnym ashyp túrady. Búl ne degen as batpaytyn asqazan! Búl ne degen kóterilmeytin kónil! Múngha toly keude. Sen aitshy, qasqa qúlynym, men kimmin?!
QÚLYN: Men seni keremet adam dep oilamaymyn. Ortanqol kóp talapker jazushynyng biri ghanasyn. Biraq, qúshtarlyghyng , algha úmtylysyng bar. Sonyng baghasyn bilmey jýrsin. Mening IYEM – Oralhanday jazushy bolu ýshin saghan kóp enbektenu kerek. Ózindi-ózing qolgha al. Jaqsylyqty oila, jasyq bolma. Dәl qazir mening iyeme eliktegen kópting biri ghanasyn. 
MEN: (az-kem ýndemey túrdym) Qasqa qúlynym-au, osy jazu ýshin týn úiyqtamadym, kýndiz as ishpedim. Basymdy taugha da, tasqa da soqtym. Osy jaz Mahabbatty jolyqtyrghannan keyin qayta týlegendey edim. «Qolda bar altynnyng qadiri joq» degendey, Mahabbatymdy renjitip aldym. 
QÚLYN: Sen ony renjitken joqsyn.
MEN: Qalay? Men... men...
QÚLYN: IYә, ol seni synap jýr. Al, sen bayy úrghan jaman qatyn siyaqty bir jolghy syngha shydamay, baybalam saldyn. Tózimdi boluyng kerek edi. Ózindi-ózing ústay almadyn. Ashyq bolam dep tantyq boldyn. Ishtin. Jyndandyn. Ózindi-ózing búralqy ittey kórsettin. Shydam bolmady.Sabyr emes, Saytangha erdin. Sen ynjyqsyn.
MEN: Mahabbat maghan uәde bergen. Eshqashan úryspaymyz dep.Senbesen, keshke Orda tauynyng tóbesinde jarqyrap túratyn ÝRKER júldyzynan súra.
QÚLYN: Men eshkimmen eshtene súramaymyn, súray da almaymyn. Mening janymdy úghatyn, mening tilimdi úghatyn sen ghanasyn.Senemin saghan. Biraq, ózing oilashy er azamatsyn. Áyel jany nәzik. Ayalaghandy, jyly jyly sóilegendi, ózine ýnemi nazar audarghandy qalaydy. Al sen egoissin, óz basyndy ghana oilaysyn. 
MEN:Áy, tas qúlyn, sen osynyng bәrin qaydan bilesin?
QÚLYN:Á-ә, әlsiz pende. Sen endi maghan « Áy gha» kóshtinbe? Esindeme, osydan on jyldan astan uaqyt búryn qu janyndy sýiretip «Qytaygha ketip bara jatyrmyn, óli keleminbe,tiri keleminbe» dep aldyma tizerlep otyr eding qoldaryn dir-diretip mandayymdy әren-әreng boyaghansyn. Kýbirlep kóp sóilegensin. «Oralhan agham Ýndi jerinde qaytys boldy.Elinde kishkentay qasqa qúlyn bar edi.Oralhan aghamnyng qyrqy ótkennen keyin auyl azamattary Oralhannyng qúlyny tay boldy, ýiretemiz dep moynyna búghalyq salghanda, iyesi joq kasqa kúlyn eshkimge ústatpay, qúzdan qúlap ólipti. IYesin izdep o dýniyege ketken shyghar» dep edinghoy.Maghan da jyly sóz aitqansyn. «Klassik jazushynyng qasqa qúlynynyng simvolikasysyn» dep edinghoy. Endi býgin tas jýregim jibip, «Dos jylatyp, dúshpan kýldirip aitady» demekshi, ózine syn aityp edim, ertoqymyndy bauyryna alyp tulap túrsyn. Tipti «әigha» kóshtin. Sening sózinning shyny qaysy, jalghany qaysy ekeni jaqyn adamdaryng angharmay da qalady. Olar sening sózindi týsine almay qinalady. Óitkeni, sen – egoissin. 
MEN: Qasqa qúlynym-au, ayasanshy meni. Sharshap-shaldyghyp saghan jettim-au. 
QÚLYN: Sharshadym deysing be? Átten, ornymnan qozghala almaymyn. Túyaqtarym tasqa myqtap ornatylghan. Áytpese, seni arqama mingizip alyp, jalymnan ústatqyzyp, qazbauyr búlttarmen birge jónkilip keter edim. Amal qansha.
MEN: Qúlynym menin, keshirshi meni. Keshirshi meni. 
QÚLYN: Sen menen keshirim súrama. MEN TASPYN. Keshire almaymyn. Keshirimdi Mahabbattan súra. Ol – Adam. Seni sol ghana keshiredi. Osydan biraz uaqyt búryn 160 jyldyq mereytoyynda ol seni elegizip kýtti. Qarauylgha bara jatyp, jautan-jautang etip maghan qarady. Al, toydan qaytyp kele jatqanda mening mandaymdaghy kishkentay ghana tóbelge eleusiz ghana qarap, kózin taydyryp әketti. Sen ózinning tughan kýning 15 tamyzda men turaly ne aittyn? Kóp-kóp oilardy aityp eding ghoy. Oghan tipti uәde bergensin. Mahabbat sening bos sózderinnen, oryndalmaityn uәdelerinnen әbden jalyqty.
MEN: Nege ekenin bilmeymin, men ózimdi esekpen bir arbagha jegilgen bәige aty siyaqty sezinemin. Sol bәige aty esekpen bir arbany sýirep kele jatyp, alaman bәigening dýbirin estip qúlaghyn qayshylap, túyaghyn tarpyp, úzaq kisinep, esekpen birge tanylghan derteni syndyra almay qynaldy ghoy. Men de sondaymyn. Mening de taghdyrym osynday...
QÚLYN: Týsinemin, týsinemin. Sen de әbden sharshadyn. Mahabbattan kóp ýmit kýtip edin,aralaryna kóp sózder kirip ketti. Sol sózderdi joq qyludyng ornyna, ónbeiytin ispen shúghyldandyn. Bardy shashtyn. Joqty izdedin. Óstip tentirep jýrgeninde Mahabbat saghan kómekke kelip edi. Onyng da qadirin bilmedinghoy. Sen anau Ordanyng biyigine shyqshy. Sharsharsyn. Shaldygharsyn. Mahabbatyndy oilarsyn.Ol da adam balasy ghoy, senedi, týsinedi. Ýmitindi ýzbeshi.SENI KÓP ITKE TALATYP DALAGhA QALDYRMAS. Ómirde keshirilmeytin eshtene bolmaydy.Ótken ótti. Sóz degen ne? Jel... Bolashaqtaryndy oilandar. ÓTKEN KÝNNING ÓKPESIMEN EMES, BOLAShAQTYNG ÝMITIMEN ÓMIR SÝRINDER. Óitkeni senderdegi sezimning tamyry terende. Taugha shygha ghoy. Taugha shyq...
Bir sәtte qalyng túman kóship kelip, qúlyn ekeumizdi qorshap aldy. Túman. Qalyn. Esime Mahabbatqa «Túmandy kýnde jolyqqansha» dep qaljyndaytynym týsti. Túman aiyqty. Taghy da esime mahabattyn: « Agha, siz ýnemi jol jýrip jýresiz, bayqap jýrinizshi. Sizding amandyghynyzdy tileymin» dep kózine jas alghany týsti. 
Qúlyn ýnsiz. Tas. Ábden tozghan. 
... Oigha shomyp, ordanyng biyigin kóterile berdim. Tómenge qaraymyn. Úzyn joldyng boyynda anda-sanda mashinalar ótedi. Qúlyn ornynan qozghalmaydy. 
Kәdimgi ómir. 
Bira, mening keudemde basqa ómir. Saghynysh. Búl jer – tarihy jer. «Abay jolyn» oqyp otyrsanyz, Abay men Toghjannyng kezdesetin jeri osy manay. 
«Mahabbat pa? Osy ma? Osy bolsa, mynau dýnie mynau maujyraghan tynysty nәzik týn... besigi ghoy. Sol súlu sazdyng qúlaq kýii ghoy» dep Abay atamnyng Toghjandy alghash ret kórgen kezdegi keshken kónil kýiine kuә osy manay... 
Abaydyng Toghjangha ghashyq bolyp, alghash arnaghan óleni de osy manayda tughan. «Tan... Jýrek tany... Sol tanym sensing be? Jaryghymbysyn? Kimsin? » Kóz aldynda Toghjannyng appaq júmyr bilegi jas balanyng etindey, aq torghynday moyyn! Tang osy da... ózi ghoy! 
«... Aq eting appaq eken atqan tanday» dep tebirengen Úly Abay Toghjan ghashyghyna óstip jyr arnaghan jer osy manay. Toghjan әni. Keyingi jyldary osy әn halyq arasynda kóp oryndalyp jýr. Qúday-au qalay edi? 
Ker taudyng at bayladym arshasyna, 
Sәlem ait Tobyqtynyng barshasyna.
Ekeumiz eki taudyng kiyigi edik
Qalmasyn biz beybaqtyng kóz jasyna, - dep keletin keremet әndi shygharghan marqúm Jәnibek Kәrmenov aghamyz edi ghoy...
Tau basyndamyn. Jalghyzbyn. Ýlken Orda tauynyng basynyng qyran qalyqtap jýr. Shirkin, qús bolsam, Mahabbatymdy qanatyma otyrghyzyp, aspan men jerding barlyq әdemiligin kórseter edim. Kesh bata Ýrker júldydyng astynda fotoapparattarymyzdy jarq-jarq etkizip suretke týser edik. «Endi eshqashan úryspaymyz» dep qol alysar edik. Bir-birimizge sert berer edik. (Ant biraq ret beriledi ghoy). Mýmkin, әiteuir, bir jaqsy sózder aitar edik qoy... Tebirenip kettim. 
«Ey, keng dala, tәkappar taular! Týsinsendershi men! Adamdar týsinbese sender janymdy týsinsendershi!»
Taular ýnsiz. 
«Kerim... Nesin aitasyn»,- dedi Abay. 
- «Áy, kerim! Áy, kerim! – dep Erbol da súqtanyp, tamsanudyng ýstinde edi».
Osy jer. Toghjanynan airylghan Abaydyng Shýkimandy alghash kórip, Aygerim dep at qoyghan jeri. Dәl osy jer Shiliktikezen. Mahabbat mekeni. 
Jel qatty soghyp túr. Qanqu jel. 
«Sen – jalghyzsyn. Jalghyzsyn. Jalghyzsyn». 
Aspangha qaraymyn. Eshtene joq. Ýnile týsemin. Jazu. Jazu. Jazu. Ýsh qaytara tolghanghan ishki dertting zapyrany siyaqty. Ashy. Biraq tәtti mәngilik. «Kónilindi ashatyn, jalynyndy basatyn, jalghyzdyqqa, zaryqqanda, talyqqanda jýrekke em bolatyn jalghyz ghana mahabbat, adam shyn sýise, mahabbat jýrekti jaralaytyn tikenek! Jar sýise, jýrek jazylady, sýimese, óledi. Mahabbat – bir tәtti u, dýniyening – u-shuy jýrekkke mahabbattay әser bere almaydy» degen Maghjan Júmabaevtyng asyl sózderin túp-túnyq aspannan kórip, oqyp-oqyp aldym. 
Mahabbatym mening sensiz ómirim ne bolmaq?! Hlmespin-au, qúr sýlderimdi sýiretip , it tirlik keshiremin-au. Meyli, «men ishpegen u bar ma?» kórermin.
Biraq, Qúdaydan biraq tilegim bar. SEN AMAN-ESEN BOLShY. SEN BAQYTTY BOLShY, MAHABBAT...
Tau basynda túryp qúlazyp kettim. «Áyel ýshin arystandy maymylgha aiyrbastap jiberu týkke túrmaydy» dep edi bir jurnalist qaryndasymyz. Nege aitty eken sol sózdi? Kereng bolghyr qúlaghym, osy sózdi qaydan ghana estidim? Nege?, deppin . «Aqyrghan arystannan aghash basyndaghy banandy alyp bergen maymyl siyaqty bop qalady emespe qúl bolady ghoy әielge». Oilanyp qaldym. Sol oimen býgin Orda tauynyng basynda japadan jalghyz túrmyn. Bayaghy jyr qayta bastaldy. «Jalghyzbyn. Úlym joq. Shynymdy aitayyn, oqyrman. Ayghaylay, aighaylay qasqyrdan da úyat boldy».
Bәri de jalghan.qaytqym keledi Semeyge. Asyghys. Dәl ssenariy boyynsha júmys istep jýrgen asistent qúsap qúlynnyng manlayyn asyghys boyadym. Tas qúlyngha qaraylar emespin. Ótip bara jatqan bir mashinany toqtatyp, fotoapparatymnyng týimesin basyp qaludy ótindim. Bizding elding atqa miner әkim-qaralary bolmasa qarapayym adamdary, aqyn, jazushylardy, jalpy óner adamdaryn qatty qadirleydi. Ótinishimdi oryndady. Sart-súrt. Suret týsirimdi. (kóz aldyma pәueske keldi).
Úzaq jol. Tura jol. Kýshikbay búlaghyna qayta toqtadym. Denem órtenip barady. Dem alar emespin. Oipyrmay-ay, aua rayy da búzyla qaldy. Kýzding sýiek syndyrar qara suyghy. Kiyiz ýidi tónkererdey qútyrynyp tentek jel soqty. Basymdy búlaqtaghy aghyp jatqan súp-suyq sugha tósedim. Ot pen su qashan birigushi edi? Qaltyray bastadym. Sonda da qoymaymyn. Basymdy qayta-qayta sugha tygha beremin. Tisim tisime tiymeydi. 
- Balam-au saghan ne boldy? Auyrasyng ghoy. – Jalt qaradym. Aq jaulyqty apay. «Qaydan kórdim?»
- Suyq tiyedi ghoy , auyryp qalasyn. Bizding mashinanyng ishine kirshi, ainalayyn. 
«Moskvichtin» ishinde otyrmyz. Apay termostan shәy qúidy. Keseni ózi ústatyp, bir-eki ret úrtatty. Jyly-jyly sózder. Janym kire bastady. Rulide otyrghan jas jigit «Brat, eptep jýz gramm ishseng qaytedi?» dep, bótelkesin alyp shyqty. 
- Áket! – dedim. – Áket. Kórsetpe kózime. Mening týbime jetken osy, shoshqanyn...
Boyym jylyp, janym kire bastady. 
- Sening elge kelgenindi jana qasqa qúlynnyng mandayy jarqyrap túrghanyn kórgende sezip edim, balam. Sen de bizding elden shyqqan jazushysyng ghoy, aman jýrshi, qaraghym. 
... Olar úzap ketti. Esime týsti. Týsimde kórgen adamgha óte úqsaydy. Auruhanagha jatar aldynda týs kórgenmin. Ónim eken deymin. Divanda súlyq jatyrmyn. Basymdy kótere alar emespin. Bir kezde janyma basyna jaulyq taqqan bir apay kelip, jyly alaqanymen demep, basymdy kóterdi de: «Balam-au, ana onbaghandar sening moynyna bildirtpey eki jylan orap qoydy, myna aqty moynyna orap bereyin, eshqashan sheshushi bolma» , - dep, bayaghyday pioner kezimizde qyzyl galstuk bar edi ghoy dәl sol formadaghy, appaq bolghanda appaq matany moynyma orap berdi. 
Oyanyp kettim. Tang atyp qalypty. Myna qúdiretti qaranyzshy, týsimde kórgen apaygha janaghy meyirimdi apaygha qatty úqsaydy. Týs әletinde Semeyge jettim. Poyyzgha otyrdym...Almatygha barmaqpyn. Mahabbatqa baryp, bar syrymdy aqtarghym keldi. «Botam au qatyghez emes eding ghoy...» Qasqa qúlynmen sóileskenimdi, bәrin-bәrin aitqym keldi. Keshirim súramaqpyn. Kim óz baqytyn kir joldan izdeydi? Mening Mahabbatqa degen sezimim de, niyetim de aq. Aq gýlder satyp aldym.Súltanmahmút kóshesi men Mústafin kóshesining qiylysyna keldim... Ýiine taqap qaldym...
Kenet, jolymdy... 
Jolymdy...
Qara mysyq kesip ótti...

Abay.kz 

 

0 pikir