Úly Abay ómirining jarqyn aighaghy bolarlyq qúndy derek jazbasy tabyldy. Ol qújat «qazaqtyng bas aqynynyn» (Ahmet Baytúrsynúly) qayratkerlik qyrynan habar beredi.

Últ tarihynda Abay Qúnanbayúlynyng óz zamanyndaghy sayasy – atqarushy biylikte dәrejeli qyzmet atqarghany búghan deyin de anyq edi. Mәselen, oishyl aqynnyng Shynghystau ólkesinde bolys bolyp, el basqarghany jazushy Múhtar Áuezovtyng «Abay joly» romanynda dәiekti suretteledi. Abay zamanynda ómir sýrgen, aqynnyng kózin kórgen túrghylastary men tughan-tuystarynyng estelik-shejirelerinde de Qúnanbay balasynyng bolystyq qyzmeti jayly maghlúmattar jeterlik. Tek, el auzynda әdiletti bi, kemenger basshy bolyp suretteletin Abaydyng búl bolystyq qyzmeti jayly resmy derekter ghana tabylmay túrghan edi. Endi, mine, joghymyz tabylyp, kemdigimiz týgendelgen siyaqty.

Abay atqa mingen zamanmen aragha 121 jyl týskende baryp, Úly oishyldyng Shynghystau ónirinde bolystyq saylaugha týskendigin aighaqtaytyn resmy qújat tabyldy. Jәdirgege ainalghan jazbany Semeydegi Abay múrajayynyng diyrektory Jandos Áubәkir bastaghan mamandar Reseyding Omby qalasynyng ortalyq múraghatynan tauypty.

 Aytpaqshy, búghan deyingi mәlim bolghan derekterde Abaydyng 12 jyl bolys bolghany aitylatyn edi. Al, myna tabylghan tarihy derek boyynsha Úly oishyldyng 15 jyl  boyyna el aghasy bolghandyghy dәleldenip otyr.

Abay.kz