Senbi, 31 Shilde 2021
Mәiekti 6672 0 pikir 25 Jeltoqsan, 2014 saghat 15:38

ÚRPAQTYNG BILIMSIZDIGINE ÚBT KINÁLI ME?

 

Qazirgi tanda Últtyq birynghay testileu jýiesine qarsylyq jiyilep, Bilim ministrligin ondy-soldy tómpeshtep, «bala psihologiyalyq kýizeliske úshyraydy», «ózderine qol júmsaydy» degen baybalam beleng alyp ketti. Nege búlay degen súraqqa jauap izdep kórelik.

Bilim jýiesine ÚBT kirgeli qansha jan «onay oljadan» qaghyldy. Oqushylar mektep bitirgende, JOO-gha týserde, «búrynghyday emtihan» aludy ansamaytyn múghalim, mektep diyrektory, JOO múghalimi men rektorlary joq shyghar. Óitkeni әke-jәkenin, tamyr-tanystyng balalaryn týsirip, bedel jinap, qaltagha qarjy týsip «marqayyp» qalatyn zaman kózden búl-búl úshty. Ol az degendey, ne bilim, ne tәrbie bere almaytyn ministrlik japqan jekemenshik 200 oqu orny rektorlarynyng  90 payyzy attestat, diplom, test jauaptaryn satyp, aqsha tabatyn tabystarynan airylyp qalghandyqtan býginde ministrlikten qalay ese qaytararyn bilmey otyr. ÚBT– nyng sәtsiz ótkenine birinshi, oblys, audan, qala әkimshilikteri kinәli. Múny biletin audandyq, oblystyq, oqu bólimining basshylary ózderin «taghayyndaytyn» әkim «kókelerine» sóz keltirmes ýshin,ÚBT-ny úiymdastyra almaghan shalaghay tirlikterine, óz qatelikterine bilim ministrin kinәlap, shyndyqtyng betin basqa jaqqa búruda. Shyndyghyna kelsek, alystaghy audandardaghy ÚBT-ny óz dengeyinde ótpegenine Astanadaghy Ghylym jәne bilim ministrligining qanday qatysy bar? Oghan sol audannyng әkimi, oqu bólimi basshysy, prokuratura, ÚQK qyzmetkerleri kinәli emes pe? Óitkeni, «Bilim turaly» zanynyng 6-shy baby boyynsha, auyl, audan, qala, oblystaghy bilim jýiesining basshylaryn jergilikti әkimder taghayyndap, oqu baghdarlamalaryna deyin bekitedi. Bilim ministrligi óz isterine óresi jetpegen ne mektep diyrektory, ne audandyq, ne oblystyq bilim basqarmasy basshylaryn ornynan almaq týgili, sógis te bere almaydy. Sonda bilim ministrligining nege qúzireti jetedi? Sondyqtan, Bilim salasyndaghy jemqorlyqty, bylyqty, bilimsizdikti jong ýshin osy zannyng 6-shy babynyng 2, 3, 4–shi baptarynyng kýshin joyyp, býkil bilim salasyn basqarudy Bilim ministrligining qúziretine beru kerek. Sonda ghana Bilim ministrligin kinәlay alamyz.

Kenes zamany kezinde-aq ontýstik oblystarda zanger, buhgalter, ekonomist, jurnalist pen sauda salasynyng mamandyqtaryna oqugha týsu ýshin beriletin para on myng somgha deyin kóterilip ketse, soltýstikte tamyr-tanysqa, soghym beru beleng aldy. Múnday mýmkindikke JOO-da júmys isteytin tuys-tanysy bardyng balalarynyng qoly jetti. Alghash ÚBT payda bolghanda aqsha, tanys kerek emes. «Toqyrau» jyldary bilim jýiesindegi әdiletsizdikten zәrezap bolghandyqtan, endi biliminmen oqugha týsesin, bilim sapasyn tekseruding eng bir әdiletti, tiyimdi joly tabyldy dep quandyq. Biraq quanysh úzaqqa sozylmady. Adamnan, әsirese, alayaq, jemqorlardan qulyq artylghan ba? ÚBT-nyng da adam ashpaytyn qúpiyasy joq bolyp shyqty. Ol qúpiyanyng kilti – qalta eken. ÚBT endi, kezinde studentten para alyp, sessiyadan sessiyagha ótkizip jýrgen múghalimder men rektorlar ýshin may shelpekke ainaldy. Búlar týgili endi ÚBT-ny ÚQK, test tapsyrmasyn әzirleushiler men әkimdiktegiler jәne olardyng «taghayyndap» qoyatyn oblystyq, qalalyq bilim basqarmasy men audandyq bilim bólimining basshylary men mektep diyrektorlary da «qúlshyna» iske kiristi. Búlar óz balalaryna grantty tegin alsa, qaltalylargha saudalay bastady. Test jauaptaryn úrlap, satyp, aqsha tabatyndargha qarsy testileudi jetildiru qazir bas auyrtatyn mәselege ainaldy. «Altyn belgi» men ýzdik attestattyng qyp-qyzyl saudagha týsip ketkenine qanshama jyl boldy. Oqushynyng ata-anasy múghalimderge syiaqy, para beredi. Sondyqtan baghany kóterip, «ótirik bester» qaptap ketedi de, oqushynyng psihologiyasy da osyghan qalyptasyp, test tapsyra almay omaqasa qúlap týskende: «asylyp ólem» dep jan kýizelisine týsedi. Balany jan kýizelisine úshyratqan – ÚBT emes. Obaly – para bergen ata-anasy men aqshagha ótirik «bes» qoyghan múghalimning moynynda. Memleketting barlyq jýiesin jegi qúrttay jaylaghan jemqorlyq bilimning qúnyn kók tiyin etip jiberdi.

Mening bir biznesmen tanysym: – «Men qansha túrsa da qyzyma grant satyp әperuim kerek» dep sharq úryp, izdep jýrdi. Men onyng bilimsiz, týisiksiz qyzyn jaqsy bilgendikten: – «Saghan granttyng keregi ne, aqshang jetedi, shetelge jiberseng de, oqytsanshy» degenimde: – «Aqshasy barlardyng balalarynda my joq» degen әngimeni joqqa shygharu ýshin de grant degen maqtanysh, basqa baylardyng aldynda «mening qyzym grantta oqyp jatyr dep abyroyym kóteriledi», – dep shynyn aitty. Ghylym kandidaty ataghyn bylay qoyyp, halyqaralyq akademik ataghyn satyp alatyn dәrejege jetkendikten, tәiiri, balalargha «Altyn belgi» nemese grant satyp alu sóz bolyp pa deytin kórinedi bireuler. Alghash ret J. Týimebaev ministr bolyp kelgen boyda «qazaq tili memlekettik til retinde orys synyptaryn bitirgender ýshin besinshi pәn retinde ÚBT-gha kiredi» degende, qazaq tiline qarsy qazaq ministr, deputat, kompaniya basshylary, memlekettik sheneunik pen oqu orynynyng basshylary, bala-shaghasy, nemereleri oryssha oqityn ziyalysymaqtardyng jýrekteri úshyp ketti. Baylar aqshasyn ayamay tapsyryspen, sheneunikteri qaramaghyndaghy BAQ-tardy, «pedagog ghalymsymaqtar» neshe týrli teoriyalardy algha tartyp, aqyl aityp, ministrding әrbir sózin, istegen isin andyp, shúqylap, kir izdep, jan-jaqtan qaralau bastaldy. Qalayda qazaq tilin búghaulau ýshin qazaqtyng tiline de, últyna da qarsy orys tildi basylymdar men tele-radio aqparat kózderi jappay úlarday shulap, joqtan bar jasap, jala japty, qaralap, jazyp jatty. Kózi ashyq bolghanmen, mәseleni zerdeleuge shamalary jetpeytin, qazaq tildi qamsyz jurnalister de, basylymdar da qalys qalghan joq. Premier-ministrding búiryghyn qúlaghyna ilmeytin oblys әkimderi bilim ministrligin tyndaushy ma edi?

Bilim ministrligining «ata-analardan aqsha jinamau» turaly jarlyghyn bir mektep te oryndaghan joq. Bilim bólimi basshylaryn, mektep diyrektorlaryn әkim orynbasarlary jeng úshynan jalghasu, para alu arqyly, tamyr–tanystaryn taghayyndaytynyn bәri biledi. Ákimderding әbden esirgen әreketinen qazir auyldaghy mektepterde pedogogikalyq bilimi joq, zootehniyk, injener, ómir boyy әkimshilikte jýrgen, nemese diplomdy satyp alghan, ózderining adamy diyrektor bolyp, qonjiyp otyr. Óz kezeginde mektep diyrektory «jogharygha» bergen aqshasyn qaytaryp alu ýshin «mektepti jóndeuge» taghy myndaghan syltaular tauyp múghalimderden, oqushylardan aqsha jinap otyr. Ótirikten «ata-analar jinap jatyr» dep sogha salady. Qiyn-qystau toqsanynshy jyldary memleketti bir ortalyqqa әkimder arqyly baghyndyru kerek boldy. Ol jemisin berdi. Saylauda әkimder ózderi «taghayyndaghan» oqu bólimi basshylary men diyrektorlarynyng arqasynda kerekti «dauysty» qiyndyqsyz jinap berip otyrdy. Elimizde tәuelsizdigimiz saqtalyp, tynyshtyq, últaralyq dau-janjalsyz nyghaiyna septigi tiyip, ótpeli kezendi jaqsy ótkizdik. Endi qorqatyn zaman ótti.

Aqparat kózderine sýiensek, bilim jýiesi jemqorlyqtan birinshi orynda túr eken. Osylay kete berse qazirgi jetken jetistikterimizge ýlken núqsan kelip, keri ketemiz. Ákim óz sharuashylyghymen ainalysyp, bilim jýiesin basqaru – bilim ministrligining qúzyryna kirui kerek. Áytpese, bilim jýiesining bylyghyn kimnen súrarymyzdy bilmey, kinәli adamdy, organdy tappaymyz. Sondyqtan bilim jýiesin sauatsyz, nadan, jemqorlardan tazartyp, bilikti de bilimdi basshylardy, saylau arqyly nemese bilim ministrligining sýzgisinen ótkizip taghayyndaytyn bolsaq, sonda ghana bilim jýiesine jan biter edi.

Toghaybay NÚRMÚRATÚLY,

ústaz, 

QR Bilim jәne ghylym ministrligining

Qúrmet gramotasynyng iyegeri.

Abay.kz 

0 pikir