Senbi, 8 Mamyr 2021
Shipager 7112 0 pikir 24 Jeltoqsan, 2014 saghat 13:08

JASANNYNG «JAS-AYY»

Jasan Zekeyúly degen azamattyng aty-jónin bireu bilse, bireu bilmeui mýmkin. Al, «Jas-Ay» dese júrttyng qúlaghy eleng ete qalady. «Jas-Ay» degen әlgi iynemen emdeytin ortalyq pa?» desedi. IYә, «Jas-Ay» degenimiz sol. Biz sol «iynemen emdeytin ortalyqty» elinin  iygiligine ainaldyrghan  Jasan myrza turaly az-kem әngime aitpaqpyz.

Jasan «arghy bette», búrynghy Shyghys Týrkistan ólkesinde dýniyege kelgen oghlan. Ol baryna tәuba aitqan balaly-bazarly shanyraqta ósip ónedi. Qarshadayynan armanyna qanat baylap qiyrdy sholghan Jasan ortasynan ozyq shyghyp, Shynjang medisinalyq uniyversiytetining emdeu fakulitetine týsedi. Teginde, últtyq múrattargha qyzmet etu iydeyasy әr úrpaqtyng jadynda janaryp, oyanyp túratyn bolsa kerek. «Keudemde janym túrsa, qazaqqa qyzmet etpey qoymaymyn» degen Álihan atasynday milliardtyng arasynda jýrgen Jasan da bar bilgenimdi qazaghyma bersem degen oidan tanbapty. Búl jayyn ózi:

–             1983 jyldary Qytaydaghy Shynjang medisinalyq uniyversiytetining emdeu fakulitetinde oqyp jýrgenimde bar kýsh-jigerimdi eng aldymen qazaghyma arnasam dep oilaushy edim. Sebebi -  aytpasa da týsinikti shyghar. Milliardtardyng ishinde 100 adamdy emdesen, ishinen eki-ýsh qazaqty kóresin, ne kórmeysin. Biraq búl –  qazaq syrqattanbaydy, densaulyghy keremet degen sóz emes. Tek kýsh-jiger, qayrat-quatynnyng eng birinshi óz halqyna júmsalmaghanyna nalisyn. Sóite jýrip uniyversiytette alghan bilimime qanaghattanbay, Pekiyn, Tiyanjin syndy Qytaydyng manday aldy qalalaryna baryp  bilimimdi tolyqtay týstim.  Sonyng bәri  kim ýshin edi?! Áriyne, tughan júrtym, qazaghym ýshin edi, - dep eske alady.

Oqu-bilimge qúshtar, ýirensem-bilsem dep úshqyn atyp túrghan balghyn jigitting tauday talaby sol jyldary úshtala týsip,  1995 jyly tiybet medisinasyndaghy erekshe enbegi ýshin QHR Densaulyq saqtau ministriligi tarapynan  «Joghary bilikti agha zertteushi-dәriger» ataghyn iyelenedi. Sol jyly Halyqaralyq Altyn iynemen emdeu ghylymiy-zertteu qoghamyna mýshelikke qabyldanady. Densaulyq saqtau isi boyynsha Qytaydaghy 100 ýzdik jas mamannyng biri atanyp, Hirurgiya bólimining basshylyghyna taghayyndalady.

Jogharyda Jasannyng «bar kýsh-jigerimdi eng aldymen qazaghyma arnasam» degen sózin keltirdik.  Osy tileginen bir sәtke ainymaghan arda azamat auru-syrqauyn arqalap kelgen aghayyndaryna az aqsha júmsap, nәtiyjeli emdelu jolyn kenes qylyp aitamyn dep jýrip últshyldyq «qalpaghyn» kiyip, qysym kóre bastaydy. Sodan keyin tóniregin shola tegis oilaghan ol «aqyry bilgenimdi elimning iygiligine júmsasam dedim be, endeshe ne túrys?» deydi de Atajúrtyna tartyp otyrady.

Qytayda joghary oqu oryndarynyng bәri hanzu tilindi. Onyng ýstine dәriger mamandyghyn iygergisi keletin jas taza hanzu tilinde oqyp, hanzusha sayrap shyghady. Al, Qazaqstanda... ókinishke qaray, medisina tili – orys tili. Amal kem, ghúmyrynda «tiri orys» kórmegen Jasan  Asfendiyarov atyndaghy Qazaq Últtyq medisina uniyversiytetine qabyldanyp,  orys tilinde bilim alady. Qinalyp jýrip amaldyng joqtyghynan orys tilin de ýirenedi (qajettilik degenimiz mine osy: eger oqu men qyzmetting mәselesi qazaq tilin biluge tirelip túrsa, ózge júrt ta Jasannyng jolyn keship óter edi). 1997 jyly atalghan uniyversiytetting «Hirurgiyalyq syrqat» kafedrasynyng aspiranty atanghan Zekeyding zerek úly  1999 jyly aspiranturany bitirip, Almaty qalasynyng №12 klinikalyq qalalyq ortalyq auruhanasynda Shyghys-tiybet medisinasy boyynsha agha dәriger qyzmetine kirisedi.  Al, 2004 jyly Shyghys-tiybet medisinasynyng jeke shanyraghyn kóterip, «Jas-Ay» ortalyghyn qúrady. Sol 2004 jyldan beri «Jas-Ay» ortalyghy el auzynda.

Osy uaqytqa deyin atalghan medisina ortalyghynan 50 mynnan asa syrqat emdelipti, sol elu mynnyng  10 mynnan astamyna tegin em-dom jasalypty. Kimning de bolsa әiteuir basy auyryp, baltyry syzdamay túrmaydy ghoy. «Jas-Ay» ortalyghynyng emdelushilerining qatarynda esimi elge tanymal qasqa-jaysandar da jeterlik. Solardyn  auzyndaghy sóz: «Emshi bolsa, Jasanday, emhana bolsa «Jas-Ay»- day bolsyngha» sayady. Ortalyqqa kelip, jatyp emdelgen jandardyng estelik kitapshalargha qaldyrghan sózderi tipti janyndy eljiretedi. Qarap, paraqtap otyrsang estelik qaldyrghandardyng biri aiyqpas dertke shaldyghyp kelip, ayaghyna túryp qaytqanyn jazady. Endi biri úrpaq sýyden ýmiti ýzilgende   «Jas-Ay»  turaly әngime qúlaghyna jetip, qúldyq úryp kelgeninde qúrsaghyna «qúlyn» bitip, quanyp qaytqanyn sýiinshileydi.  Bәri de ómirge degen qúshtarlyghy qayta oyanghan, sergigen, serpilgen jandardyng sózi. Elding osynsha yqylasyna bólengen Jasan da ýnemi jarqyldap, әngimesine әzil qystyryp, kýlip jýredi. «Ýlken em - tilde», - deydi Jasan. «Nauqasqa jyly sóilegenning ózi ony jigerlendiredi. Kónilin ósiredi», - dep Sóz turaly sózin jalghay týsedi Jәken. Kiyeli kitaptar «Áueli Sóz bolghan, - dep bastalady, – Sóz Qúdaymen birge bolghan».  Jasan Zekeyúly da sóz qúdiretine tabynatyn, qasiyetine bas úratyn adam. Aqyn-jazushylardy qúrmet tútady. Jas talapkerlerding ortalyqqa kelip óleng oquyna mýmkindik tughyzyp otyrady.   Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq Uniyversiytetinde  Jasan Zekeyúly taghayyndaghan stependiyamen oqyp jýrgen jastar da bar. Ortalyqtyng tikeley qoldauymen «Jas-Ay» atty jurnaldyng jaryq kórip bastaghanyna da bes jyldyng múghdary bolypty. Jurnal turaly Jasan Zekeyúly bir súhbatynda bylay degen edi:

-          Bizding ýlken jetistikterimizding biri – «Jas-Ay» Shyghys-tiybettik medisina jurnalyn shygharuymyz. Kórshi Qytayda qazaq tilinde medisinalyq bilim beretin merzimdi baspasózder shash etekten. Al bizde múnday basylymdar joqtyng qasy. Jurnal jaryq kórgen 5 jyldan beri halyqqa salauatty ómir saltyn nasihattauda aitarlyqtay júmystar jasap keledi.

Zekeyúlynyng osy tiriligining ózi aqsha toly ambardyng auzyn baghyp otyrsa da qazaqqa dym tatyrghysy kelmeytin alpauyttargha  ýlgi bolsa kerek-ti. Biraq ol ýshin bizding aq jaghaly úlyqsymaqtargha aldymen Jasangha bitken jýrek  kerek. Sonda ghana olardyng tarapynan  elge qyzmet jәne sol qyzmetti jetegine alatyn myrzalyq pen jomarttyq  tabylady. Áytpese... әitpese kórip jýrmiz ghoy, qazaq baspasózimen  qara baqyr bóliskisi keletin  «bay-baghlandy» bizding elden tabu qiynnyng qiyny. Sebebi olarda eng әueli dúrys menedjment joq. Bәsekelestik pen súranystyng shegin baqylap, soghan oray qyzmet ýilestiru degendi kem biledi (qazir barlyq qoghamdyq, әleumettik mazmúny kýrdeli qúrylymdargha qazaq tildi ortanyng súranysy óte joghary, biz osy jaytty aityp otyrmyz). Al, «Jas-Ay» ortalyghy elimizde Shyghys-tiybet medisinasynyng izashary bola túra, osy salanyng qarqyn ala bastaghanyna tereng mәn berip ózin ózi qamshylaumen, damytumen keledi.   «Jas-Ay» qazir kóp qabatty emdeu-sauyqtyru  oryny bar ortalyq.  «Jas-Ay»  Shyghys-tiybet medisinasynyng qyzmeti búl kýnderi AQSh-tyn, Japoniyanyn, Europa elderining bilikti mamandarymen aralasyp, tәjiriybe almasu ýstinde.  Atalghan elderge ózi de jii sapargha shyghyp túratyn Jasan Zekeyúlynyng kәsiby dengeyi әr taraptan eskerilip, 2009 jyly Vena qalalyq Halyqaralyq Uniyversiytetinin  «Qúrmetti professory» , 2010 jyly Halyqaralyq «Sokrat» atyndaghy ordenning iyegeri atandy. Búnyng syrtynda ol –  Qazaqstan Respublikasy Halyq emshileri qauymdastyghynyng «Halyq emshiligin damytugha qosqan ýzdik ýlesi ýshin», «Halyq medisinasy men ruhany tәrbie qyzmetine qosqan jeke ýlesi ýshin», «Halyqtyng densaulyghyn jaqsartudaghy emshilik qyzmetindegi ýzdik jetistikteri men nәtiyjeleri ýshin» dep atalatyn әrtýrli qúrmet gramotalarymen marapattalghan. 2007 jyly «Qazaqstan Respublikasy Densaulyq saqtau isining ýzdigi» atandy. 2008 jyly jyl sayynghy «Altyn Jýrek» syilyghyn iyelendi.  

Jasannyng «Jas-Ayy» aghymdaghy jyly ongha keldi. On jasynda ozat tanylghan «altyn iyneli» ortalyqtyng elge qyzmeti әli talay uaqytty orap basyp, algha ozaryna kәmil seneyik.

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

0 pikir