Senbi, 25 Mausym 2022
Qogham 5007 0 pikir 22 Jeltoqsan, 2014 saghat 08:56

«ZIYaLYLYQQA» QABILETSIZDIK

Qazaqstan tәuelsiz memleket atanghaly ýzdiksiz reformalardy bastan ótkerip keledi: alghashqy kezdegi reformalar sosialistik josparly ekonomikadan kapitalistik naryqtyq ekonomikagha ótu kezeni,  yaghni, «ótpeli kezen» dep ataldy. Aragha ondaghan jyldar salyp, biz ótpeli kezendi ayaqtadyq. Odan keyingi bastalghan reformalar memleketti jetildiru men ekonomikany әrtaraptandyru baghytta jýrdi. Qoghamnyng ruhany ómiri de nazardan tys qalghan joq: bilim jәne mәdeniyet salasynda iri jobalar qabyldanyp, jýzege asyryla bastady.

Osy ózgeristerge nazar audarsaq − osyghan deyingi jýrgizilgen reformalardyng barlyghy damugha arnalghan deuge bolady. Sondyqtan, qarapayym qisyngha jýginsek, múnday − ýdemeli damudy qamtamasyz etip otyrghan memlekette   − «toqyrau», «daghdarys» degen qauipting «zaty týgili aty joq» boluy tiyis edi. Biraq, qoghamda qazirgi jaghdayyna degen kó­nil bólushilik údayy ósip keledi: Endeshe, bizding de elimizdegi «adamdyq faktorlarmen» ólshenetin kórsetkishterge nazar audaruymyz bekerden beker emes siyaqty. Mysaly, «kó­lenkeli ekonomika», «kólenkeli sayasat», «korrupsiya», «qylmys» jәne taghy basqa kelensizdikterdi tizbelemey-aq, adamnyng eng qymbat nәrsesi – «óz ómi­rine qol júmsau» (ghylymy ainalymda − «suisiyd») «adamnyng sharasyzdyqtyng sharyqtau shegine jetip, ol ýshin ómir sýruding mәn-maghynasynyng tolyq joyyluy» dep úghar bolsaq, onda ózine qol júmsau faktilerining shamadan tys kóbeyip ketui: a) adamdardyng túrmys jaghdayynyng qiyndap ketuin; ә) qoghamnyng moralidik-psihikalyq túrghyda depressiyalyq jaghdaygha tap bolghanyn; b) memleketting qogham aldynda ketik-kemshilikke jol beruin; g) adamdardyng óz bolashaghyna degen senimining súiyluyn, armany men qiyalynyng kýireuin; gh) qogham mýshelerining «jattanuyn», yaghni, qoghamnyng qatigezdenui men ony nemqúraylylyq jaylap aluyn; d) qogham mýshelerining ómir qiyndyqtarymen betpe-bet qaluyn; d) qoghamda densaulyq pen bilim beru jýiesining daghdarysyn, onyng osy faktilerining aldyn alugha qauqarsyz bolyp qaluyn; e) shynayy ómirding «aqpa­rattyq ómirden» alshaqtauyn jәne taghy basqa kóptegen kelensizdikter turaly habar beredi. Sóitip, búdan týsingen adamnyng bir ghana «suisid faktorynan» qoghamnyng shynayy jaghdayy turaly kóptegen astarly maghlúmat aluyna bolatynyn kóremiz. 
Áriyne, bizding qúrmetti oqyrmanymyz búl jerde mynaday: «Avtor nege әr adam ýshin jaghymsyz, tipten, qorqynyshty qúbylysqa shúqshiya qaldy?» degen súraq qoiy mýmkin. Biraq, onyng da óz jóni bar, sebebi, múnday faktilerding kóbeyip ketui, eng aldymen, qoghamnyng ekonomikalyq depressiyagha úshyrauynan búryn, onyng moralidik azghyndauynan tuyndaydy. Yaghni, búl – qoghamnyng ziyalylyq institutynyng «jalanashtanuyn» bildiretin faktorlardyng  biri. Mysaly, klassikalyq әdebiyette ótken ghasyr basyndaghy «úly depressiyada» búl qúbylystyng AQSh-ta jappay oryn alghany, al, orys klassikalyq әdebiyetinde ruhany kýizeliske týsken orys intelliygensiyasy arasynda «óz erkimen ómirmen qoshtasu» keninen etek jayghany jan-jaqty beyne­lengen. Onyng ýstine, onday qadamgha ómirge óte sezimtal, boyynda tumasynan ziyalylyq úyalaghan subiekt (tasymaldaushy) adamdar jii baratynyn eskersek − búl qúbylys «qoghamnyng ziyalylyq daghdarysy» dep ataugha túrarlyq qúbylys bolyp shyghady. Sondyqtan, búdan kóp qatelik taba qoy­maymyz. 
Endi, tikeley taqyrypqa kósherden búryn «ziyaly», ziyalylyq» úghymdarynyng maghynasyna týsinikteme bere ketu qajet. Óitkeni, әrbir halyqtyng «ziyaly» men «ziyalylyq» turaly týsinigi birdey emes, óitkeni,   búl úghymdardyng mәni últtyq mәdeniyetten bastau alatyndyqtan  − olardyng mazmúny әrqashanda últtyq sipatta. Al, biz ony qazaq dýniyetanymyna sәikes qarastyruymyz kerek. Biraz jyldar búryn mening baspasózde «Ziyaly ziyaly emes, әdiletting aq tuyn ústaghan ziyaly» atty maqalam shyqqan-dy. Sonda, men osy úghymdargha últtyq túrghyda anyqtama beruge tyrystym. Sodan beri ziyalylyq taqyrybynda kóptegen maqalalar men zertteuler shyghyp jatyr. Biraq, men olardan ziyalylyqtyng «últtyq qúndylyq» túrghysynda berilgen anyqtamasyn  kezdestire almadym.  Sondyqtan, qazir sol maqaladan ýzindini algha tartamyn: birinshiden, «ziyaly adamdar qoghamgha qashan da kerek − olarsyz qoghamnyng ómiri súr. Ziyalylar − tarihy prosess barysynda ómirde ornyghatyn jaq­sy men jamandy, dúrys pen búrysty elep­-eksheuden ótkizip otyratyn qogham sýz­gisi, halyq danalyghy men dәstýr-­saltyn úrpaqtan úrpaqqa jalghastyrushysy. Qazaq halqy aldymen osy talapty oryndaugha qarymy bar túlghalaryn ghana ziyaly qauym qataryna qosqan. Yaghni, qazaq tanymynda «ziyaly» úghymy qashanda el men jer, últ, memleket, otbasy, úrpaq úghymdarymen úshtasqanda ghana – ózining tól maghynasyna ie bola alady. Halyqty aqyl-oyymen, dualy sózimen auzyna qarata alatyn adam – últtyng bar asyl qasiyetin boyyna jinaqtaghan, onyng múnyn múnday, joghyn joqtay biletin adam dep týsiniledi. Ekinshiden, elimizge naryqtyq qatynastar enip, memleket pen qogham, qogham men individ arasynda naryqtyq ekonomikalyq qatynastar (kapital qatynasy) ýstem bola bastaghanyna qaramastan, qazirgi qazaq qauymynda «ziyalylyqtyn» búl úghymy әli de maghynasyn joyghan joq. Sonymen, ziyaly dep qazaqta kimdi aitady?  Qazir de ziyaly dep – shygharmashylyq qabiletti, ómirlik tәjiriybesi mol, kórgeni kóp, dýiim júrtty sonynan ilestire alatyn, últ pen  qogham aldyndaghy jauapkershiligin airyqsha sezinetin, ózderi de ómirdegi maqsattarynyng últymen tyghyz baylanysta ekenin aiqyn úqqan jandardy atau saqtalyp otyr.
Búl anyqtamanyng ereksheligi retinde múndaghy «ziyalylyq» úghymyn «intelliygensiya» úghymynan bólip qaraugha degen talpynysty atap óter edim. Shynynda da, qazaq týsiniginde «ziyaly adam» qolynda diplomy bar intelliygensiya emes. Áriyne, «qazaq ziyalylyghy» oqu men bilimdi teristemeydi. Qayta, ol ziyalylyqtyng ajyramas qúramdas bóligi sanalady. Soghan qaramastan, qazaq ziyalylyghynyng maghynasy odan kenirek, tek «últtyq mәsele» dengeyinde aitylsa ghana – ózining tól maghynasyna ie bolyp shyghady. Onsyz – oqu da, bilim de bos sóz! Sol sebepti de «qazaq ziyalylyghy», kóp jaghdayda, qazaqtyng «tektilik» úghymymen astarlasyp jatady. Yaghni, «qazaq ziyalysy» − ilim-bilimdi iygerip qana qoymaghan, ol alghan bilimin, jigeri men qayratyn, aqylyn ózining qaraqan qara basynyng qamyna emes, halqynyng iygiligine jarata bilgen tekti adam» degendi bildiredi. Múnda búl eki úghymnyn, yaghni, «ziyalylyq» pen «tektiliktin» arasy ajyramaghan −  ekeui birtútas konstruksiya qúryp túr.
Biz keyde «Sovet zamanyn» qatty syn­gha alugha beyimbiz. Mýmkin, qazirgi dý­bara kýiden aryla almay jatuymyzdyng sebebin sodan izdeytin bolarmyz… Biraq, «bir jamandyqqa − bir jaqsylyq» demek­shi, Kenes ýkimeti qazaqty «auyldyq rezervasiyada» ústauynyng arqasynda onyng mәdeniyeti men ónerining qazaqy qalypta damuyna jol ashylghanyn eskermey ketuge bolmaydy (Ol «rezervasiya» bolmaghanda biz óz últtyq qúndylyqtarymyzdan әl­deqayda tez qarqynda ajyrap qalar edik). Mәselen,  sol kezdegi qalalyq ortada damyghan mәdeniyet ózining mazmúny jaghynan auyl qazaghynyng týsinigine sәikestendirilip, әdebiyet, kino, teatr sekildi óner salalary sol baghytta damyp otyrdy. Áriyne, últtyq oilauda joghary bilim beru jýiesi arqyly retteletin belgili bir «iydeologiyalyq standart» boldy. Biraq, uaqyt óte kele, olardyng arasynan iriktelip qoghamgha tanymal «jýzden bir jýirik» shyghatyn. Qazirgi tilmen aitqanda − «elita». «Elita» arasynda oiyn jeter jerine jetkize aitatyn, sózi ótkir aqyn-jazushylar men óner adamdarynyng bedeli erekshe boldy. Aytary joq, tura sol zaman talaby túrghysynan, qazaqtyng ol últtyq «elitasy» óz mindetterin adal atqardy − últynyng naghyz jarshylary, ziyalylary bola bildi. Sondyqtan, «ziyalylyq» qazaqtar qalyng úiysqan auyldyq jerlerde әleumettik institut retinde tanylyp, ol halyqtyng ziyaly adamdargha degen zor qúrmetine, súranysyna jol ashty. Sóitip, qoghamda olardyng ýnine qúlaq týretin, ómirin ýlgi tútatyn orta qalyptasty. Milliondaghan tirajben shyqqan kitaptar, kinolar jәne basqa tuyndylar sol ortagha qyzmet etti. Sonyng arqasynda ziyalylar halyqpen jýieli týrde tildesip otyrdy. 
Biraq, býgin, tәuelsizdikke qol jetkizgen uaqytta, kezinde kenestik biylik qalyp­tastyrghan, uaqtysynda qazaq mәdeniye­ti­ning qarqyndy damuyn qamta­masyz ete alghan ziyalylyq qal­pynyng (stan­dar­tynyn) byt-shyty shyqty. Parodoks?! Qalaysha? Biz tәuelsiz­dikti armandaghanda tәuelsizdik iydeyasyn halyq sanasynda ruhany bekitushi, yaghni, jarshysy ziyaly qauym bolady dep kýtpep pe edik? Endeshe, qazir ne sebepten ziyalylyqtyng qajeti bolmay qaldy? Osy súraqqa jauap izdeu barysynda qoghamnyng kóptegen kelensiz qúbylystary atoylap aldan shyqqanday boldy. Mysaly, jogharyda biz reformalar turaly aita kele, olar­dyng kóbi shala oryndalghan dedik. Sol reformalar siyaqty, ziyalylyqqa tikeley qatysy bar mәdeny reformalar da deko­rasiyalyq sipatta qalyp qoydy. 
Biz, «Mәdeny múra» baghdarlamasy bas­talar aldynda barlyq auyldar men shaghyn qalalardaghy kitaphanalar men mәdeny oshaq­tardy joy arqyly «ziyalylyqtyng altyn kópirin» qiratyp aldyq. Endi, ony qal­­pyna keltirmey jatyp «Mәdeny múra» degen ýlken jobany ayaqtadyq dey alamyz ba? Mysaly, kommunikativti mýmkindiginen ajyrap qalghan ol jerlerding qazaghy osy reformalardan keyin «mәdeniyettenip» kete alghan joq. Qayta kerisinshe, qazaqy dil men ziyalylyghyn qorektendirushi generatory − auyldy «kolhoz», ondaghy últtyq bolmysty saqtaushy «akkumulyator» halyqtyng mәdeny dengeyin «mәmbetizm» dep Astana tórinen kýletin jaghdaygha jettik! Al, teatr­da − arzan kýlki men daraqy qaljyn, kinoda − atys-shabys-seks әldeqashan normagha ainalyp ketti… Bir mezgil kóshedegi jas­tardyng әngimesine qúlaq týrseniz − olardyng bar ómiri kafede ótip jatqanday әser alasyz… Búrynghyday teatr aldynda shoq gýlin ústap qyz kýtken jigitter qayda ketti?..  Spektaklider men oqyghan kitaptaryn talqylap, talasyp jatatyn studenttik orta qayda ketti? Onyng ornyna kafelerde temekining kók týtinine orana biylegen jastar keldi… Men osylay dey otyryp «Mәdeny múra» qajettiligin teristemeymin, ony әr adam qoldana almaydy demeymin. Meni últtyq sanada romantikalyq sarynnyng óship bara jatqany tolghandyrady, «mәdeniyetti qoghamda mәdeniyetting je­tis­peushiligi» óris alyp bara jatqany maza­syzdandyrady… Osynyng bәri qazaq ziyalylyghynyng toqyrauynan belgi beredi.  Sebebi, «armandaugha qabiletti halyq» «narsisizmge» shaldyqqan, halyqtan bólek −  «óz kýnin ózi kórip jatqan» biylikke kerek bolmay qaldy! Qazir ony «optimistik tragediya» dep baghalaghan artyq emes.      
Ziyalylyqtyng daghdarysy qoghamda kóptegen kelensizdikterdi tudyrady. Ma­qa­lany jazu barysynda belgili publisist Júmash Kókbóri (feysbuktegi aty) óz paraqshasynda: 
– «Osy tayauda ghana býginde belgili el azamattarynyng birimen býgingi tanda Qa­zaqstanda qalyptasqan sayasy jәne әleumettik jaghday turaly әngimelesuime tura kelgen edi. Aty-jónin atamauymdy ótingen ol aghamyz: − Júmash, Qazaqtyng býgingidey auyr jaghdaygha tap bolyp otyruyna, eng aldymen, últymyzdyng ózi kinәli. Qazaq – ózining Últtyq ruhyn joghaltyp alghan últtardyng qataryna jatatynyn nege moyyndamaymyz? Býgingi tandaghy Qazaqtyng boyyndaghy basty kemshilikter mynalar:
1. Ashy da bolsa aqiqatyn aitsaq − bizding Qazaq auyzbirligin joghaltqan últ.
2. Maqtanshaqtyq pen jóndi-jónsiz maqtanugha tym әues últ.
3. Qazaq qansha jerden qonaqjay, qoly ashyq jomart últ desek te, ózgege shekten tys emeshegi ýzilip túratyn Qa­zaq ózine kelgende tastay qatty, keyde meyirimsiz.
4. Qazaq – tym boykýiez últ. Ol ózi aitqanday: «erinshekting – erteni tausylmas» degenge say últ. Últtyng enjarlyghy basym bolyp ketti.
5. Biylikting aldynda qúrday jorghalaugha әzir túratyn, qorqaq, jasyq, jaghympaz últ ekenimiz de ras.
6. Qazaq әdiletsizdikke qarsy shygha almaytyn tartynshaqtyghyn qazaqtyng qorqaqtyghyna jatqyzugha bolatyn shyghar?
7. «Qazaqtyng ózge júrttan sózi úzyn» dep danyshpan Abay aitqanday, últy­myzdyng bos sózge әuestigi, auyzdygha sóz bermeytin sózshendigi, bәrining aqyl ai­tugha dayar túratyny, biraq, ózi eshkimning aqylyna qúlaq týrmeytini de qazaqtyng ensesin kóterip, esin jiiyna kóp kedergi boluda»  dep jazypty (Júmash KÓKBÓRI, 09.11.2014 jyl).  
Áriyne, múny aitqan avtorlardyng pessimizmimen kelisuge ne kelispeuge bolar. Biraq, múnda kóptegen shyndyqtyng úshqyny bar ekeni ras: mysaly, keybi­reuler qazaqtyng «ru», «jýz» degenin algha tartyp, qazaqty «basy birikpeytin halyq» dep kinәlaydy. Biraq, olar shyn mәnisinde búnyng qazaqtyng «újymdasyp ómir sýru» dilinen tuyndaytyn qúbylys ekenine nazar audarmaydy: bir zamandarda tabighatpen, syrtqy jaularmen ýnemi betpe-bet keletin kóshpendi halyqtyng «rulasyp», «jýzdesip» ómir sýruden ózge amaly qalmaghan. Biraq, otyryqshy halyqqa ainala bastaghannan beri qazaq ýshin «ru» men «jýz»  tónireginde újymdyq toptasyp ómir sýru manyzyn joya bastady. Al, qazir ol qazaqtyng «últ» bolyp qalyptasuyna kedergi bolyp qana qoymay, sonymen qatar, ol «qazaq ziyalylyghyn»  da kýi­retuge kóshti dese bolady!  Sebebi, újymdyq ómirge qúrylghan «kóshpendilik» kelmeske ketse de, ol sanadan óshken joq −  sanada әrbir qazaq әli «kóshpendi»! Mine, osy jerde «ziyalylyqtyng daghdarysyna» tikeley qatysy bar bir týitkil bar.  Endi, soghan toqtalayyq: «Kóshpendi» degen sóz – kósh-qon degenmen shektelmeydi. Kóshu-qonu  onyng syrtqy maghynasy ghana. Al, onyng «ishki maghynasyn» sol «ómir sýru tәsiline» baylanysty tuyndaytyn mentaldylyqtan, yaghni, halyqtyq dilden izdeu kerek. Kósh­pendi ómir sýru – qatal ómir, jauynger ómir. Al, onday ómirge «senimdi serik», «shynshyldyq pen turashyldyq», «әdilettilik», «ýnemshildik pen qanaghat», «jauyngerlik pen batyldyq» jәne t.s.s. qasiyetter qajet. Ol ómirde adamnyng adamdy alday alatynynday ayarlyqqa jol joq. Óitkeni, tabighatty alday almaysyn!  Onyng ýstine onda Úly Ús­taz retinde óz zanynan ainymaytyn dýley kýshting (stihiyanyn) ózi túr. Mine, osy dýniyetanym búrynghy qazaqtyng  boyyna da, oiyna da singen bolatyn. Otyryqshylanu kezenine ótkende ol qasiyetter «boydan ketse de, oidan kete qoymaghan» kýige týsip kómeskilendi. Búl qazaqtyng OIY men TIRLIGI, SÓZI men ISI arasyndaghy alshaqtyqqa  alyp keldi.  Jogharyda aitylghan mәseleler osydan tuyndaydy. Al, býginde ol «ekijýzdiliktin» jarqyn kórinisin ziyaly qauym arasynan jii kezdestiretin boldyq. Sebebi, qazaq újymshyl bolghandyqtan Ziyalysy men Batyryna qarap ósken el. Sol әdetpen ýnemi bas kóterer túlghasyn izdeydi. Ókinishke oray, ol joq. Óitkeni, «kóshpendi ruhtan ajyraghan» Ziyaly halyqpen baylanysyn ýzgen − onyng «múnyn − múndap, joghyn – joqtaudy» auyrsynady.  Kerisinshe, ol biylik das­tar­hanynyng  balday dәmin bir tatqan song  − tipten de maujyray týskendey… Mine, sóitip, búl faktor da «qazaq ziyalylyghy» toqyrauynyng eng manyzdy faktorlarynyng birine ainalghanyn kóremiz. Nәtiyjesinde − últtyq mýdde qorghansyz qaluda, halyqtyng tobyrgha ainalu qaupi boy kóterude…  Ne isteu kerek?
Osy qauipting aldyn alu ýshin ýsh jaq: Halyq, Biylik jәne Ziyaly qauym ózara kelisimge kelui tiyis: 1. Biylik − Halyq pen Ziyaly qauym arasyndaghy «altyn kópirdi» qalpyna keltiredi; 2) Ziyaly qauym − «ziyalylyq institutynyn» júmysyn jandandyrugha, ony memleketti damytugha yqpaldy tetikke ainaldyrugha uәde etedi; 3) Halyq – «últtyq mýdde» ýshin Biylik pen Ziyaly qauymyna senim bildiruge, onymen birge júdyryqtay júmylyp bayandy bolashaqty qúrugha kepildik beredi. 
Biraq ol da bir jaghdayda ghana jýzege asady: a) Biylik jýrgizetin sayasat últtyng (memlekettin) úly múratyn maqsat etse ghana; ә) al, Ziyaly qauym býgin ózekti (aktualdy) bolyp túrghanymen, erteng mәnin joyatyn ótkinshi epizodtyq jalghan qúndylyqtardan biylikti saqtandyryp túra alsa ghana; b) osy birlikting jәne ózara týsinistikting nәtiyjesinde úzaq merzimge baghyttalghan, halqyn júdyryqtay jú­myldyrugha qabiletti iydeologiyagha qoghamnyng qoly jetse ghana!  Bolmasa búl aitylghandar   bos qiyal bolyp qala beredi. Ázirshe, qoghamgha asa qajet «ziyalylyqty» bauyryna basyp túnshyqtyrghan, onyng mindetin óz moynyna artqan avtoritarly jýie − maqsatyna jetuding ornyna, kerisinshe, «ziyalylyqtan» alshaqtay týs­kenin, «ziyalylyqqa» qabiletsiz bolyp shyqqanyn ókinishpen aitugha mәjbýrmiz… Al, onyng sebepteri she? Ol, әriyne, óz aldyna bólek әngime!

Ábdirashit BÁKIRÚLY. 
«Aqiqat» jurnaly.

Týpnúsqadaghy taqyryp:

«Qazaqtyng últtyq ziyalylyghynyng daghdarysy»

Derekkóz: http://akikatkaz.kz/?p=5129#more-5129

Abay.kz 

 

0 pikir