Astana qalasynyng әkimi Ádilbek Yryskeldiúly  Jaqsybekov

myrzanyng qúlaghyna altyn syrgha!

         “Ár teatr kiyim ilgish pen payghambar jayau baratyn jerden bastalady” degen naqyl sóz bar. Mәdeniyet sarayynda әr nәrse mәdeniyetti bolu kerek degen maghynada.  Bizding elordamyz da kýnnen kýnge kórkengde. Kórikti zәulim ghimarattar salynuda, jyltyraghan saraylar, kóz jauyn alatyn teatr men stadiondar, danghyl kósheler, әdemi tizilgen kóshetter degendey...

         Memleket basshysy tapsyrmasyna oray qasqadan da, basqadan da astanamyzdy kórkeytuge aqsha qúyluda. Shyntuaytyna kelsek, keshegi astanamyzgha qaraghanda, býgingi Astanamyzdyng kórki edәir artqany búljytpas aqiqat. Men sol kórkin aitqanda, eng birinshiden, әdemi qúrylysty aitpas edim. Álbette, ol da kerek qoy, sóz joq.

         Eng birinshi, astanamyzdyng myqtylyghyn atap aitsaq, ol  –  elordamyzdyng tәubege kelinkireuinde, biraz qazaqshalanuynda, yaghny birte-birte últtyq sipat ala bastauynda dep basa nazar audaryp aitar edim.

         Áriyne, búnyng bәri saliqaly sayasatymyzdyng arqasynda. Onsyz emes.

         Teatrdyng shyn jәii kiyim ilgish pen әjethanadan bastalatyn bolsa, qazirgi super modern, damyghan, aldynghy qatarly qalalardyng betke ústar kórsetkishi, “flakmus qaghazy”, meninshi, basynda, liftten bastalady. IYә, iyә, liftten, jedel satydan! Kez-kelgen suday jana ghimaratqa kirip kórinizshi. Ár jolaushy ne qonaqtyng birinshi tamashalaytyny sol liftiniz ghoy, sózsiz. Keybireulerine 5-6 adamdan, basqalaryna 10-15 adam onay syiyp ketetin búl jedel satylarda, kerek bolsa, telefony da, keyde, tipti, teledidary da, kondisionery da, bayau әndetip túratyn maunitofon-radiosy da kezdesedi. Aynala aina, týrli-týsti reklama jarnamalary, jyltyraghan tóbesi men edeni. Qysqasy, birinshi pikir qalyptastyratyn dýnie  –  osy liftterding ózi.

         Keshe men Astanamyzdyng qaq ortasynda ornalasqan osynday birer ondyq qabatty zәulimderding birine kirdim... Qara kóstým kiygen qorghaushy jigitterden aman-esen ótip jedel satygha da jettim. Aynala qorshaghan ainanyng dәl orta túsyna ýlken qylyp bir portret syqyldy jiyektemege (“ramkagha”) bir qúlaqtandyrudy ornalastyryp qoyypty. Baqsam, liftti paydalanu núsqaulyq erejeleri eken. Oryssha jәne qazaqsha. Bara jatqan pәterim otyzynshy qabattan joghary bolghan song kóz jýgirtuge uaqytym boldy. Áttegen-ay, mýlde qaramasam, kónil bólmesem jaqsy bolar edi, meyram qarsanyndaghy kóterinki kónilim suday basyldy da ketti.

         Ózderiniz sol qazaqshasyna bir nazar audaryp kórinizshi.

         Mәtin óte qarapayym әri qyska:

         “Passajiyrdik liftting qoldanu erejeleri.

1. Kabina shaqyru kezinde kerek bolghan baghyttaghy túymege basynyz.
2. Kabinanyng qabatynyzgha kelejatqan uaqytta janghan kórsetkish kabinanyn barajatqan baghytyn kósetedi.
3. Esikterdi ashyq hәlinde ústatu úshin  < >  týimege, al esikterdi jabu ýshin   > <  týimege basynyz.
4.  Kabina jәne shahtanyng esikteri avtomattyq týrde jabylady.
5. Kabinanyng ishine kirgende kerek bolghan baghyttaghy týimege basynyz.
6. Kabinanyng tapsyrylghan baghytyn týimege basuymen qaytaryp alalmaysyz
7. Kabinanyng asyp toluyna panelinde “Overload” degen jazuy shyghar, osy jaghdayda kabinany jazuy óshirilip ketkenine deiyin bosatynyz.
8. Liftting synyp qalghan kezinde zvonok týimege basyp dispetcherdi habarlatynyz.

• temek sheguge, tez janyp ketetin jәne jarylatyn zattardy, jәne de iri zattardy tasymaldaugha
• liftting toqtalyp qalghan auqytqa deyin kirip shyghuyna
• kabina jәne shahta esikterining ashyp jabyluyna kedergi jasaugha
• qolmen kabina jәne shahtanyng esikterin ashugha

TYIYM SALYNADY

         Bar bolghany osy-aq!

         Ne jazghanyn jazghandardyng úghu mýmkin emes mýlde! Tek orysshasyna qarap birdeneni týsinuge bolady.

         Jarty betke de jetpeytin tekstte myna jaryqtyqtar 30-40 orfografiyalyq jәne stilistikalyq qate jibergenin qalaysha týsinuge, qalaysha týsindiruge bolady, aghayyn?

         Ony tizip jatudyng da esh qajeti joq! Bәri aidan anyq kózge úryp túr ghoy! Ár qazaqtyng namysyna tiyip, shamyn qozdyryp túr emes pe?

         Ýy ýlken. Adamdardyng ishinde bәri tegis mәngýrt pen shorqaqtar dep aitu qiyn. Sonda birneshe jyl iluli túrghan myna súmdyqty nege eshkim aldyrtyp tastamaghan?

         Qazaqtyng bala baqshasyna, qazaq mektebine baryp jýrgen balalarymyz kýnde osyny kórip oqyghany masqara emes pe?

         Astana әkimshiligi jәne KSK-lary qayda qarap otyr? Arasynda bir sauatty adam tabylmaghan ba, sonda?

         Astanagha syrttan kóp qonaq keledi. Qazaqsha ýirenip jýrgen nemese ýirengisi kelgen aghylshyndar, týrikter, amerikandyqtar kezdesedi... Olar kórse, úyat emes pe?

         Nemese jetiskenimiz osy ma?

         Mektepterde oqushylargha emtihan týrinde diktant jazdyrtady emes pe? Oqushynyng dengeyin anyqtau ýshin.

         Olay bolsa, Astanamyzdyng diktanty osynday boldy ma, býgingi mәdeny jәne bilimdilik mәrtebesi, kóterilgen biyigi osy qalpynda-aq bolghany ma, maqtaghan elordamyzdyn?

         Búdan keyin әdeyi, erinbey, biraz basqa zәulimderdi de aralap shyqtym. Liftterine kirip... Jalpygha ortaq jaghday ekenine kózimdi anyq jetkizdim.

         Búl hatymyzdy búrynghy әkimimiz IYmekeng lezde úghyp, shara qoldanaryna senimimiz mol edi, ókinishke qaray, ol bauyrymyzdyng býgin qolbasshylyqtan qoly bosamay ketti...

         Al, qazirgi orysoyly kino qoyghysh Ádilbek Yryskeldiúly myrza búgan bir kónil bóledi deymisin? Búnday óreskeldikti namys kóredi deymisin?

         Kim bilsin?

         Jauabyna zer salyp kórelik... Ýmitsiz shaytan...

Últjan Nyqaytarov.

Abay.kz