Dýisenbi, 27 Mausym 2022
Qogham 7782 0 pikir 19 Jeltoqsan, 2014 saghat 09:31

TÝRKI ÁLEMI. ORTAQ TARIH OQULYGhY DAYYN

 Búl turaly Týrik kenesining bas hatshysy Ramili Gasanov mәlim etti.

Týrik kenesining bas hatshysy Ramili Gasanov keneske mýshe elderding barlyghynda oqytylatyn ortaq tarih oqulyghynyng jobasynyng maqúldanghanyn aityp, «Mamyr aiynda ministrler kitaptyng songhy qalpyn bekitedi. Memleket basshylary jәne mәjilisterding de rúqsatynan keyin kitap 2016 jyly 8-shy synyptarda oqyla bastaydy» dedi.

Tolyq atauy Týrkitildes memleketterding yntymaqtastyq kenesi bolyp tabylatyn Týrik kenesi 1992 jyldan bastap jýieli týrde úiymdastyrylghan Týrkitildes memleket basshylarynyng sammitterining bir jemisi retinde 2009 jyly Nahchyvanda qol qoyylghan kelisim arqyly qúryldy. Qazaqstan, Týrkiya, Ázirbayjan jәne Qyrghyzstannan túratyn kenestinqúramynda Týrikmenstan da bar.

Týrik kenesin qúru jayyndaghy úsynysty aldymen Qazaqstan Respublikasynyng  memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev jasaghanyn aitqan Gasanov sol kezdegi Týrkiya preziydenti Abdullah Gýl men premier-ministri Rejep Tayyp Erdoghannyng da úsynysqa qoldau bergenin atap kórsetti.

Týrik kenesi  - әskery saladan  tys barlyq salada yntymaqtastyqty kózdeytin halyqaralyq  úiym. Kenes ózine mýshe tórt elge Europadaghy Qauipsizdik jәne yntymaqtastyq úiymy, Islam Yntymaqtastyq úiymy men BÚÚ syndy auqymdy halyqaralyq úiymdarda ókilettik jasaydy.

Kenes bolashaqta Europa Odaghyna úqsas bir integrasiyagha da ashyq. Alayda búl Gasanovtyng aituy boyynsha kóp jyldar qajet etetin ýderis.

QATE TÝSINBEU KEREK 

Gasanov Týrik kenesin keybir azamattardyng qoghamdyq úiymmen shatastyratynyn aitty. «Biz qoghamdyq úiym emespiz. Múny jaqsy týsinu kerek. Keneste qyzmet atqaratyn 17 diplomat keneske mýshe 4 elding 10 ministrligi arasynda ýilestirushilik qyzmet atqaryp otyr. Mende bas hatshy retinde memleket basshylaryna esep beremin» dedi ol.

 Týrik kenesine baylanysty  әngimesin Gasanov bylay jalghastyrdy (surette): «Biz barshagha qúrmet kórsetemiz. Qúrmet kýtemiz. Týrik kenesining maqsaty aimaghynda beybitshilikke, túraqtylyqqa, ekonomikalyq molshylyqqa, toleranttyqqa , halyqtardyng jaqyndasuyna ýles qosu. Din, til, nәsil dep aiyrmaymyz. Adamdyq qúndylyqtargha mәn beremiz. Bauyrlas tórt elding birge júmys isteuining basqa elderge, aimaqtargha ziyany emes, paydasy bar» 

MAJARSTAN DA MÝShE BOLUY MÝMKIN 

Keneske tolyq mýshelik ýshin negizgi shart mýshe boludy qalaytyn memlekette resmy tilderding keminde biri týrikshe boluy kerek. Gasanov «Alayda qonaq jәne baqylaushy mýshe mәrtebeleri de bar. Aymaqtan nemese aimaq tysynan memleketter de osy mәrtebeni qoldanyp, bizben yntymaqtasyp júmys istey alady» dedi.  

Kenesting tolyq mýshesi bolugha ýmitker elderding biri Majarstan ekenine toqtalghan Gasanov osy elding týp tamyrynyng Europa Ghún memleketi jәne majar tilining altay til familiyasyna jatatynyn aitty.

 

Majarstan jaqynda Týrik kenesining qúramdas úiymy Týrik Parlamentter assambleyasyna baqylaushy el retinde qabyldanghanyn eske salghan bas hatshy  Vengr Ghylym akademiyasymen Týrik Akademiyasy arasynda jaqsy qatynas qalyptasqanyn aitty.

ORTAQ TARIH OQULYGhY DAYYN 

Kenes júmystary ekonomika, ónerkәsip, qatynas, damu, bilim beru, jastar men sport, mәdeniyet, informasiya tehnologiyalary men keden sekildi salalarda shoghyrlanuda. Kenesting ortaq jobalary arasyndaghy eng kózge týserligi - mýshe elderding barlyghynda bastauysh mektepterde oqytylatyn ortaq tarih oqulyghy.

TÝRIK KENESI

Búl turaly Ramili Gasanov bylay dedi: 

«Týrik akademiyasy 15-ghasyrgha deyin keletin ortaq tarih oqulyghynyng jobasyn 26 qarasha kýni Bakude Keneske mýshe elderding Bilim beru ministrlerine úsyndy jәne ministrlerding rúqsatyn aldy. Mamyr aiynda ministrler kitaptyng songhy kýiin bekitedi. Memleket basshylary jәne mәjilisterding maqúldauynan keyin kitap 2016-shy oqu jylynda 8-shi synyptarda oqytyla bastaydy dep josparlap otyrmyz. 

TÚNGhYSh DISAPORA ORTALYGhY KIYEVTE 24 JELTOQSAN KÝNI AShYLADY 

Gasanov Kenesting taghy bir jobasy -  «Bauyrlas porttar» jobasy ekenin aityp, «Kaspiyde Týrikmenbashy jәne Aqtau porttarynan Bakuge keletin tauarlar temirjoly arqyly Samsun portyna jetkiziledi. Samsun әlemge ashylatyn qaqpamyz bolady» , - dedi.

Bas hatshynyng bergen mәlimetterine qaraghanda, Kenes Fransiyanyng - Pariyj, Germaniyanyng - Berliyn, Amerika Qúrama Shtattarynyng - Vashington jәne Ukrainanyng - Kiyev qalalarynda mýshe elderding osy elderde ómir sýretin azamattary ýshin diaspora ortalyqtary qalyptastyra kórinedi . Osy ortalyqtardyng alghashqysy Kiyevte 24 jeltoqsan kýni ashylamaq.

Diaspora ortalyqtarynda Keneske mýshe elder ýshin lobiya júmystary jýrgiziledi. Kenes osy ortalyqtargha ruhany qoldau berip otyrady.

ORTAQ TELEARNA EKI JYLDYNG IShINDE AShYLADY 

Týrik Kenesine mýshe elder ýshin ortaq telearna ashu ýshin júmysy jýrip jatqanyn bayandaghan Gasanov múnyng 2 jyl ishinde tamamdalatynyn bildirdi. Gasanov Keneske mýshe elderding Europa Damu agenttigine úqsas bir qúrylymda ortaq investisiya qoryn qúru baghytynda júmys jýrgizgenin, múnyng 2016 jyly iske asuy qajettigin aitty.

Týrik Kenesining eng manyzdy jobalarynyng biri Baku-Tbilisiy-Kars temirjoly magistrali de 2015 jyly ashylady. Gasanov osy jobada Kenespen yntymaqtasqan mýshe emes elding Gruziya ekenin eske saldy.

TÝRIK KENESI: Erasmusqa balama Orhon

 

Týrik kenesi – ortalyghy Astanada bolyp tabylatyn Týrik akademiyasy, ortalyghy Bakude bolyp tabylatyn - TýrikPa, ortalyghy Ankarada bolyp tabylatyn -Týriksoy jәne ortalyghy Bakudegi - Týrik mәdeniyeti jәne múra qory syndy úiymdardyng shanyraghy.

Mýshe elder 15 uniyversiyteti bas qosyp, Uniyversiytetter arasyNda odaq qúrldy. Odaq Europadaghy Erasmus almasu baghdarlamasyna úqsas bir baghdarlama dayyndady. «Búl baghdarlamany Orhon dep atadyq. Qazir shamamen 200 tәlimger osy baghdarlamany paydalanyp otyr. Alayda, búl san artady, aiyryqsha baghdarlama oqytushy almastyrudy da qamtitynday týrde keneytiledi», -  dedi Gasanov.

Bas hatshynyng aituynsha, Orhon ýderisi ayasynda Keneske mýshe elder arasynda diplomdar da ózara ótimdi bolady.

ÁY, TÝRIK! SENING ELINDI, ZANYNDY KIM BÚZADY? 

Týrik Kenesi bas hatshylyghynyng ghimaraty Stambul qalasynda Balmumdju audanynda ornalasqan. Ghimarattyng kire berisinde Kóktýrik әlipbiyimen «Áy,Týrik! Sening elindi, zanyndy kim búzady!» degen jazu nazar audarady.

Qaqpada Qazaqstan, Týrkiya, Ázirbayjan jәne Qyrghyzstan elderining  tulary jarasymdy jelbirep túr. El tularynyng tap ortasynda týsin Qazaqstan tuynan, kýn naqyshyn Qyrghyzstan tuynan, aiyn Týrkiya tuynan jәne segiz búryshty júldyzyn Ázirbayjan tuynan alghan Týrik kenesining tuy oryn tapqan (surette).

Derekkózi: TRT torabynyng qazaq tilinde aqparat taratatyn qyzmeti

0 pikir