Dýisenbi, 17 Qantar 2022
Alashorda 9930 0 pikir 17 Jeltoqsan, 2014 saghat 16:20

HASAN ORALTAY – ALAShShYL QAYRATKER

 

Últtyq bolmys óne boyynan kórinip túratyn  túlghalar bary quantady. Kenestik Qazaqstan tarihynda ózin júrt kózinshe: “ Aghayyn! Men últshyl qazaqpyn!”  dep jariyalaghan túnghysh qazaq – Hasan Oraltay edi, - degen jazushy Smaghúl Elubaydyng sózi beker aitylmasa  kerek.

Hasan Qaliybekúlynyng azamattyq ústanymy men qoghamdyq kózqarasy aiqyn boldy. Ol qazaqtargha qatysty kez kelgen mәselege últtyq mýdde túrghysynan qaraytyn jәne ony dәripteytin. Ómirining songhy kezenine deyin әri ózi jazghan, әri ózi úiymdastyrghan enbekterding barlyghynyng kózdegen maqsaty Qazaqqa paydaly, Qazaqqa qatysty, Qazaqtyng ótkeni men keleshegi ýshin ózekti mәselelerge arnaldy. Tәuelsizdik, erkindik mәselesi esh uaqytta jadynan bir sәt te qalmaghan, mәngi ústanymy boldy.

Hasan Oraltay – «Azattyq» radiosy qazaq bólimshesining búrynghy basshysy, belgili jazushy, jurnalist, tarihshy, audarmashy, redaktor, shettegi qazaq diasporasynyng kórnekti ókili, býgingi týrik әlemine tanymal qogham qayratkeri, on tórt kitaptyn, jýzdegen maqalalardyng avtory.  Hasan Oraltay qazaq tilining qúdiretin tereng úghatyn, qasiyetin biletin, qansha qiynshylyq kórse de múqalmaytyn, qazaghynyng jarqyn bolashaghynyng tolyq derbestigi men shynayy tәuelsizdigi jolyndaghy ayanbay kýresken asqar tauday azamat.

Hasan Oraltay sanaly týrde jalpytýriktik iydeyasyn jýzege asyrudy maqsat etti.  «Biyik Týrkeli» qoghamyn úiymdastyryp, Mústafa Shoqay men Álihan Bókeyhanúlynyng jolyn ústandy. Býkil Qazaqstanda iydeyasyn janghyrtu bylay túrsyn, atyn aitugha qaymyghatyn birtútas «Alash» iydeyasyn basty tu etip aldy. Búl iydeya, búl maqsat Hasan Oraltaygha jaydan-jay kele salghan joq. Ákening bergen últtyq ruhty tәrbiyesi, basqa elge kelip, óz tegimizdi úmytpayyq, tek qúlqynnyng qamyn oilap jýre beremiz be dep, sol  Týrkiyagha kelgen 1954 jyldan bastap-aq jan-jaqty  baylanystar ornatyp,  ózderining qazaq ekendikterin úmytpaugha tyrysyp baqty. Sonyng nәtiyjesinde az uaqyt ishinde, aragha ýsh jyl salyp, 1957 jyldyng 9-qyrkýieginde   Izmirde shyghatyn «Ege Ekspress» gazetinde Izmirlik jurnalist Ózdemir Atalan ekeui «Gimalay dastany» atty 40 kýnge sozylghan tizbekti maqalalary shyghady.  Búl maqala – Hasan Oraltaydyng alghashqy maqalasy bolatyn. Atalghan maqalanyng bir bóligi Qazaqstanda belgili týrkolog Fadly Áliyding audaruymen 1994 jyly «Parasat» jurnalynda shyqty. Búl maqalada kommunisterge qúl bolghansha, soghysyp jýrip, qasqayyp óleyik. Bodan bolghansha, úrpaghymyzdy erkin, azat eteyik degen mәselelerge keninen toqtalghan. Sonymen birge bosqan elding kórgen týrli auyrtpalyqtaryn týsindire jazady.

Al, qalamgerding alghashqy kitaby –  «Erkindik jolynda Shyghys Týrkistan qazaq týrikteri»(1961). Kitabynyng alghy sózinde ózining maqsatyn naqty týsindiredi. Azattyq jolyndaghy kýres, Otan men últym ýshin kýres qasiyetti paryzymnyng biri dep kórsetedi. Osy kezende qalamger «Býiýk Týrkeli»  jurnalyn shyghara jýrip, 1963 jyly sәuir aiynda Salihly qalasynyng Qúrtúlúsh mahallesinde, yaghny Qaliybek Hakimning ýiinde « Týrkistandyqtardyng mәdeniyet jәne jәrdemdesu úiymy qúryldy. Búl qoghamnyng aty әigili Maghjan Júmabay «Týrkistan – eki dýnie esigi ghoy» dep sipattaghanynday Úly Týrkistan degen týrikting ejelgi Otanymen attas qoyyldy. Onyng negizin qalaushylar Hamza Úshar, sol kezde belsendi jas qalamger retinde ataghy shygha bastaghan Hasan Oraltay da boldy. Ol ózining «Elim-aylap ótken ómir» atty esteliginde [1.B.177] búghan tolyq mәlimet bergen. Salihly qalashyghyndaghy búl qoghamnyng maqsaty artta qalghan Otandy tanytu, qazaqtyng jadynda qalghan mәdeni, tarihy jәne әleumettik qazynalardy, tuyndylardy jinau, kitap, jurnal basyp shygharu, әlem júrtshylyghyna jai jәne sonday mәlimetterdi jinalystarda,  konferensiyalarda terendetu, damytu, keler úrpaqqa ýlgi etu.  Ol maqsatty oryndau ýshin zertteu bólimi, dayarlyq bólimi, baspasóz-kitap bólimi, foliklor  bólimderining atqaratyn mindetteri egjey-tegjeyli bayandalady. Salihly qalashyghyndaghy búl qogham jergilikti әkimshilik oryndaryna, jergilikti býkil sayasy partiyalargha jәne sondaghy belgili adamdargha Týrkistan jәne qazaqtar jóninde mәlimet berip otyrghan. Qazaqtar jóninde mәlimet beruge arnalghan sonday bir konferensiyagha jalpy týrik әlemine әigili tarihshy ghalym, bauyrlas bashqúrt halqynyng parasatty perzenti  Ahmet Zәky Uәlidy Toghan (1890-1970) Salihlygha kelip, ózining búl jolda maqsattas-mýddeles ekendigin kórsetip otyrdy.

Hasan Oraltaydyng alghashqy kitaby shyqqannan keyin Týrkiyadaghy jalpy ziyaly qauymymen birlesip, H.Oraltaydyng basshylyghymen «Býiýk Týrkeli» jurnaly 1962 jyly jaryq kórdi. Bir nazar audararlyghy, múqabasyna «TANRI TURKU KORUSUN» - Tәniri Týrikti qorysyn, « Hira dagi kadar Musluman – Tanri dagi kadar Turkuz» – Mekke qalasynyng janyndaghy Hira tauynday músylman, úlanbaytaq qazaq jerindegi Tәniri tauynday týrikpiz, «Ne Mutlu Turkum Diyene!» -  Týrikpin deu qanday baqyt!-dep jazylghan. Búlay jazuy jurnaldyng mәnin odan da terendete týspek. Týrik- qazaq, qazaq-týrik degen úghymdardyng birtútas ekendigin kórsetedi. Belgili kóptegen sebepterge baylanysty atalghan jurnaldyng on sany ghana shyghady.  Áytse de kóptegen mәselerdi qamtyp, qalamger songhy nómirinde «Býiýk Týrikshil Týrkistan shayyry: Maghjan Júmabay» degen atpen maqala jariyalaydy. Búl maqalada Maghjan Júmabaydyng «Jauyngerding jyry» atty tolghauyn týrikshe týsindire otyryp, elge qyzmet kórsetuden qaytpaytyndyghyn, jalghastyra beretindigin mәlimdegen.  Osy tústa aita keterlik Hasan Oraltay 1965 jyly Izmirde týrik tilinde «Býiýk Týrikshi Maghjan Júmabayúly» degen atpen kitap  shyghardy. Kitapta Maghjannyng «Ot», «Men kim?», «Saghyndym», «Týrkistan», «Alystaghy bauyryma» t.b. ólenderine týrikshe týsinik beredi. Atalghan kitap sol kezde shet elderde Maghjan turaly jazylghan túnghysh kitap bolatyn. Avtor keyinirekte búl kitaptyng ishindegi «Týrkistan» ólenining songhy bes shumaghynyng týp núsqasyn kórmegendikten qysqartylyp qalghandyghyn oqyrmangha  eskertti. Áytse de, sol kezende qazaq aqynynyng týrikshildik iydeyasyn Týrkiyagha tanytu ýlken enbek edi.

1963 jyly Ystanbúlda «Týrkiya týrikshiler úiymy» degen ýlken bir úiym qúrylady. Onyng bastyghy Húseyin Nihal Atsyz saylanady. Al, sol úiymnyng Izmirdegi bólimining bastyghy Hasan Oraltay bolady. Sonyng nәtiyjesinde 1965 jyldyng shilde aiynda  «Komunizmle Savas», yaghny «Kommunizmmen soghys» atty gazet shygharady, artynan jurnal bolyp ózgeredi. Búl gazetting maqsaty aiqyn edi. Últshyldyq, týrikshildik, dinning últshyldyqtyng ajyramas bóligi, irgetasy tirek ekenin ashyq aitqan. Jurnaldyng 14-sanynda  «Alash әni» degen atpen Alashorda últtyq ýkimetining әnúranyn týrikshe týsinigimen basqan. Bayqasaq, shyghystýrkistandyq últ-azatshylar men alashshylar arasyndaghy ruhany baylanystyng dәleli de osy bolsa kerek. Otanshyldyq, Týrikshildik, Alashshyldyq iydeyalaryna týrli qarsylyq, qiynshylyqtargha qaramastan Hasan Oraltay ózining últyna degen qyzmetin bir sәt te toqtatqan emes. Shet elderde «Qazaq týrikteri» degen taqyrypta  týrli maqalalar, kitaptar shygharyp, alghash qalam terbegen azamat. 1973 jylgha deyin  Batysta «Alash» turaly mәlimet joqtyng qasy bolatyn. Búl taqyrypta Ahmet Zәky Uәlidy Toghannyng kitaptary men Mústafa Shoqaydyng keybir maqalalarynda qysqasha sóz boldy. Al, Qazaqstannan mәlimet alu mýmkin emes jaghdayda erlik kórsetip, «Alash», «Alashorda» turaly sóz aitu, kitap shygharu qyruar enbekti talap etti. Soghan qaramastan Hasan Oraltay  1973 jyly Ystambúl qalasynda «Alash – Týrkistan týrikterining últ-azattyq úrany» atty kitabyn shyghardy.  Atalghan kitapta «Alash» degen ataudyng tarihy men maghynasyn, Alash partiyasy men Alashorda ýkimeti turaly mәlimet berdi. Sonymen birge Alash múrattary jolynda qyzmet etken azamattardyng bir toby  jóninde sóz qozghady.  Avtor búl kitabynyng  kemshilikteri bar ekendigi, әitse de sol kezende qúndy enbek bolghanyn, әli de manyzyn joymaghandyghyn, Alash qimyly, Alashorda ýkimeti  turaly zertteuge týrtki bolghandyghyn, kitaptyng atynyng ózi naghyz týrkistanshyldyqty, týrikshildikti  keyingi basylymdarda atap aitty. «Alash» turaly zertteulerdi Hasan Oraltaydyng kitabynan keyin Týrkiyanyng belgili qogham qayratkeri H. Nihal Atsyz,  prof.dr. Mehmet Eróz, Mehmet Aly Yuruk («ALASh» degen maqalasynda Jihansha Dosmúhamedúly turaly toqtalghan) , prof.dr. Ahmet Bijan Erjylasún silteme bere otyryp, kóptegen mәlimetterge toqtala otyryp jalghastyrdy.  Búl iydeyalardy halyqqa taratyp, tanystyrghanda әr týrli sebepterge baylanysty Hasan Oraltay R.Bógenbay, E.Qashqarly, N.Qazanly degen býrkenshik attarmen maqalalaryn jariyalap otyrdy. Odan keyingi «Azattyq» radiosyna kelgen uaqytta da últshyl-týrikshil maqsattaghy isterin bir sәtke de toqtatqan joq. Múrat-maqsatynyng auqymyn odan da keneyte týsti. Sonau Shyghys Týrkistannan myndaghan qiynshylyqtardy bastan keshirip, arnayy joghary bilim almay-aq , últy ýshin, qazaghy ýshin, týrikshildik ýshin  batystaghy túlghalardyng aldynghy qatarlylardyng biri bolu eren enbektin, tua bitti últshyl ruhtyng jemisi bolar. Osy «Azattyq» radiosynyng qazaq bólimine bastyq bolyp qabyldanar aldynda komissiya mýshelerining aldyna kelgende: - Qaydan oqydyn? – degende, «Abay shyqqan dalada oqydym» -  dep jauap beredi. Komissiya mýshelerining biri: Oqymaghan adam osynsha enbekti qalay jazady?  Siz shet elderde «Qazaq» jәne «Alash»  atymen túnghysh kitap jazghan túnghysh qazaqsyz. Býginge deyin tarihta túnghysh ret «Qazaqsha-týrikshe sózdik» audaryp bastyrghansyz... Jurnal, gazet shygharypsyz, kóptegen maqalalar jazypsyz. Osynyng bәrin qalay isteudesiz? – degenge: «Últshyl bolghandyqtan últtyq sana-sezimimnen nәr-kýsh alyp isteymin. Otanyma, últyma qyzmet etudi maqsat etudemin» - degen  adaldyghyna, shynaylyghyna, últshyldyghyna qanday adam tәnti bolmas.

Qoryta aitqanda, Alashshyl qayratker Hasan Oraltay búdan keyin de ózining últy ýshin, qazaghy ýshin, jalpy týrki júrty ýshin kýresin toqtatqan joq. Birneshe kitap, kóptegen maqalalar jazdy. « Shalghayda jýrip qalam terbesek te týbi bir týrki halqy men qany bir qazaq últynyng múnyn múndap, joghyn joqtaugha kýsh salystyq. Ata júrtymyzdyng ótken, jýrgen izderi óship qalmasa eken, tarihy teris tanbalanbasa eken dep jantalastyq. Últ boyynda oinaghan órlik pen erlikti tanytugha tyrystyq...   El ýshin etken enbegimning nәtiyjesi últtyq әdebiyet degen alyp dýniyeden óz ornyn tapqany dep týsinemin», - degen  Hasan Oraltaydyng óz sózimen týiindesek.

Baghila Tórebekqyzy,

Qazaq Memlekettik Qyzdar pedagogikalyq uniyversiytetining agha oqytushy.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5789
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 6838