Seysenbi, 29 Qarasha 2022
Kókmúnar 5604 0 pikir 17 Jeltoqsan, 2014 saghat 13:07

JELTOQSAN. DÁL 28 JYL BÚRYN...

 1986 jyldyng 17 jeltoqsany. Bizder – Almaty Ýy qúrylysy kombinatynyng № 4 qúrylys-montaj basqarmasyndaghy myqty qúrylysshylardyng biri Anatoliy Menovshikovtyng baltashy-tas qúngshylar brigadasy ol kezde  «SMU-15» dep atalatyn býgingi «Taugýl» yqshamaudanynda salynyp jatqan alghashqy kóp qabatty ýiler men balabaqsha jәne mektep syndy mekemeler ýshin elektr quatyn qabyldap-taratatyn qosalqy stansynyng qúrylysyn jýrgizip  jatqanbyz. Brigadamyzdyng birligi jaqsy bolatyn.  Jalpy basqarmadaghy qúrylysshylardyng deni qazaq jastary edi, barlyghyna juyghy Abay kóshesining Bauman jәne Rozybaqiyev kósheleri arasyndaghy oramynda ornalasqan jataqhanalarda túratyn. Biz siyaqty erte ýilengender Almatynyng «Tatarka». «Malaya stanisa», «Pyatiyletka» syndy shalghay әri «tentek»  quystarynda pәter jaldap túratyn. Men kelinshegim jәne kishkene qyzymmen Bayanauyl jәne Gastello kóshelerining qiylysynda, Sarkandskaya kóshesi 74-ýiding jartylay jertólesinde tirlik etetinmin.  

16 kýni keshkisin ýidegi «Rassvet» degen kishkene, aq-qara týste kórsetetin teledidardan Qonaevtyng ornynan alynyp, Kolbinnyng birinshi hatshy bolyp taghayyndalghanyn estigenmen, qatty eleng ete qoymaghan edik. Tanerteng júmysqa barghanda, kiyim auystyryp, tamaqtanugha, týste damyldaugha arnalghan jyljymaly vagonda osy mәsele biraz әngime bolghanymen, eshkim múnyng sony dýreblenge aparyp soghady dep oilamaghany anyq. Týske taman sol jerdegi ýlken qúrylys alanynda enbek etip jýrgen brigadalardaghy kommunisterdi shúghyl jinap, alyp ketti. Bizding brigadadaghy qos kommunisting ekeui de qazaq bolatyn. Basqarmadaghy komsomol úiymynyng hatshysy da menimen qúralyptas qarakóz. Ol da ketti aghalarymen birge. Týs aua basqarmanyng jabdyqtaushysy Nazarayans keldi. Jasy elulerge kelip qalghan kekse kisi.

– Ortalyq alangha qazaq jastary jinalyp, Ortalyq komiytetting Kolbindy birinshi htshy etip taghayyndau jónindegi sheshimine qarsy shyghyp jatyr. Olardyng múnysy aqymaqtyq. Bәribir ol sheshim ózgermeydi, – dep ózeurey әngime soqty.

Bizder eleng ete qaldyq.  18 adamdyq brigadadaghy segiz qazaqtyng ýsheuin: eki kommunist pen komsorgty  mana alyp ketuining sebebin endi týsingendey boldyq.  Kónilimizde ýlken alandau payda boldy, Qazaqstandy qazaq basqaruy qajt ekendigin endi sezingendeymiz. Basqa últtyng ókilderi bizge birtýrli ayanyshpen qaraytynday. Keshki altyda ýige qaytu ýshin 32-shi  avtobusqa otyrdym. Sol jerde júmysta jýrgen әrleushiler, montajshylar brigadasynyng qyz-jigitteri de jatahqanagha qaytudyng ornyna sol avtobusqa otyrdy. Otyz ekinshi baghytqa qatynaytyn avtobus Timiryazev kóshesine shyqqannan keyin, biraz jýrgennen song  baghytyn ózgertip, Mir kóshesine jetpesten, Kosmonavtov kóshesimen tómenge qúldilady. Satpaev kóshesindegi ayaldamadan týsip qalyp, alangha qaray bettedik.  Bardyq, kózimizben kórdik. Qúrby-qúrdastarmen birge ókimet ýiin qorghap túrghandargha qaray tas pen  múz kesekterin laqtyrdyq. Eki jaqtyng da tym erlep, algha shyghyp ketkenderi tayaqqa jyghylyp, soqqynyng astynda qaluda. Sol jerde byltyr KazMU-ding dayyndyq kursynda birge oqyghan jigitterdi kórdim. Saghat on-on birler kezinde órt sóndirgish mashinalardyng ýstindegi oqpannan su shasha bastaghanda ýige qayttym.

Týnning bir uaghyna deyin alandap, úiyqtay almadym. Sol jyly qys ta qatty boldy ghoy. Biz túratyn ýidi jylytatyn pesh mening otbasym panalaytyn jertólede edi. Tanghy saghat eki-ýshke deyin sonyng otyn jaghyp, oigha battym. Qazaqstannyng basshylyghyndaghy ózgeristerdi ózimshe saraptap, múnyng arty jaqsylyqqa aparmaytynyn jýregimmen sezindim. Biraq erteng ózimning de sol alasapyrannyng qúrbandyghyna ainala jazdaytynym turaly oy basyma kelmedi. Ol kezderi Kenester Odaghynda beymaral tirlik siyaqty edi. Tolqulardyn, biylik pen halyqtyng qaqtyghysyn teledidardan kórip, gazetten oqitynbyz jәne solar arqyly onday kelensizdikter «irip-shirip» túrghan Amerikagha, batysqa ghana tәn dep týietinbiz.   Kóresimiz әli alda eken...

 

1986 jyldyng 18 jeltoqsany. Týnde kelinshegim men qyzymnyng mazasyn alghym kelmegen men eski divangha qisaya salghan edim.  Tonazyp qalyppyn. Tanertengi shay kónilsiz ishildi. Kónilde qorqynysh aralas, alandau bar. Júmysqa tamaqty ýiden aparatynbyz. Birer tilim kolbasa men sugha qabyghymen pisirilgen ýsh júmyrtqany, nanymdy salghan paketti kelinshegim qolyma ústatty. «Bayqashy, qyzbalanyp ketip birdenege úrynba, Alla jazsa, keler jyly ýy alghaly túrmyz, Qashanda alda jýremin degeninnen jaqsylyq kórgen joqsyng ghoy. Kimge senemiz?» degen jarymnyng jýregi shynymen birdene sezipti...

«Sayahat» avtovokzalyna jetip, 32-shi  baghytta jýretin avtobusqa otyrdym. Klastasym Qayrattyng avtobusyna tap bolyppyn. «SMU-15-ke» jetkenshe әngimelesip bardyq. Ózining týnde de auysymda bolghanyn, sonan әli auyspaghanyn, keshe týn ortasy aua qatty tayaq jegen onshaqty qyz-jigitti barar jerlerine deyin jetkizip tastaghanyn, jylarmanday bolyp aitty.  Aynaladaghy adamdardyng bәri týnerinki, Ol jyldary qazaqtar sany býgingidey kóp emes. Túrghyndardyng deni slavyandyqtar. Olardyng týrine qarasan, bir tabalau bayqalatynday. Mýmkin bizding ishki sezimimiz sol kezde barlyghyn osylaysha qabyldaghan bolar?

Júmysqa da jettim. Qyzu әngime. Keshegi jaghday talqylaugha týsip jatyr. Qúrylysshylar arasynda birlik jaqsy ghoy. Sondyqtan da bolar, eshkim eshkimdi kinalaghan joq. Qayta joghary bilim almasa da, oqyp-toqyghandary bir bastaryna jetip artylatyn jigitterding pikiri qúlaq týrerliktey.

Keshe alyp ketken kommunister men komsorg kelmepti. Jambyldyq  Múhtar, semeylik Sovet pen pavlodarlyq Islam da joq. Olardyng barlyghy jataqhanada túratyn edi. Men de qarap otyrmayyn dep, brigadalastardyng toqtam salghanyna qaramastan, tamaq salghan paketti kiyim qoyatyn jerdegi ilgishke ile salyp, shyghyp kettim. 

32-shi  baghyttaghy avtobuspen keshegidey Kosmonavtov pen Satpaev kóshelerining qiylysynda týsip qalyp, Satpaevpen alangha bet aldyq. Jetkenshe, qatarymyz tolygha berdi. Alangha kirgizbedi.  Mir kóshesimen Abay kóshesine týsip, sol jerde kele jatqan qalyng topqa  qosylyp, Furmanov kóshesine jettik. Sonymen joghary kóterildik. Alandy milisiya men milisiya mektebining kursanttary qorshap túr eken. Gu-gu әngime. Týndegi jaghday  aitylyp jatyr. Aramyzda arandatushylar da jýrgen siyaqty. Keybireuler ýn-týnsiz ózderine berilgen tapsyrmany oryndap túrghan tәrtip saqshylaryna tap-tap beredi. Qayta-qayta aq ýy jaqtan avtobus kelip, «ókimettegilermen sóilestiremiz» dep tym belsendi, úiymdastyrushy jastardy alyp ketedi. Tәjiriybening joqtyghy bolar, olardy qayda aparady, ne isteydi degendi oilamappyz da.  Alandy qorghaushylardyng aldynghy sapynda auylda bir jyl birge oqyghan, qazir milisiya mektebinde bilim alatyn  Baqytbek túr eken. Amandasyp, sóilestik.

–                   Bolat, qaytyp ketkendering jón shyghar. Týnde eshkimdi ayaghan joq. Basqa jaqtardan arnauly әsker әkeldi dep estidik. Býgin eshkimdi ayamandar degen búiryq bar. Biz de qorghay almaymyz senderdi, – dedi.

Bir qaraghanda, onyng sózining jany bar ekenin alanda shep qúryp túrghandardyng súp-suyq týsteri men Furmanov kóshesining joghary jaghynda su atqylaytyn oqpandary oqshyrayyp, ýrey shaqyryp túrghan órt sóndirgish mashinalar dәleldeytindey. Biraq endi birer saghattan song naghyz qyrghyn bolatynyn eshqaysymyz sezgenimiz joq. Úrandap, Leninning sózderi, Konstitusiyadan alynghan sóz tirkesteri jazylghan tarsporanattarymyzdy kóterip, «Mening Qazaqstanymdy» shyrqap túrdyq...

Saghat tanertengi on jarymdar shamasy-au deymin? Furmanov kóshesining joghary jaghynan aq jәne sary jolaqty, terezelerining ishi torlanghan onshaqty «PAZ» avtobusy keldi. Kóterilisshilerdi búzyp-jaryp, alannyng ishine qaray ótti. Top arasynan ótkenshe terezelerining shynylarynan týk qalghan joq. Alangha jetisimen sol avtobustardan sekirip týsken malaqaylaryn tamaqtarynyng astynan keltirip baylap, onyng ýstinen basa kaska kiygen, qoldarynda rezinke toqpaqtar men saper kýrekterin ústaghan sýp-súr soldattar  qatarlasyp sapqa túrdy da, bir alapat dauyspen bizge qaray lap qoydy. Eki arada túrghan milisiyanyng ózi qayda qalghanyn bilmedi. Furmanov kóshesimen jetken top pen eki araany bólip tastady da, jantalasa qashqan bizderdi soqqynyng astynan aldy. Jýzdegen jan eshqayda búltara almay qaldyq. Meni sol jerdegi «Okean» degen balyq satatyn ýlken dýkenning aldyndaghy balapan shyrshalargha jete bergende múrttay úshyrdy. Jan dәrmenmen betimdi býrkep jata qaldym. Soqqy jauyp ketti.  Esimnen adasqanday kýy keshtim. Bir kezde «agha túrynyz, jata berseniz óltiredi» degen dauysty estidim. Qarasam, milisiya mektebining kursanty eken. Ózi jylap túr. Aqyryn túrghyzyp, alyp jýrdi. Qashugha shama joq. Orys, qazaghy, soldaty, milisiyasy, jasaqshysy aralas jazalaushylardyng janymnan ótip bara jatqany bas-kóz demey qolyndaghy soyylymen úryp ketedi. Avtobusqa jetkenshe birneshe ret qúlatty. Basym jeti jerden jarylyp, ong jaq qúlaq shekem kógerip, qúlaghymnyng syrghalyghy jyrymdalyp ketti. Qúlap jatyp, sonan bir ay búryn auyldan tiktirip alghan suyr malaqayymdy oilaymyn. Úshyp ketse, ekbektep jýrip, tauyp alamyn. Aqyry avtobusqa әkeldi. Ishine engizdi, Qyp-qyzyl ala qan, Jarylghan bas, synghan qol, isingen kóz, jyrylghan qabaq...

Sol kezde birden bes avtobusty auzy-múrnyna shygha toltyryp, Furmanov kóshesimen ala jóneldi. Eki avtobus qyzdar bolsa, ýsheuinde jigitter.  Qazirgi Ál-Faraby danghylyna jetip, ongha búryldyq. Sol sәtte, ýshinshi әlde tórtinshi avtobustyng esik-terezesin byt-shyt qylghan jigitter qashty. Bizdegi ashynghandar da aiqaygha basyp, qútylugha shaqyrdy. Avtobustyng aldynghy jәne artqy esikterinde eki-ýshten túrghan milisiyalar da sasqalaqtap qaldy. Aldynghy esiktegi týr qazaqqa kelinkiremeytin kapitan: «Jigitter, qyzbalanbandar, Qazir barlyghyndy bosatamyz. Biraq alangha qayta oralushy bolmandar», – dedi.

Sózinde túrdy, shamamen alghanda, qazirgi Baytúrsynov kóshesimen qiylysatyn tústa avtobusty toqtatyp, barlyghymyzdy týsirdi. Bir jigitting qaltasynan týsip qalghan studenttik biyletin de qolyna berdi. Bir-birimizdi sýiemeldep, qalagha qaray jyljydyq. Kóshedegilerding barlyghy bizge qasqyr kórgendey qaraydy. Tәltirektep jýrip, Satpaev kóshesine jete bergende Abay kóshesi jaqtan bir topty tapanshalaryn tarsyldata, itterin arsyldata quyp kele jatqandardy kórgende qayda tyghylarymdy bilmegenim esimde. Odan keyin taghy da tas týnek, Bir esimdi jisam, Mechnikov pen Qúrmanghazy kóshesining qiylysynda baghangha sýienip túr ekem. Bir taksy zyr etip kelip, qasyma toqtay qaldy. Engezerdey múrtty qazaq jigiti qoltyghymnan demep otyrghyzdy da, qayda aparu keregin súray salyp yzghyta jóneldi. Aqsha da súraghan joq. Meni qaqpadan kirgizdi de qayta ketti. Kelinshegim jertólening esigin ashqanda ishke qaray qúlap týsippin. Ýstingi ýidegi tetya Valya da dereu jetip keldi. Ekeulep jýrip, basymnyng jarylghan jerlerining shashyn qiyp, yod jaghyp, baylap tastady.

Birneshe kýn ornymnan túra almadym. Basyma eshtene syimaydy. 21 jeltoqsanda  ortalyq stadiongha jinalyp, alanda qaza bolghandardy shygharyp salady degende, shydamay taghy shyghyp kettim. Ol jaqqa eshkimdi jolatpady. Júmysqa kelip, jigittermen jasyryn jolyqqan edim. Meni izdep jatqanyn, jinalys jasap, jaza qoldanbaq ekenin estidim. 28 jeltoqsanda júmysqa shyqqan kýni basqarmanyn  basshysy Kiym, partkomy Shepetkov, kәsipodaq tóraghasy Bratchikov kelip jinalys ótkizdi. Qúrylysshylardyng auyzbirligi arqasynda qatang jazadan aman qaldym. Sol jerde «komsomoldan shygharyldyn, demalysyndy qysta alasyn, pәter kezeginen keyinge syrghisyn»  dedi. Biyletimdi kýnde qasymdy birge jýrgen, basqarma komsorgi Qanatqa tapsyrdym. Meni qorghap qalghan sol kezdegi qalalyq kenesting birneshe mәrte deputaty, orden-medalidar iyegeri brigadiyrim A. Menovshikovtyng (qazirgi kezde marqúm), brigadadaghy eki kommunisting biri, birneshe ordenning iyegeri torghaylyq Jangeldi Uәliyevtin, basqarma komsorgi, mening brigadalasym Qanat Núrqasymovtyng jәne basqalardyng syndarly shaqta syr bermegenine әli kýnge razymyn. Solardyng arqasynda QazMU-degi syrttay oquymdy jalghastyrdym, birer jyldan song ýy aldym jәne taghysyn taghylargha qol jetkizdim. Biraq eshqashan men jeltoqsanshy edim, maghan kómek kerek dep eshkimning aldyna barmadym. Jalpy bizdi ol kezde qarapayym halyq satyp ketpedi. Satqyndyq pen qysastyqty  el maqtap jýrgenderden, basshylyqtaghylardan kórdik.

Bolat ABAGhAN,

jurnalist.

Taldyqorghan qalasy.

Abay.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1529
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1620
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1781