SAUAL:

«Túrghyn ýy qúrylys jinaq bankinen» esep shot ashyp, aqsha jinaghym keledi. Alayda, kýtpegen jerden devalivasiya bolyp,aqsham qúnsyzdanyp ketpey me? Búl saqtandyrylghan ba?

Almat, Óskemen qalasy.

JAUAP:

- Áriyne, bizding bankting salymshy bolugha niyet bildirgeninizge quanyshtymyz. Tek, siz bekerge alandaysyz. Bizding bank salymshy ýshin devalivasiya qaupi joq. Yaghni, últtyq valuta baghamynyng ózgerui «Túrghyn ýy qúrylysy jinaq banki» AQ júmysyna әser etpeydi. Óitkeni bankting barlyq mindettemeleri men aktivteri últtyq valutada bekitilgen. Jasalghan kelisimsharttar boyynsha alynatyn baspanalar men jasaqtalghan puldar boyynsha baspana qúny ózgerissiz qalady.
Ayta keteyik, osy uaqytqa deyin bank 3,5 - 5 % ýstemaqymen 32 myng zaem, 5-7 % ýstemaqymen 7 myngha juyq zaem, 7,2-10 % ýstemaqymen 22 mynday zaem berip úlgerdi. Al, bankting qoldanystaghy tariftik baghdarlamasy iske qosylghannan beri túrghyn ýy zaemdary boyynsha payyzdyq ýstemaqy ózgertilgen joq. Aralyq zaemdar boyynsha payyzdyq mólsherleme 2013 jyldyng 1 qantarynda 30 payyzgha tómendetildi.