GhALAMTORDAGhY AQPARAT BILIM BOLMAYDY
«…Jastardyng arasynda býginde ruhany alaqúlalyq bar. Ruhany susap jýrgen, tabandy týrde izdenip jýrgen jastar bar. Tura dinnin, tura ruhaniyattyng jolyna týsken, tek dinmen ghana shektelip qalmay, mәdeniyet, tariyh, әdebiyet túrghysynan ruhany bayyp, ónermen shúghyldanatyn jastarymyz da jetkilikti. Biraq, ókinishke qaray, jastardyng arasynda ruhaniyatqa mýldem mәn bermey jýrgenderi de bar. Ruhany jútandyq kezdesedi. Ásirese, kórkem әdebiyetting bedeli qoghamda tómendedi, edәuir ruhany daghdarys qazir angharyluda. Múny joqqa shygharugha bolmaydy. Ásirese, myna ghalamtor jastardyng tanymyna keri әser etude. Bizding jastar kóp jaghdayda bilim men aqparatty shatastyrady. Ghalamtordaghy dýnie jay ghana aqparattar, olar býgin bar da, erteng joq. Aqparat bilim bolmaydy. Eger ol ghylymy aqparat bolsa, bilimge negiz bola alady. Ghylymy zertteuler, kórkem jәne ghylymy әdebiyetter, tanymdyq enbekter naghyz bilim ekenin qazir jastar kóp úghyna bermeydi. Jalpy, ghalamtor qansha óristese de, әdebiyetting orny eshqashan joghalmaydy, kózben kórip, qolmen ústaytyn qúndylyqtyng orny әrqashan manyzdy. Sondyqtan bizge kitaptyng nasihaty kerek jәne eng aldymen jastargha ruhany izdenisting adam bolmysyna tәn, adamdy ereksheleytin nәrse ekendigin úghyndyruymyz kerek. Abay aityp ketkendey, «Malda da bar jan men tәn, Aqyl sezim bolmasa, Tirshilikting nesi sәn, Terenge bet qoymasa?». Adamdyqtyng bolmysy da, sәni de, mәn-mazmúny ruhaniyatqa boy úruynda, ruhany izdenis arqyly ómirine maghyna berude. Adam balasy ómirden maghyna izdeydi, dinge, ruhaniyatqa boy úratyny da sondyqtan. Maghyna-mazmún darytatyn ruhaniyat bolghandyqtan, bala kezden ýiretu kerek. Osy jerde jeke túlghalardyng jauapkershiligin kýsheytu kerek der edim. Mysaly, kóptegen ata-analar balalaryn mektepke tabystap qoyyp, al mekteptegiler kerisinshe ata-anagha senip, ekiúday bolady. Bala, әriyne, ruhany tәlimdi otbasynan alady, sondyqtan dinmen biz ainalyspasaq, din bizben ainalysatyn jaghdaygha jetip otyrghanymyzdy týsinu kerek. Ata-analar ózderi ruhany qúndylyqtardy belgili bir dәrejede iygerip, balalaryna ruhany bastaudy susyndatuy qajet. Besikten beriletin ata-ana tanym-tәrbiyesin ne balabaqsha, ne mektep almastyra almaydy. Búl balanyng bolashaqtaghy ruhany baghdarynyng dúrys qalyptasuyna әser etedi. Al ekinshi jaghynan, bala tәrbiyesimen ainalysatyn kez kelgen qauym olar ýshin ruhany ústaz, iydeal túlghagha ainala bilgeni abzal. Keshe, kenes kezinde ústaz qanday mәrtebeli mamandyq boldy, sol dengeyge ústazdyqty kótergenimiz jón bolar. Eger ústazynan býkil ruhany qasiyetterdi, bilimdi ala bilse, bizding jastarymyz shetelden shayqy izdegen qazirgidey jaghdaygha úshyramas edi…»
Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng diyrektory Aynúr Ábdirәsilqyzynyng BNews.kz tilshisine bergen súhbatynan.
«www.bnews.kz».