Elimiz 2016 jyldyng qantarynan bastap Dýniyejýzilik sauda úiymyna kirui mýmkin. Al, Qazaqstan DSÚ-gha kiru turaly resmy ótinishin 1996 jylghy 26 qantarda úsynyp, sol jylghy aqpanda baqylaushy el mәrtebesin alghan. 2003 jyly úiymgha qosyludyng aqparattyq kezeni ayaqtalyp, qazir Qazaqstannyng úiymgha kirui boyynsha qúramynda 50 mýshe elden túratyn júmys toby jemisti qyzmet atqaryp otyr.

Qazaqstannyng zandaryn DSÚ qaghidalaryna sәikes keltiru ýshin mamandar tynbay júmys jýrgizude. 2004 jyldan bastap Ýkimet Parlamentpen birlese otyryp biznesting jýrgizu ýderis­terin jenildetuge jәne Qazaqstannyng jalpylay investisiyalyq klimatyn jaq­sartugha yqpal etu maqsatymen qazaq­standyq  eluden astam zangha ózgerister engizgen.  Keden odaghy kelisimderi de osy sauda úiymy erejelerine sәikes keltirilgen. Sonday-aq, 2006 jәne 2013 jyl­dardyng arasynda magistralidyq temir­joldyng eksporttyq, importtyq baghyt­taghy jәne elding ishindegi kóliktik ta­­riyf­terin bir dengeyge keltiru júmys­tary ayaqtalghan.

DSÚ ayasyndaghy kelissózderding manyzdy bóligi Qazaqstannyng múnay, gaz jәne tau-ken ónerkәsibinde júmys istep jatqan inves­torlardyng otandyq tauarlardy satyp alu talabyna qatysty bolyp tabylady. Múnay-gaz jәne tau-ken salasynda qol qoyylghan 564 investisiyalyq kelisimshart shenberinde sheteldik jәne otandyq investorlar ózderining mindette­melerin jýzege asyryp jatyr. Olbo­yynsha satyp alynatyn qazaqstandyq tauar­lardyng ortasha eseptegi kólemi 13 payyz shamasynda bolyp tabylady.

DSÚ ayasynda elimizding  auyl sharuashy­lyghyna qatysty kelissózder kýrdeli kýiinde qalyp otyr. Talap boyynsha auyl sharuashylyghy salasynyng institusionaldyq damuyna jәne auyl infraqúrylymyna salugha baghyttalghan memleket tarapynan beriletin subsidiyalardy nemese kómekti shekteusiz jýzege asyrugha bolady delingen. Búl qoldaudyng mólsheri qazirde 47,4 mlrd. tengeni qúrap otyr. Al, DSÚ-gha ótkennen keyin de memleket tarapynan búl kómek esh shekteusiz arta bere me? Otandyq óndirushilerdi oilantatyny osy…

Qazaqstan DSÚ-gha  ótkennen keyingi bes jyldan keyin shetel bankteri men saqtan­dyru kompaniyalary bizding elimizde ózde­rining tikeley filialdaryn ashugha mým­kindik alady. Óz kezeginde Qazaqstan qar­­jy naryghyndaghy túraqtylyqty qam­ta­masyz etu maqsatynda shetel qarjy kom­paniyalaryna arnayy mindetti talaptardy qoya alady. Sonday-aq, DSÚ-gha ótken­nen keyin Qazaqstangha tehnologiya salasynyng joghary súranysqa ie mamandary kvotasyz kele alady eken.

DSÚ DEGENIMIZ...

Dýniyejýzilik sauda úiymy әlemning 159 memleketin qamtidy, ýlesinde býkil әlemdik saudanyng 95 payyzy, yaghny osynda halyqaralyq saudanyng qúqyqtyq bazasy qalyptasqan. 

Dýniyejýzilik Sauda Úiymy atalatyn әidik qúrylymnyng kindigi 1995 jyldyng 1 qantarynda qiylghan. Shtab-pәteri Shveysariyanyng Jeneva qalasynda ornalasqan. Atqarushy hatshylyghy 500 adamdy qúraytyn úiymdy bas diyrektor basqarady. Jyldyq qarjy qory 134 mlrd. shveysar franki, yaky 90 million AQSh dollary shamasynda eken. Songhy jyldardaghy derek boyynsha DSÚ-gha әlemning jýz eluge juyq memleketteri mýshe bolyp tabylady.

Áriyne, osynshalyq orasan yqpalgha ie ýlken joba ayaq astynan payda bola qalghan joq. Biz mýsheliginen dәmelenip otyrghan DSÚ-nyng dýniyege keluine ekinshi dýniyejýzilik soghystan song qol qoyylghan sauda tarifteri turaly Bas kelisim negiz boldy. Búl kelisimder seriktes elder arasynda GATT atauymen taraldy. Álemdik óndiris órttey qaulap ósken 1950 jyldardyng bastapqy kezeninde-aq syrtqy tauar ainalymy úlghayghan memleketter damudyng jana dәlizderin iygere bastady. 
Sauda naryghyndaghy kelisim qadamdary ortaq tarifterdi qoldanu men óndirilgen tauardy talghammen tútynudyng syrtynda túraqty ekonomikalyq bәsekege de aiqyn jol ashty. Baqsaq, ghalamnyng úiqysyn qashyrghan jahandanu úghymy sol kezding ózinde-aq bar bolghan eken. 
Memleketter arasyndaghy kelissózder legi, kәsiby tilde raundtar dep atalatyn sharalar úlghaya kele әlemdegi sauda naryghyn qúqyqtyq túrghydan rettep otyratyn zandy túlghany qajetsine bastady.

1986–1994 jyldar aralyghyndaghy kelissózder kezeninde mәseleni pisirip alghan GATT mýsheleri Urugvayda bas qosqan jyly Dýniyejýzilik Sauda Úiymynyng shanyraghyn tiktep tarqasty. Sóitip sauda tarifteri turaly bas kelisimning múrageri sanalatyn DSÚ Birikken Últtar Úiymy tarapynan moyyndalyp, zandastyryldy.

Dәl qazir DSÚ-nyng jogharghy basqaru organy barlyq mýshe elderding ókilderi qatysatyn konferensiya bolyp tabylady. Ár eki jyl kóleminde ótip otyratyn qúryltay bas diyrektordy taghayyndap, naqty zerttep, rettep otyratyn týrli komiytetterdi bekitedi. Al úiymnyng tolyqqandy júmys jýrgizui men qyzmetkerlerding qúramyna bas diyrektor jauapty. Konferensiyanyng negizinde Jogharghy Kenes shaqyrylyp, aghymdaghy on jyldyqta artqarylatyn ister talqygha alynyp túrady. Sauda sayasatynda tuyndaghan kez kelgen mәseleni anyqtau qúzyryna osy Jogharghy Kenes iye. Úiymnyng qataryna qabyldau mýshe elderding ókilderining dauys berui nәtiyjesinde sheshiledi.

Qalmahanbet MÚQAMETQALIY.

Abay.kz