Beysenbi, 17 Mausym 2021
Ádebiyet 8827 0 pikir 4 Jeltoqsan, 2014 saghat 11:51

ALMATYGhA SYIMAY KETKEN AQYN

 

Men de ólermin, topyraqpen tenelem,

                                               Gýrzimenen soghyp jatsang tóbemnen.

                                               Búl dýniyening qay ketigin jóndeyin,

                                               Dey almaymyn o dýniyede kenelem.

Tóleujan Ysmayylov

 

 

Búralangha toly aqyndyq joly qalay bastaldy?

50-jyldardyng basynda qazaq poeziyasy әlemine jasynday jarq etip bir aqyn keldi. Bәri jalt qarady. Ókinishke qaray arqaly aqyn jyr ólkesine bar bolghany on-aq jylyn arnady. On jyl jan azabymen arpalysty. Sóitti de ensesin shalqaq ústap kete bardy. Sol aqyn kim edi?..

Ol – sonshama talantty bola túra túla boyyndaghy talant quatyn tolyq júmsay almay armanda ketken, qazaqtyng mandayyna syimay ketken, aryndy aqyn, daryndy audarmashy Tóleujan Ysmayylov edi. Óz basym Tóleujan aqyndy kórgen joqpyn. Biraq jastayymnan aqyn turaly aitylghan el әngimesin kóp estidim. Jyrlaryn oqydym. Ár jyldarda basylym betterinde basylghan materialdardy oqyp jýrdim. Aqynnyng ayanyshty taghdyry jayly zamandastarynyng jazghan at tóbelindey estelikterine ýnildim. Sondyqtan búl oi-tolghauda aqynnyng kózin kórgen, zamandas, taghdyrlas jandardyng pikirleri men aitqan әngimeleri negizge alyndy. Sol arqyly ómirden óz sybaghasyn ala almay ketken jyr iyesining talayly taghdyryna ýnilgimiz keldi.

 Shynyn aitu kerek, talant iyesining shygharmashylyghy turaly aqynnyng әr kezdegi mereytoylary (50, 60, 70, 75 jyldyghy) qarsanynda tam-túmdap jazyldy, biraq onyng talayly taghdyryna terendep boylaghan tolyqqandy dýnie әli kýnge jazylghan joq desek, artyq aitqandyq emes. Sondyqtan az da bolsa osy olqylyqtyng ornyn toltyrsaq pa degen niyetpen qolgha qalam aldyq.

Shygharmashylyq adamdarynyng ómir joly, taghdyry qay kezde de taqtayday tegis bolmaghan. Ásirese, aqyndardyn. «Aqyn bop ómir keshiru onay deymisin, qaraghym» dep aqiyq aqyn Tólegen Aybergenov jyrlaghanday, aqyndyq jol qashan da onaygha týspegen. Árige barmay-aq Múqaghaly Maqataev, Júmeken Nәjimedenov, Jarasqan Ábdirәshev, Tólegen Aybergenov sekildi jyr jampozdarynyng ómir joldary búghan dәlel. Búl aqyndardyng qay-qaysysy da zamana teperishin kóp kórdi, zor talant iyeleri bola túra kózi tirisinde layyqty qúrmet kórip, layyqty baghasyn ala almady. Tóleujan Ysmayylov ta jogharyda aty atalghan zamandastarynday ghúmyr keshti. Keybireuimen birge jýrdi. Taghdyrdyng syiyn birge tartty. Olar kórgen ruhany qysym men qorlyq Tóleujan aqyndy ainalyp ótken joq. Biraq aqyn ómirden tym erte ketti. Aqyn nege erte ketti ómirden? Keybir zamandas, әriptes agha-inilerine nege jaqpady? Qamshynyng sabynday az ghúmyrynda shettetiludi nege kóp kórdi? Bar jazyghy tek araq ishkeni ghana ma edi?

 Jasyratyny joq, Tóleujan Ysmayylov turaly kózin kórgen zamandastarynyng kósilip estelik aityp, kóldey maqala jazghandary az. Estelikterding deni onyng shygharmashylyghyna ghana qatysty. Ókinishtisi, әlgindey az estelikterdegi әngime ainalyp kelgende araq tónireginen aspaytyn. «Araqqa salynyp, qiyn ghúmyr keshti. Ol shyn talant edi. Qayran, talant bererin bere almay ketti. Tym erte ketti...». Estelikterding saryny osynday. Maghynasyz ah úrady. Biraq búl kimge kerek? Tym erte ketkenin bәrimiz de bilemiz. Biraq tym erte ketuine ne sebep boldy? Bar kinәsi araq ishkeni me? Araqty kim ishpedi. Kýnәlau, kýstәnalau qashan da onay. Ol da pende. Ol da adam ghoy. Aqynnyng nege araq iship, kýizelip, kýnirenip jýrgenine kim ýnildi? Osyghan adamy túrghyda bir sәt kóz salyp kórdik pe?

 Tóleujan aqynnyng búralany kóp taghdyrdyng talqysyna týsken shaghy qalay bastalyp edi... Aqyn nege Almatygha syimady? Kimder syidyrmady?

 “Bayron ruhymen, Qasymnyng “Kókdauylymen” suarylghan qany otty, minezi ótkir on bes jasar tәjiriybesiz jas Almatynyng poeziya qúiynynyng ortasyna top ete týsti. Pushkiyn: “Ol halyqtan shyqqan, jaratylysynda jasandylyghy joq talant edi, sender kópshiktep, qolpashtap qúrttyndar” degen eken. Sol 1949-1950 jyldary qazaq intelliygensiyasyna qyrghiday tiygen, bayaghy 30-jyldardaghy zobalang nauqan qayta bastaldy. “Jau jaghadan alghanda, bóri etekten tartady”, Mәskeuding aitaghyna ergen sol bayaghy qazaq satqyndary ózderi bylghanghanymen qoymay, anghal jastardy agha buyngha qarsy aidap saldy. Solardyng jeteginde ketip, adasyp baryp qaytqandardyng biri – Tóleujan bolatyn. Qasym Amanjolovty dattaushylarmen kýresemin dep, ekinshi bir agha aqyndy soyyp saldy.

 “Komsomoliskaya pravda” gazeti bas maqalasynda “A.Matrosov, O.Koshevoy siyaqty maydanda ghana emes, beybit kýnde kommunistik iydeyany qorghau da batyrlyq. Sonday batyr dep Qazaqstanda jas synshy Tóleujan Ysmayylovty atau kerek” dep jazdy. Búl baryp túrghan arandatushylyq edi. “Komsomoliskaya pravda” qazaqshany qaydan bilsin, oghan da sybyr etip, qúlaghyna qúiyp jýrgen taghy da ózimizding qazaqtyng satqyndary emey kim deysin?!” dep kýiine otyryp jazdy aqynnyng kózin kórgen, ústazy, jerlesi, aqyn Kashaf Tughanbaev.

 Dúrystap ýnilsek, osy әngimeden biraz jaytty angharugha bolatynday.

 

Ýiimizge kәresin shaq kelmeytin...

Tóleujan aqynnyng erekshe talantty bolghany ras. Onyng 15 jasynda mektep bitirip, Almatydaghy aqyndardyng bas ordasy QazMU-ge oqugha týsip, ony 19 jasynda ayaqtauynyng ózi tanghalarlyq jaghday.

 Shynynda Tóleujan tumysynan asa zerek, alghyr boldy. Osy rette aqynnyng anasy Hadisha apaydyng әngimesine qúlaq týrgenning artyqtyghy joq sekildi.

 «Tóleujan әkesiz ósti. Ákesi soghystan qaytpady. Biraq balamdy әkeliden artyq etip ósirdim. Tóleujan tym zerek boldy. Ýiimizge kәresin shaq kelmeytin. Bәrin Tóleujan týnde kitap oqumen tauysatyn. Ol elde Tóleujan oqymaghan kitap qalghan joq. Tóleujan jatqa bilmeytin óleng bolghan joq. Mektepke basqa balalar segiz jasynda barsa, búl jetige tolar-tolmasta bardy. Alghashynda attap oqydy. Ózge shәkirtter bir jylda bir klasty tauyssa, Tóleujan eki klasty birden bitirip otyrdy. Tek 7-klastan joghary qaray ghana bir jyldan oqydy. 14 jasynda Abyralynyng oquyn bitirip, Almatygha ketti. Júrt Tóleujannyng alghyrlyghyna tanghaldy. Men til-kóz tiymese eken dep qúdaygha jalbarynumen boldym. Pәle-jaladan aulaq bolsa eken dep tiledim. Almatydaghy oquyn 19 jasynda bitirdi. Bitirgen jyly auylgha keldi. Ózimshe toy jasadym. Sonda júrt 19 túrghay, 39 jasqa kelgen keybir múghalimderding diplomy joq ekenin aityp shuyldasty. Qaytadan Almatygha qyzmetke ketti. Artynan jaysyz habar ala bastadym. Balama kóz tiydi-au dep oiladym».

 Shynynda Tóleujan aqyn әdebiyetke tym erte keldi. Erte ketkeni jәne ras. Alayda jas aqyn jastyghyna qaramastan әdeby ortagha jatyrqamay, aspay-saspay, batyl týrde belsene aralasty. Ózindik ýnin, ózindik sýrleu-soqpaghyn kórsetuge tyrysty. Bәlkim albyrttyghy bolar, bәlkim boyyndaghy tasqyndaghan talanty men bilimine sengennen bolar, ol eshteneden taysalghan joq. Múnysy bireuge jaqty, bireuge jaqpady. Tayaq bolyp tiygen kezderi de az emes. Osy jerde taghy da Tughanbaev pikirine qúlaq týrip kóreyik.

 – Tóleujan QazMU-ding songhy kursynda oqyp jýrgende ýzbey hat jazyp túrdy. Sonyng birinde Tayyr Jarokovty “aqyn emes, dauryqpashyl, bos aighayshy” dep kinәlapty. Men oghan “Sen әdebiyet topyraghyna qadalghan kók shybyqsyn, әli terenge tamyr tartqan joqsyn. Tayyr bolsa bәiterek. Búl jerde Krylovtyng basnyasy jýrmeydi. Sonan song úranshyl jalghyz Tayyr ma? Bәring de ólenmen uralap jýrsinder. Joq, shyraq, sen bireulerding aitaghyna erme” dep úrsyp hat jazdym”, – deydi.

 Búl sirә jas aqynnyng әdeby ortagha bel sheshe aralasqan kezi bolsa kerek.

 Ótken jyly “Týrkistan” gazetinde (“Týrkistan”.№35. 28.08.2008) Kólbay Adyrbekúlynyng belgili aqyn Orazbek Sәrsenbaevpen súhbaty jaryq kórdi. Sol súhbatta 50–60-shy jyldardaghy әdeby ortanyng tynys-tirshiligi, sol kezdegi aqyn-jazushylar arasyndaghy qalyptasqan ýrdister bayandalady. Súhbatta Orazbek Sәrsenbaev 1957 jyly Almatygha kelip, QazMU-ge oqugha týskenin aita kele:

 – Sol kezde tipten biz oqugha kelgenge deyin ruhaniyat dýniyesi, onyng ishinde aqyn-jazushylar әlemi ýsh topqa bólingen eken. Birinshisi, әri negizgi yqpaly zor top QazMU-ge jinalypty. Oghan qazaq әdebiyeti kafedrasynyng professory Múhtar Áuezov jetekshilik etken. Ol kisining ainalasynda kileng progressivtik, demokratiyalyq baghyttaghy Beysembay Kenjebaev, Zeynolla Qabdolov sekildi últjandy jandar boldy. Bizding shoghyr da osy topqa qosyldy. Ekinshi top – Jazushylar odaghynda boldy. Olargha Sәbit Múqanov pen Ghabit Mýsirepovting yqpaly jýrip túrghan edi. Biz jastar olardy “konservativtik shaldar” deushi edik. Ýshinshi top – QazPIY-de shoghyrlanghan. Ýlken ústaz ghalymdardan qúralghan. Olardy Qajym Júmaliyev basqardy. Qúramynda Mәlik Ghabdullin men Nyghmet Ghabdullin sekildi iri bilimpazdar bar edi”, – deydi.

 Jәne búl ýsh toptyng “dәstýrshilder” men “janashyldar” bolyp ekige bólinip, tartysqa týskenin de aitady.

 «Dәstýrshilder – Sәbiyt, Ghabiyt, Qalijan, Ghaly sekildi agha buyn әdebiyetshiler. “Janashyldary” – Múhtar bastaghan bizding top. Ásirese biz – jastar otandyq tól әdebiyetpen qatar orys tiline audarylghan shetel әdebiyetimen de jete tanysyp, óz shygharmalarymyz arqyly jana ýrdis, jana lep әkeluge tyrystyq. Ony “dәstýrshilder” jatyrqap, jatsynyp qabylday almady. Búl jay tartys emes, sayasiy-әleumettik tartysqa ainaldy. Olar bizden últshyldyqtyng da astaryn izdep baqty. Júmaliyevting toby da dәstýrshilder jaghynda boldy. Biraq Múhandargha ashyq qarsy shyqqan joq».

 Dәstýrshilder «qabylday almaghan» aqynnyng biri – Tóleujan bolghandyghy anyq. Orazbek Sәrsenbaev Tóleujan Ysmayylovtyng úly Múhang bastaghan “janashyldar” tobynda bolghanyn jәne jas aqynnyng janashyldyghy agha buyn tarapynan qoldau tapqannyng ornyna, qasaqana tómendetilip, túqyrtylyp, jorta syngha úshyrap otyrghanyn da jasyrmaydy. Ol kisining pikirin keltirmes búryn eng aldymen súhbat alushy Kólbay Adyrbekúlynyng “Qazaq әdebiyeti” gazetining 1963 jylghy 25-qantardaghy №4 sanynda jaryq kórgen Múhametjan Qarataevtyng “Janalyq pa, jana bylyq pa?” atty janashyldardy ótkir syn tezine alghan syn maqalasyn negizge alghan pikirine nazar audaryp kórelik.

 “M.Qarataev aqyn T.Ysmayylovtyng “Kýnshuaq” óleninen mysal ala otyryp, bylay synapty: “...Búl ne? Janalyq pa? IYә, janalyq. Qanday janalyq? Óleng búzar janalyq. Ne yrghaq, ekpin birligi joq, ne buyn úiqas birligi joq, eshqanday tәrtip, intonasiyalyq býtindik joq, shym-shytyryq sózder men joldardyng tirkesi. Al osy óleng búzushylargha kóbine-kóp “Leninshil jas” gazetining betinde jayly jaghday tauypty”. Búghan qosa M.Qarataev búl maqalada Tóleujan aqynnyng ólenimen qatar Orazbek Sәrsenbaevty jәne taghy birneshe jas aqyndy ótkir syn tezine alady.

 Búghan Orazbek Sәrsenbaev bylaysha týsinikteme beredi:

 – Tóleujan Ysmayylovtyng “Zaman men ólen” atty maqalasy “Leninshil jasta” jariyalanghan. Minezi qiqar, degenmen óte bilimdi aqyn edi. Mayakovskiy mektebin ózine ýlgi tútatyn. Óz oiyn qay ortada da batyl aitatyn. Sol óleninde “On bir buyn omyrtqang ketsin synyp” degen joly bar. Qarataev sony syngha alyp otyr. Búl aqynnyng on bir buynmen shektelip qalmayyq degeni ghoy.

 Múhamedjan Qarataev pikirin negizsiz deuden aulaqpyz. Alayda sol kezde әdebiyetke jana kelgen jas buynnyng agha buyn ókilderinen ayaly alaqan, mәpeli sózding ornyna ruhany qysym men teperish kórgenin de bayqaymyz.

 

Seriler sybaghasy

1992 jyly “Semey tany” gazetining 4-sәuirdegi nómirinde Ázilhan Núrshayyqovtyng Tóleujan Ysmayylovtyng ómiri men qyzmeti, taghdyry turaly “Amerika tragediyasy” atty estelik-essesi jaryq kórdi. Osy essede aqyn ómirine qatysty kóp jayttar sóz bolady. Sol essede jazushy Pavlodargha qyzmetke auysar aldynda Múqan Imanjanovtyng ýiinde qonaqta otyrghan kezdegi Tóleujan aqynnyng әngimesinen mynaday bir ýzindi keltiredi:

 “Seriler sybaghasy” (“Seriler sybaghasy” degen baspa qyzmetkerlerine avtorlardyng úsynatyn syi-syyapaty. Ony ózderi osylay atasa kerek – A.Q.) ýsti-ýstine jalghasa berdi. Men alghashqyday avtorlardan úyaludy qoydym. Bara-bara kәnigi bop aldyq. Avtorlardan sybagha jep qaludy saltqa ainaldyrdyq. Sol ózim jep jýrgen “sybagha” artynan ózimdi “jeytinin” bilmedim. Búryn as dep jýrgen shygharmalarym, artynan tas bolyp shyqty. Sybaghanyng sonyna týsu týpke jetip, maskýnem atandym. Qyzmetten quyldym. IYmekeng de, tarqyldaq redaktor da oryndarynda otyr. Olargha eshkimning tisi batpaydy. Óitkeni ekeui de partiya mýshesi. “Sorlygha shoqpar tiyedining kebi” biz siyaqtylargha kelmey me? Keldi. Áriyne, kinә ózimnen ghoy».

 Aqynnyng osy bir auyz sózinen óz ómirine, «tar jol, tayghaq keshuge» toly taghdyrynyng keybir sәtterine kózimiz jete týskendey bolady. Bizdinshe, jas aqynnyng jarqyn ómirining laylanuy uniyversiytet bitirip, baspagha júmysqa túrghan kezden bastalghan sekildi. Áriyne, eshkim onyng auzyna әkep araq qúighan joq. Biraq adamdy orta tәrbiyeleytinin eskersek, aqynnyng ózi aitqanday «eshkimning tisi batpaytyn, partiyagha mýshe tarqyldaq redaktorlardyn» talantty azamattyng qorghansyz kepke týsuine әseri bolghanyn joqqa shyghara almaymyz. Solay boldy da. IYә, aqyn baspadan qyzmetten ketkennen song jarytyp júmys istegen joq. Kýiinip araq ishti. Araq ishken adam kimge jaghushy edi. Dos-jarandardyng bәri syrt ainaldy. Osy kezde Ázilhan Núrshayyqov Pavlodargha “Qyzyl tu” gazetine bas redaktorlyqqa taghayyndalyp, baspadan qyzmetten quylyp, qinalyp jýrgen aqyngha aghalyq qamqorlyq, janashyrlyq tanytyp, gazetke әdeby qyzmetker etip ózimen birge sol jaqqa ala ketti.

 Búl uaqyt az bolsa da Tóleujan Ysmayylovtyng jaqsy qyzmet istep, shygharmashylyqpen erkin ainalysuyna mýmkindik berdi. Qúshyrlana óleng jazyp, “Áldekimge bir shapalaq” atty alghashqy jyr jinaghynyng basylyp shyqqany da – osy kez. Otbasyn qúryp, shanyraq kóterip, әke baqytyna ie bolghany da – osy uaqyt. Qysqasy, sol uaqyt aqyn ómirindegi tynyshty da jayly, dauyl aldyndaghy tenizding tynyshtyghynday mamyrajay kezeng boldy. Biraq búl da úzaqqa sozylghan joq. Ázekeng “Qyzyl tudaghy” redaktorlyqtan basqa qyzmetke auysqannan keyin aqyn ómiri búrynghy qalpyna týsti. Aqyn Pavlodardy tastap Qyzyljar ketti. Áyelimen ajyrasty. Osy uaqyt turaly Ázilhan Núrshayyqov bylay deydi:

 – Keyin men birneshe ret Ortalyq Komiytetke ótinish aityp, ózim tilenip, redaktorlyq qyzmetten bosadym. Birynghay әdebiyetpen ainalysugha mýmkindigi mol qyzmetke auysyp, “Sosialistik Qazaqstan” gazetining Pavlodar oblysyndaghy menshikti tilshisi bolyp taghayyndaldym. Tóleujan maghan endi әkimshilik túrghydan baghynbaytyn boldy. Biraq ruhany baylanys aramyzda saqtalyp qaldy.

 Ázilhan aghamyz “әkimshilik túrghydan baghynbaytyn boldy” degendi bekerge aityp otyrghan joq. Óitkeni Ázilhan Núrshayyqov Tóleujan aqyngha erekshe qamqorlyq tanytqan jandardyng biri. Agha ornyna agha, әke ornyna әke boldy desek artyq aitqandyq emes. Tóleujan ýshin jany auyryp, qoldan kelgen bar jaqsylyghyn jasady. Jaqsy óleng jazuyna septigin tiygizdi. Jogharyda «Ázekeng basqa qyzmetke auysqan song aqyn ómiri búrynghy qalpyna týsti» dep aityp otyrghanymyzdyng sebebi sol.

 Aqiqaty sol, Tóleujan Ysmayylov Pavlodardaghy qyzmetten keyin ómirde de, qyzmet barysynda da bereke tappady. Bir jaghy otbasynan aiyryldy. Ayranday úiyp otyrghan otbasydan, adal jar, ayauly qyzynan tiridey aiyrylu aqyngha onay tiygen joq, әriyne. Jalghyz qalghan, ruhany jalghyzdyqty jan-jýregimen sezingen talant iyesi sonday shaqta janyna júbanyshty kók moyynnan (janyn júbatar ózge eshkim de qalmaghan edi) izdedi. Ol kimge opa bergen? Jany jaraly aqyn odan sayyn kýizeldi. Mezgilinde aldyna tamaghyn tosyp, jyly qabaq, meyirli jýz tanytatyn búrynghyday sýigen jar, senimdi dos joq. Osynday kýtimsizdik pen qarausyzdyqtyng sony aqyndy qúrt auruyna shaldyqtyrdy. Aqyry qaladan qayyr tappaghan aqyn auylgha keldi. Janyna jara salghan qaladan týnilgen aqyn bar jyludy, jan tynyshtyghyn auyldan izdedi. Auylda da eshkim qúshaq jayyp qarsy alghan joq. Aqyn Bauyrjan Jaqyp aitpaqshy:

           Qaladan ketip qalyp, auyl ketti,

 Auylgha jetkennen song qadyr ketti.

 Shynynda solay boldy. Auyl da aqyn janyna saya taptyrghan joq. Qoy baqty, jylqyshylar qosynyna týnedi. Auyrdy, syrqady. Ruhany jan azabyna tәn azaby – ókpe dimkәsi qosyldy. Amal qansha, Tóleujan aqyn qamal búzar qyryq jasynda qyrshynynan qiyldy. 1972 jyldyng tamyz aiynyng 12-júldyzynda Semeydegi qúrt auruyn emdeytin auruhanada dýniyeden qaytty.

 Anyghyn aitqanda, Tóleujan aqyn kóke myljyndy – dana, kólgirdi – perishte, daraqyny – batyldy, danghazany – aqyldy (M.Maghauiyn) degen ker zamanda ghúmyr keshti. Sol zamannyng qúrbany boldy.

 Reti kelgende aita keteyik. Tóleujan Ysmayylovtyng 75 jyldyq mereytoyy kezinde aqyn dýniyege kelgen auylda auyl aqsaqaly, «Birlestik» qoghamdyq qorynyng tóraghasy Ómirjan Jaqypovtyng bastauymen, Semey qalasy әkimi Meyramhat Aynabekovting jәne jergilikti kәsipkerlerding qoldauymen múrajay-ýii ashylyp, oghan aqyn esimi berilgen bolatyn. Búl múrajay-ýiinde aqyn ómiri men shygharmashylyghynan bólek, jergilikti eldi mekenning tútas shejire-tarihyn qamtityn qúndy derekter mol. Ókinishtisi múrajay-ýii azdap qarausyz qalyp túrghan jayy bar. Sebep – múrajay-ýiine kóz qyryn salyp, qarap, qadaghalaytyn arnayy qyzmetkerlerding joqtyghy. Auyl túrghyndary múrajay-ýiine arnayy shtat bólinse degen tilek aitady.

 

P.S. Osynday sәtterde Tólegen Aybergenovting “Bir jetse mening ajalym jetedi, Adam qoly jasaghan úyattardan” degen óleng joldary eske týsedi. Biz Tóleujan aqynnyng ómirining sonynda baz keship, mynau appaq dýniyeden tym erte ótuine “adam qoly jasaghan úyattardyn” da әseri bolghanyn joqqa shyghara almaymyz. Talantty aqynnyng azapty ghúmyr keship, ajal auylyna asyghys jaqyndauyna ózi aitqanday «tarqyldaq redaktorlardyn» da «enbegi» ólsheusiz ekenin bilemiz.

Eshkimge topyraq shashudan aulaqpyz. Búl oi-tolghamda aqyn ómirining biz bilmeytin, kópshilik beyhabar tústaryna azdy-kópti kóz saldyq. Desek te búl azdyq etetin sekildi. Aqyn taghdyry turaly aqiqat sóz aldaghy kýnderde әli talay aitylar degen oidamyz.

 

 Azamat Qasym,

jurnalist,

Shyghys Qazaqstan oblysy.

Abay.kz

0 pikir