Dýisenbi, 1 Nauryz 2021
46 - sóz 5290 0 pikir 1 Jeltoqsan, 2014 saghat 12:52

TÝZDE ADASQAN TÓRT KÝN

On alty jasar Dulat Myrzaghaly basyna týsken qiyndyqty jenip shyqty.

Jalpy biylghy jyl Núra auylyndaghy T.Jýrgenov atyndaghy orta mektepting 11- synyp oqushysy Dulat Myrzaghaly ýshin eleuli auyrtpalyqpen bastaldy. Dәl jana jyl bastalghan alghashqy kýni tórt mýshel jasqa tolatyn әkesi Ábilseyit kenetten qaytys boldy. Sheshesi Qarlyghash alty balamen qaldy. Otbasyndaghy balalardyng ýlkeni jәne kenjesi qyz balalar. Qalghany tórt úl bala. Sondyqtan da Dulat әke shanyraghyn jalghastyratyn ýlkeni bolyp sanalady. Ózinen ýlken  apasy Rayhan Aqtóbe auyl sharuashylyq kolledjinde oqidy.

Qalyng júrtshylyqty dýrliktirgen oqigha mektep oqushylarynyng kýzgi kanikuly kezinde oryn aldy. Núra auyldyq okrugi ortalyghynan jeti shaqyrym jerdegi Mamyr auylyndaghy ýiine barghan Dulat «qolyng tiygende asau taygha bas ýiretip berersin» degen naghashysy Jantaylaqtyng ótinishin   jadynda ústap jýrdi. Zeynetkerlikke shyqqan naghashy atasynyng ózimen qúrdas balasy da bar. Alayda ol kisi Dulattyng at qúlaghynda oinaytyn eptiligin eskerip qolqa salghan edi.

Qarashanyng 10-y kýni ertengilik saghat 8-ding shamasynda Dulat naghashysynyng ýiine keldi. Ol jabaghy kezinde bas ýiretilip, qúnanynda moynyna qúryq tiymegen asaugha, er toqym salyp, ýstine qarghyp mindi. «Ybyray tamy» dep atalatyn qorym ornalasqan qyr betkeyine qaray atpen shauyp ketken Dulat sol ketkeninen mol ketedi. Naghashysy bolsa “at әbden juasyghan song qaytyp oralar” degen oimen beyqam jýre beredi. Balasynyng qaytyp oralmaghanynan sekemdengen Qarlyghash keshkilik Jantaylaqtyng ýiine kelip: «Dulatty qayda jiberdiniz?» — dep súraydy. «Asaudy ýiretip ketip edi, oralyp kelip qalar,» — dep jauap beredi ol kisi.

Qas qarayghan kezde ghana býkil auyl dýrligip, Dulatty izdeuge shyghady…

Al asaumen qúighytqan Dulat auyldan jiyrma shaqyrymday qashyqtyqqa úzap ketkenin sezbey de qalady. Týs qayta ainalany qalyng túman basady. Aydaladan bir belgini bayqaydy. Qasynda jol bar eken. Soghan týsip alghandy jón kóredi. Jayylyp jýrgen bir top siyr kezdesedi. Maldardy toptap aidaghanymen, olar algha baspaydy. Sóitse, ol siyrlardy dalagha qaray aidaghan eken. Búl әreketining dúrys bolmaghanyn Dulat keyinnen ghana sezedi. Áytpese siyrlardyng óristen qaytuyn kýtip, sonyna erse, auylgha jeteri sózsiz.

Auyldan aidalagha úzap ketken Dulat ózining adasqanyn anghardy. Bir bógetten ótti. Onyng qay jer ekenin bilmeydi. Kishkentaevtar otbasy osydan eki jyl búryn osy okrugting Dýken auylynan Mamyrgha qonys audarghan. Sondyqtan da Dulatqa búl ónir tanys emes edi. Astyndaghy aty әbden juasydy. Atyn shilikting týbine baylap, ýstindegi erin sypyryp, toqymyn ózining astyna tósep, dalada týneuge tura keldi.

Kelesi kýni tang alakeuimde oyanghan Dulat atyn erttep jolgha shyqty. Menireu dala. Sol betimen órkesh-órkesh qúm taulardyng ýstimen ótti. Aydalada jalghyz qasqyrdy kezdestirdi. Alystan qarap túrghan týz taghysy attyly adamnan qaymyqsa kerek, óz jónimen kete berdi. Eshqanday iz joq, japan dalada taghy bir kýnin at ýstinde as-susyz ótkizgen Dulat kesh bata qaytadan dalagha qondy. Ádettegidey atyn jynghylgha baylap, toqymyn astyna tósep, aidalada ekinshi kýn týnedi. Dulat osy bir qiyn kýnderde ómirge degen qúshtarlyghyn, әiteuir aman-esen auylgha jetem degen ýmitin ýzbedi.

Týbinde bir qarany kezdestirem degen ýkili ýmitin ýzbegen Dulat ýshinshi kýni týs qayta iyen daladaghy qaqyragha tap boldy. Mal baqqan әldekimderding osynda qonystanghanyn bildi. Qaqyradan pyshaq, shyrpy, shúbatylghan sellofan tabyldy. Sol manaydan otardyng izin bayqady. Búl kezde bir jaghynan ashtyq qysyp, ekinshi jaghynan qara suyqtan jauraghan Dulat sellofandy kiyimine orap aldy. Bauyrjan batyrdyng maydanda osynday әdisti qoldanghanyn estigeni bar edi. Shyn mәninde de, sellofannyn  jel ótkizbeuge әjeptәuir sebebi tiydi. Atyn irgege baylap, qaqyranyng ishine qona ketti. Alayda múndaghy úiqysy jayly bola qoyghan joq. Týsine auyldaghy inileri kirip, týn ortasynda shoshyp oyandy. Sol kezde  ýlkenderding estigen «aydalada iyesiz qystaugha qonugha bolmaydy» degen qaghida oiyna oraldy. Qaranghy týnde qaqyradan shyghyp, ózining ýirengen daghdysymen daladaghy jynghyldyng týbine jatyp, kóz ilindirdi.

Týzdegi tórtinshi kýn Dulattyng esinde týnekten jaryqqa alyp shyqqan sәt retinde qalary anyq.  Mal otarynyng izine týsip jýrgen attyly Dulat aidaladan traktordy kezdestirgende quanyshynda shek bolmady.

Qúla týzde kezdesken tehnikada eki er adam bar eken. Olar Dulattyng jaghdayyn tez týsinip, ózderimen birge alyp jýrgen suyn, shayyn, nanyn berdi. Osylaysha óng men týsting arasynda ótken syn saghattar artta qaldy. Atyn dalagha túsap jiberip, jiyrma shaqyrymday qashyqtyqtaghy Yrghyz auyldyq okrugine qarasty Qalalykól auylyna traktormen jetti. Odan әri telefon baylanysy arqyly Dulattyng otbasyna, ózin izdep tabanynan tausylghan barsha jerlesterine sýiinshi habar jetkizildi…

Yrghyzda ústaz bolyp qyzmet jasaytyn, Dulattyng әkesining aghasy Jiyenghaly Kishkentay bylay deydi:

— Balany bir qúday saqtady. Dulat asau atpen ketken kýni týnnen bastap auyldyng adamdary ayaqtarynan tik túryp, jan-jaqqa izdeu saldy. Tek Mamyrdyng ghana emes, okrugtegi ózge auyldardyng adamdary, audandyq qúzyrly oryndar da osynau bir qysyltayang kezde shyn qinalyp, balany izdestiruge atsalysty. Olardyng barshasyna shyn niyetten alghys aitamyz. Dulat 13 qarashada Yrghyzgha jetkizildi. Audandyq ishki ister bólimine baryp, audandyq auruhanadan dәrigerlik tekseruden ótti. Dulatpen Yrghyz audanynyng әkimi Mirhan Duanbekovting ózi de sóilesti. Balamyzdyng ómir jasy úzaq bolsyn deymiz.

 

Al T.Jýrgenov atyndaghy orta mektepting diyrektory Rulan Qoqymbaeva Dulattyng ekpindi oqityn oqushylar qatarynda ekenin aitady. Qazir Dulat sabaghyna qayta kiristi. Onyng aman-esen oraluyn auyldastary erlikke balaydy.

Marat MYRZALY.

Yrghyz audany.

Derekkózi: http://www.aktobegazeti.kz

0 pikir