Songhy jyldary qazaqtyng qaharman úly Talghat Biygeldinov qoghamnan oqshau ómir sýrgendey sezildi. Batyrmen súhbattasu talay tilshining qol jetpes maqsaty boldy-au. «Jas qazaq» últtyq aptalyghynda qyzmet etip jýrgen kezderi biz de birneshe ret batyr atamyzben tildesuding orayly sәtin tappadyq. Atamyz da, apamyz da qalamady shamasy.

Diny basqarmanyng baspasóz hatshysy qyzmetine qabyldanghan kezim. Ol kezde Bas mýfty Ábsattar qajy Derbisәli edi. Bir kýni ol kisiden Talghat Biygeldinovtyng qajylyqqa barghanyn estip, bayaghy (sol súhbat alu ghoy) әreketime kiristim. Qajylyq paryzyn ótegeni jayly habar bizdi, tipti qamshylady. Sonda da sәti týspey qoydy. Sóitip jýrgende Ábsattar aghany Shyghystanu institutyna shygharyp saldyq. Aqpan aiynyng 19-y bolatyn. QMDB qúryltayynda Erjan qajy Malghajyúlynyng kandidaturasyn birauyzdan qoldap, sayladyq. Á degenshe kóktem kelip, mamyr aiy da jetti. 9 mamyrda soghys ardagerlerining ýiin jaghalap, ahualyn súraghyshtap, nauqanshyl bolyp ketetin әdetimiz bar emes pe?

Bas mýfty bastap, naib mýfty Serikbay qajy Oraz qoshtap, ótken jyly Talghat Jaqypbekúlynyng janúyasyna bardyq. Dinbasyna qúrmet bildirip, Erjan qajy Malghajyúlyn esik aldynan batyrdyng ózi kýtip alghan edi. Qadamy shiraq, tyng bolatyn. Kiyimin ózi kiyip, kitap oqy beretin. Oryndybiyke apamyz et asyp qoyghan eken. Dastarhangha otyrghanda apamyz: «Aghalarynnyng bólek tamaghy bar. Ol – saumal qymyz. Tek sony ishedi», – dedi.

«Bile bilsender, múnyng syry – saumalyda, qaraqtarym», – dep kýlimsiredi. «Sonda qalay?» dep tanyrqay qaraghan týrimizdi kórip, sózin jalghady: «Ájem Qadisha marqúm 101 jasynda dýniyeden ótti. Ýnemi saumaly ishetin. Bizge de beretin. Ózi auru-syrqau degendi bilmeytin. Biz bala kezimizden bastap bie sýtin ishudi әdetke ainaldyrdyq. Sonyng sebebi ghoy, Qúday jarylqap, qartaysaq ta syr bermey jýrgenimiz», – dep qarqyldap bir kýlip aldy.       

Batyrmen biraz әngimelestik. Ózi de quanyp qaldy. Biz, tipti mәzbiz. Óitpegende she? Suretin tek kitaptan kórip, teledidardan tamashalaytyn әigili úshqysh aldymyzda otyr. Betpe-bet súhbattastyq. Oryndybiyke apamnyn: «Anauyndy әri tart, jazushy bolma», – degenine qaramastan, úrlanyp, sol әngimeni «pysyqsynyp», diktofongha jazyp alyppyn. Súhbatty sol qalpynda berip otyrmyz.

Erjan qajy Malghajyúly: Talghat agha, úshaqqa otyrghanda eng aldymen ne nәrse esinizge týsetin edi?

Talghat Biygeldinov: Úshaqta barlyq adam janyn shýberekke týiip otyrady ghoy. Marqúm әjem dindar bolatyn. Bizdi imandylyqqa, inabattylyqqa ýiretti. Jany taza jan boldy, jaryqtyq. Maghan mynaday bir dúghany ýiretip, qúlaghyma әbden sindirip tastapty. Arapshasyn aityp, jattatqyzdy.

Erjan qajy Malghajyúly: Ol qanday dúgha edi sonda?

Talghat Biygeldinov: «Bismillәhi, tәuәkkәltu alal-lahu uә lә haula uә lә quuatә illә billә».

Erjan qajy Malghajyúly: Ýiden, yaghny sapargha shyqqanda aitylatyn dúgha ghoy. Múnyng maghynasy: «Ey, Alla, ózine ózimdi tapsyrdym, týrli qauip-qaterden saqtay gór. Tәuekel ettim». Ájeniz sizge kýshti dúgha ýiretken eken.

Talghat Biygeldinov: IYә, biraq biz onyng maghynasyn bala kezde týsine bermedik qoy. Qansha ret úshsam da, úshaqqa otyra sala osy dúghany oqitynmyn. Ony orystar týsinbeytin. «Ne aityp jatyrsyn?» – dep súraytyn. «Búl mening úshar aldyndaghy Qúdaygha qúlshylyghym» dep jauap berem. Allagha shýkir, osy dúghany aityp, aman qaldym. Dúgha maghan kóp kómektesti. Imandy adamdy Qúdaydyng ózi qorghap jýretinin sonda bildim.

Erjan qajy Malghajyúly: Dúrys aitasyz, Talghat agha! Dúgha – músylmannyng qaruy degen. Quatty bolynyz, sharshamanyz, agha. Bizge de batanyzdy berip, dúgha jasap qoysanyz.

Talghat Biygeldinov: Aynalayyn, Erjan balam, jortqanda joldaryng bolsyn. Alla qoldasyn, qaraghym. Halyq aldynda jýzdering jaryq bolsyn.

P.S. Sodan beri Talghat Biygeldinovtyng otbasymen ahual súrasyp túrushy ek. Dәm-túzy tausylghan eken. Ne shara? Otanyn qorghaghan pende o dýniyede Allanyng aldynda abyroyy asqaqtap, ardaqty qúldarynyng qataryna qosylady desedi ghúlamalar. Dәiim solay bolghay.

Ákesi Jaqyp payghambar esimimen attas. Búl da kezdeysoq emes-au. Soghan qaraghanda, Talghat atanyng әjesi, jalpy әuleti dinge jaqyn bolghan sekildi. Ózi de qajylyq paryzyn ótedi. Ómirin ónegemen órnektegen aty anyzgha ainalghan Talghat Jaqypbekúlynyng jany jәnnatta bolghay. Alla aldynan jarylqasyn. Imany serik bolghay! Tolghanystan tughan maqalany osynau tilekpen týiindedik.

Aghabek QONARBAYÚLY,

QMDB Baspasóz bólimining mengerushisi

(suretterdi týsirgen – avtor)    

Abai.kz