Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Qarbalas 5488 0 pikir 22 Qarasha, 2014 saghat 03:00

Semey: jylu jyry sheshilgen siyaqty...

 Semeyge barghan alghashqy saparyn oblys әkimi Danial AHMETOV jeti birdey jylu qazandyghynyng tehnikalyq jaghdayy men júmysyn qadaghalap, JEO-1 jylu kózin qayta qalpyna keltiru barysymen tanysudan bastady. Sol jaghalau túrghyndarynyng 70 payyzyn jәne birneshe manyzdy әleumettik nysandardy jylumen qamtyp túrghan JEO- 1-de búrynghy eski qazandyqtar týgeldey auystyrylyp, janalary qoyylypty.

Jóndeu júmystaryna memleket qazynasynan 24 miyl- liard 365 million tenge bólingen-di. – Aldymen bizge JEO-1 quaty qanshagha jetetinin, búl kәsiporyn 2025 jylgha deyin osy júmys quatymen energiya óndire ala ma, sony anyqtap alu kerek. Jәne múnsha jýktemeni qalanyng jylu jelileri kótere ala ma? Osy jaghyn zerttep, zerdeleu kerek. Búl saualdargha jauap beru ýshin bir aidyng ishinde qalanyng infraqúrylym jelilerin damytudyng 2025 jylgha deyingi josparyn әzirleu qajet. Sonda ghana tútynushylardy úzaq uaqyt jylumen, ystyq sumen alansyz qamty alamyz. Bolashaqta qazandyqtardy ozyq sheteldik tehnologiyalarmen jasaqtaudy jalghastyra bergen dúrys. Elbasy Joldauynda 2025 jylgha deyin túrghyn ýi- kommunaldyq sharuashylyghyna qomaqty qarajat bóletindigin aitty. Sondyqtan qazir bizge naqty ne qajet, sony anyqtap aluymyz kerek, – dedi oblys әkimi. JEO-1 kәsiporny basshylyghynyng aituynsha, inflyasiyanyng әserinen jylu kózin janghyrtu ýderisi 10 payyzgha qymbattaghan eken. Alayda, aimaq basshysy qosymsha qarjylandyru jóninde oblystyq mәslihatqa ótinim bermey túryp qymbattau sebepterin anyqtap, naqty derektermen negizdeuge qala әkimine tapsyrma berdi. Sonday-aq, jobany sala mamandary múqiyat qarap shyghyp, ózderining baghasyn berui kerek. Osydan keyin ghana janghyrtudy ayaqtau ýshin tiyisti qarajat bólinbek. Ayta ketu kerek, Semeydegi qazandyqtardyng qoldanysta bolghanyna jarty ghasyrgha tayady. Arnayy komissiyanyng tekseru qorytyndylarynda belgili bolghanday, jylu jýieleri 80 payyzgha tozghan. Dәl osynday qayta qalpyna keltiru júmystary Sement zauyty audanyndaghy RK-1 qazandyghynda da jýrgizilude. Jóndeu júmystarynyng qúny 11 milliard tengeni qúrap otyr. Múnda quattylyqty arttyru ýshin ýsh birdey qosymsha qazandyq agregat salynghan. «Teplokommunenergo» mekemesining quat kózine shyghynyn azaytu maqsatynda JEO-1 men RK-1 aumaghynda eki bu generatory ornatylmaq. Búl ekeuining quaty 24 MVt energiyany qúraydy. «Teplokommunenergo» ózine qajetti 13 MVt energiyany paydalanyp, artylghanyn satugha mýmkindik tuady. – Semeyding tozghan jylu jýiesi 1999 jyly qanday jaghdayda bolghany mening kóz aldymda. Áriyne, europalyq óndirushiler shygharghan qondyrghylardy ornatudyng artyqshylyghy kóp. Onday qúrylghylar sәl qymbattau bolghanmen tiyimdiligi joghary, sapaly әri ýnemdi. Sondyqtan az uaqyt ishinde býkil shyghyndy aqtaydy, – dep naqtylady oblys әkimi. Ónir basshysy jylu qazandyqtarynyng ishki-syrtqy kelbetine erekshe mәn berdi. Súrqay tartyp túrghan nysandardyng keskin- kelbetin qatty syngha alghan Danial AHMETOV: – Memleketten Semeyding jylu jýielerin janghyrtugha qyruar qarajat bólinude. Osy qarajatty iygerude, ne bolmasa jobalardy әzirlegende tek jana qazandyqtar salumen nemese qondyrghylardy auystyrumen ghana shektelmey, ghimarattardyng ishki-syrtqy kelbetin zaman talabyna say ózgertudi de qaperde ústaghan jón. Múny merdigerlerden talap etu kerek. Nege solay istemeysizder?! Bәlkim osyghan jauapty adamdardyng menshik ýileri osynday ayanyshty kýide emes shyghar? Endeshe, qaramaghyndaghy kәsiporyndardyng jaghdayyna da dәl sonday qamqorlyqpen qaraulary kerek, – dedi. Bir kónil quantqany, qayta jóndeuden ótkizilip, jaqynda ghana iske qosylghan «Inter- nat №5» qazandyghy qazirgi zamannyng talaptaryna tolyqtay sәikes kelui. Aynaldyrghan bir jarym jylgha jetpeytin uaqytta tozyghy jetken qazandyqtyng ornyna «Energetiyk» yqsham audanyn jylumen qamtugha әleuetti tórt agregaty bar zamanauy ghimarat boy týzegen. Qazandyq túrghyn audannyng bolashaq tútynushylaryn esepke ala otyryp salynghan. Aytalyq, býginde atalmysh yqshamaudan ýsh GKl/sagh quat tútynady. Al kәsiporyn óndiretin quat kólemi – 17 GKl/sagh.

Kóp qyzmet atqaratyn traktorlar shygharu kerek

Semeydegi júmys saparynda oblys basshysy «SemAZ» JShS-inde bolyp, zauyttyng ónimderimen tanysty. Kәsiporyn elimizding industriyalyq-innovasiyalyq damu strategiyasyna sәikes, mashina jasau salasyn damytu maqsatynda qúrylghan-dy. Qúrylghan sәtten bastap respublikanyng barlyq qalalarymen jәne Belarusi, Resey, Qytay elderimen tyghyz júmys istep keledi. Kәsiporyn júmysymen tanysyp shyqqan aimaq basshysy oblystyng auylsharuashy- lyq qúrylymdary ýshin tiyimdi, janarmaygha ýnemdi, atqaratyn qyzmetteri kóp, yaghni, kópfunksionaldy traktorlardyng jana týrin shygharudy qolgha alu kerektigin aitty. Osy orayda «SemAZ» JShS basshylyghyna tez arada әrtýrli úsynystar men damu baghyttary eskerilgen biznes-jospar dayyndaugha tapsyrma berdi. Kәsiporynda enbek etip jýrgen qarapayym júmysshylar da oblys әkimining nazarynan tys qalghan joq. Olarmen tildesip, enbekaqysy, júmys kestesi turaly súrap, bildi. Búdan keyin Danial AHMETOV qalany taza sumen qamtyp otyrghan su tazalau qondyrghysyna at basyn tiredi. Su tazartu ghimaratynyng qúrylysy 2004 jyly qolgha alynghanmen әli kýnge qoldanysqa berilme- gen. Jaghdaydy bayandaghan oblystyq qúrylys, sәulet jәne qala qúrylysy basqarmasy- nyng basshysy Serik Tólenbergenovtyng esebinshe, júmysty ayaghyna deyin jetkizuge qosymsha qarajat kerek. Al búrynghy tazartu qondyrghylary eskirgen. «Jaman aitpay jaqsy joq» demekshi, eger tazalau qondyrghysy isten shyghatyn bolsa, onda býkil qalanyng jinalghan qaldyqtary Ertis ózenine aghady. Merdigerding pikirinshe, dukerdi jóndeu problemany tolyq sheshpeydi. Janadan kollektor satyp alyp ornatu kerek. Onyng qúny – 500 mln. tenge. – Búnyng bәri halyqtyng qarajatyna isteletinin úmytpau kerek. Sondyqtan bәrin kesip-piship alghan jón. Aldymen qosu-retteu júmystaryn jýrgizgen dúrys, óitkeni, on jyl jýrgizilgen enbek pen qazyna qarajaty bosqa ketpeui tiyis. Ázirge mehanikalyq tazartqyshtyng kómegimen istey túrady. Osy aralyqta qúrylghylardy janghyrtu turaly jana joba әzirlensin. Sodan keyin baryp biologiyalyq tazartu jәne basqa da jana tehnologiyalardy engizu boyynsha merdiger kompaniya jobalaryn iske asyratyn bolady, – dedi Danial AHMETOV.

Birinshi kezekte – biliktilik

Túrghyndargha sapaly medisinalyq qyzmet kórsetetin әleumettik mekemening biri – ónirlik onkologiyalyq ortalyq. Qazirgi uaqyt talaptaryna tolyghymen jauap beretin, sheteldik ozyq tehnologiyalar- men jabdyqtalghan ortalyqty aralap kórip, dәrigerlermen tildesken aimaq basshysy eng birinshi kónil bóletin mәsele mamandardyng biliktiligin arttyru ekenin eskertti. – Ortalyq zamanauy medisinalyq qúral- jabdyqtarmen qamtamasyz etilgen eken. Búl óte dúrys. Uaqyt kóshinen qalmauymyz kerek. Alayda, biz mamandardyng shetelde bilimin jetildirip, biliktiligin arttyrudyng ózektiligin úmytpauymyz kerek. Onda da bir-eki aigha emes, eng keminde bir, bir jarym jylgha oqugha jibersek ghana nәtiyjesi bola- dy. Sonymen qatar, biz qondyrghylar satyp әkelgende bazalyq jiyntyghymen ghana alamyz. Búl ony tolyq quatta paydalanugha mýmkindik bermeydi. Bylaysha aitsaq, mýmkin bolatyn 33 zertteu amaldaryn jýrgizuding ornyna standartty altaumen shektelemiz. Europa elderinde әrbir audan ortalyghynda onkologiyalyq aurulardy anyqtaytyn markerler bar, al bizde búl jaghy kemshin, – dedi Danial AHMETOV. Korey investorlarynyng qatysuymen salynatyn Semeydegi onaltu ortalyghy turaly aqparattar úsynghan oblystyq densaulyq saqtau basqarmasynyng basshysy Vadim Ovsyannikov búl jobanyng qúny 16 milliard tengeni qúraytynyn aitty. Ónirdegi bas dәrigerding aituynsha, ortalyq 400 oryngha arnalmaq. Atalmysh nysan iske qosylghan jaghdayda qalanyng ghana emes, býkil ónirimizding medisinalyq әleueti odan ary kýsheye týsetini sózsiz. Biraq sheshilui kezek kýttirmeytin mәseleler bar. Ol – reabilitolog-mamandar tapshylyghy. Týitkilding týiinin sheshu ýshin jergilikti uniyversiytette salalyq fakulitet ashu josparlanghan.

Qús fabrikasynyng sharuasy shatqayaqtap túr

Búdan keyin aimaq basshysy Semey qalasynyng Shúghaev kóshesi, 159 mekenjayynda salynyp jatqan shaghyn otbasylargha arnalghan 10 qabatty jataqhana qúrylysyna toqtady. Oblystyq qúrylys basqarmasy- nyng basshysy Serik Tólenbergenovting sózine qaraghanda, jana baspanalar Qazaqstan ipotekalyq kompaniyasy arqyly berilmek. Oghan qosa basqarma basshysy qaladaghy taghy eki iyesiz túrghyn ýy kýrdeli jóndeuden ótkizilip, osy baghdarlama (QIYK) arqyly, yaghni, keyingi satyp alu qúqyghymen halyqqa úsynylatynyn jetkizdi. Sonday-aq, ol bas jospar boyynsha bolashaqta Semeyde ýsh birdey yqshamaudan boy kóteretinin eske saldy. Oblys basshysy Danial AHMETOV shahardaghy retsiz jýrgizilgen qúrylystardy syngha ala otyryp: – Beybereket salynghan ýiler, eshbir ýilesimi joq yqshamaudandar qalanyng kórkin qashyryp qana qoymay, basqa mәseleler tughyzady. Sondyqtan qanday da bir túrghyn audan salmas búryn adamdardyng әleumettik saladaghy súranysyn naqty zerttep baryp, әlemdik qalaqúrylysy tәjiriybesine sәikes jýrgizu kerek, – dep týsindirdi. Júmys sapary barysynda aimaq basshysy teri-bylghary zauytynda, qús fabrikasynda jәne Týiemoynaq aralynda boldy. «Ólimnen de kýshti» memorial kesheni ornalasqan aralgha at basyn búryp, qala túrghyndary men qonaqtary kóp qatynaytyn orynnyng jaghdayyn kózben kórgen Danial AHMETOV qala әkimi Aybek Kәrimovke búl jerdi odan ary qaray damytyp, abattandyrugha tapsyrma berdi. Kýrmeui sheshilmegen mәseleleri kóp kәsiporyndardyng qataryna engen qala shetindegi qús fabrikasynyng qaryzy 420 million tengeden asyp jyghylady eken. Fabrikanyng janadan satyp alyp ornatqan qondyrghylary júmys istemey bos túr. Torkózderde tiri tauyq kórinbeydi. «Ertis» ÁKK tóraghasy Manarbek Saparghaliyevtyng esebine jýginsek, atalghan korporasiya búl jobagha 147 million tenge qarajat bólipti. Onyng ýstine kәsipker qaltasynan taghy 150 million tenge qosypty. Biraq múnyng ózi jetkiliksiz bolghan. – Kәsiporyndy tyghyryqtan alyp shyghugha bolady, әriyne. Aytalyq, iske memleket aralasady da 400 million tenge qarajat bóledi. Búl biraq tiyimdi sheshim emes. Sol sebepti ózge joldardyng bәrin qarastyryp, zerdelegen dúrys. «Ertis» ÁKK tarapynan ne isteuge bolatynyn, jeke investorlar tabyla qalghan jaghdayda ne isteu kerektigin týgel oilastyru kerek. Qús sharuashylyghy búl paydaly biznes, ony qoldauymyz kerek, – dedi Danial AHMETOV.

Júrt kókeyindegi mәseleler qozghaldy

Júmys saparynyng sonynda oblys әkimi Cemey qalalyq mәslihatynyng deputattarymen kezdesti. Kezdesude qala basshysy Aybek Kәrimov ótken toghyz aidaghy Semeyding әleumettik-ekonomikalyq damu ahualynan aqparat berdi. Al halyq qalaulylary júrttyng kókeyinde jýrgen saualdardy oblys jәne qala basshylaryna jetkizdi. – Býgingi sapar barysynda Semeydegi jylu energetikalyq nysandarda boldym, birsypyra kәsiporyndardyng jaghdayymen tanystym. Olardyng ishinde bolashaghy zor kәsiporyndarmen qatar sheshimin kýtken problemalary bar nysandar da joq emes. Oblys basshylyghy tarapynan olargha kónil bólinedi, qoldau kórsetiledi. Mәselelerdi bәrimiz birlese otyryp sheshuimiz kerek. Búghan deputattar da atsalysqany abzal, – degen aimaq basshysy Danial AHMETOV deputattarmen birge qala әkimining bayandamasyn tyndady. Semey qalasy әkimining keltirgen mәlimetterine sýiensek, negizgi mәselelerding deni sheshimin tapqan. Mәselen, qalada qazir jylumen qamtuda eshqanday problema joq. Qazandyqtardyng barlyghy qalypty júmys isteude, otyn qory jetkilikti. Túrghyndar tútynatyn birinshi kezektegi azyq-týlik baghasyn túraqtandyru, halyqty arzan tauarlarmen kelesi jazgha deyin qamtamasyz etu maqsatynda auylsharuashylyq ónimderining qory qúrylghan. Qorda alty ay qysqa jetetin ónim bar qazir. Sonymen qatar, Aybek Kәrimov óz bayandamasynda basty funksionaldyq aimaqtar kórsetilgen qalanyng bas josparyna mәn berip, bolashaqta ashylatyn ýsh kólik-logistikalyq kәsiporyn men turistik ortalyq turaly aitty. Deputattar tarapynan qoyylghan saualdardyng ishinde jeke túrghyn ýy qúrylysyn jýrgizu ýshin jer telimderin bólu, balabaqsha kezegin azaytu, budjetti qysqartu jәne basqa mәseleler boldy. Qala әkimining atqarghan júmysyna kónili tolmaytyndar da boldy. Alayda, aimaq basshysy deputattargha synnyng negizdi jәne syndarly bolu kerektigin eskertti. – Áriyne, atqarushy biylikting júmysynda tek jaqsy kórsetkishtermen qosa kemshilikter de kezdesedi. Dey túrghanmen, kemshilikterdi synaghan kezde oryndy negizderge sýiengen dúrys. Sonda ghana onyng nәtiyjesi bolmaq. Býgin men qala әkimine birqatar tapsyrmalar jýktedim. Atap aitqanda, qalanyng býkil infraqúrylymyn saraptamadan ótkizip, ózgertuler engizu turaly. Mәselen, býgingi kýni tozyghy jetken jylumen, sumen, elektr energiyasymen qamtamasyz etu jýieleri quat kózin nemese jyludy tolyq paydalanugha mýmkindik bermey otyr. Odan bólek túrghyn ýy qúrylysy men abattandyru boyynsha keshendi jospar әzirleu jóninde mindet qoyyldy, – dep naqtylaghan oblys әkimi Danial AHMETOV atalghan tapsyrmalardy tas týiin oryndau ýshin Aybek Kәrimovke belgili bir uaqyt berilgenin eske saldy. Kezdesu sonynda Elbasynyng «Núrly jol – bolashaqqa bastar jol» atty Joldauynda kórsetilgen basym baghyttargha toqtalghan ónir basshysy manyzdy baghdarlamany iske asyruda әrbir qazaqstandyq óz ýlesin qosuy kerektigin qaperge saldy. Preziydent Joldauy elimizding aldaghy jyldardaghy damu bolashaghyn aiqyndap bergen qúndy qújat ekenin aitty.

 

Raushan Núghmanbekova,

Serik Ábilhan.

Shyghys Qazaqstan oblysy.

Abay.kz

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1677
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2059