Júma, 2 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 107979. Jazylghandar — 102937. Qaytys bolghandar — 1725
Ádebiyet 7374 0 pikir 20 Qarasha, 2014 saghat 12:32

«ÓTSEM DEDIM ÓMIRDEN ÁN SAP QANA»

        «Qyzyqpay ataqqa da, mansapqa  da,

        Ótsem dedim ómirden әn sap qana»-, dep tógilte jyrlaghan aqyn Áben Danabekúly Dәurenbekov aghamyz «qanymyzgha qaghazsyz singen» bekzat óner poeziyanyn qasiyetine qylau týsirmey, kerisinshe ony barynsha qazaqy qalyppen kestelep, jýreginin teren týbinde túnytyp, tau búlaghynday móldir qalpy oqyrmanyna qayta úsynyp, jyr sýyer júrtshylyqtyn meyirin meylinshe qandyra bilgen qarymdy qalamger.

Asqaraly qazaq әdebiyetin alyp tenizge balasaq, sol tenizge qúyatyn bastauyn túnyq qaynarlardan alatyn Jetisu óniri әdebiyetinde qazaqtyn kórnekti qalamgeri, sóz zergeri  Júmatay  Jaqypbaev   aybynyn asyrghan  asyl ýrdisti Áben Dәurenbekov ózine tәn qazaqy ólshem, kórkem keste, shymyr shumaq, útqyr oy, payymdy pәlsapa, últtyq úghymmen astastyrsa, Áben әlemin ózine shygharmashylyqta  ýlgi tútqan inileri: Jamau Búqarbaev, Ordash Kendirbaev, Ahmet Kendirbekúly, Ámire Árin, Quat Qayranbaev, Jomart IYgimandar salghan sara sol joldy keyingi tolqyn Qalmahanbet Múhametqali, Júmatay Ospanúly,  Saghynysh Namazshamova, Gýlbaqyt Qasenova,  Jangeldi Nemerebaylar  ózindik ýnimen uaqyt legine jalghap keledi.

         «Áben Dәurenbekov» degende jyr sýyer júrtshylyqtyn esine әdemi ghana jymiyp, jyly úshyrap túratyn bipaz jan kóz aldyna elesteytin bolar. Áben esimi býginde ólennin bólshektenbes bir parasyna aynalyp ýlgerdi.  Sonyna   ólmeytúghyn múra qaldyrghan aqyn qanday ghúmyr keshti?  Nendey is tyndyrdy?  Búl súraq bәrimizdin de kókeyimizdi mazalary anyq.

         Fәniyden baqigha ozghanyna kóp uaqyt bola qoymasa da onyn túlghasy uaqyt aghymymen birge  catylay jayghasqan tau órkeshteri sekildi birtindep biyiktep bara jatqany shyndyq. Al endi osy  kórkem kesteli aqynnyn ómirbayanyna bir sәt ýnilip kórsek...

         Ol 1939 jyly 17 qazanda QHR Shyghys Týrkistan  ólkesi, Jarsu eldi mekeninde dýniyege kelgen.  1967 jyly Abay atyndaghy qazaq pedagogikalyq institutyn qazaq tili men әdebiyeti mamandyghy boyynsha tәmamdaghan. Enbek jolyn múghalimdikten  bastaghan ol aragha az uaqyt salyp,  tilshilik qyzmetke auysady. 1970 jyldan  bastap Taldyqorghan oblystyq «Oktyabri tuy», «Jerúyyq» gazetterinde bólim mengerushisi,  Qazaqstan Jazushylar Odaghynyn «Aqqús» qauymdastyghynyn tóraghasy qyzmetterin atqardy.     Áben Dәurenbekov ýrkinshilik jyldary shekara asyp, keyinnen tughan jerine qaytyp oralghan qarapayym otbasynyn ýshinshi úly eken. Ákesi Danabek eldin jiyn, saylaularyn úyymdastyryp, ýnemi attyn ýstinde jýrgen adam bolypty. Kishkene kezinen jazu-syzugha beyim bolyp, zerek ósken Áben-Ábubәkirden әkesi kóp ýmit kýtse kerek. Aldymen auyl mektebinde, sonynan Sýydindegi orta mektepti óte jaqsy tәmamdaghan ol aqyry Qúljadaghy múghalimder dayarlaytyn uchiliyshede oqyp, ústaz mamandyghyn mengerip shyghady.

-  Qayjan, men Qayypjamaldy solay ataytynmyn, naghyz aqynnyn jary deytin jan edi ghoy. Sәken, Seken Imanasov siyaqty aqyn-jazushylardyn janynda ósken ol tabighatynan ken, qonaqjay, keshirimdi bolatyn. Menin әlgi: «Ishindegi en sauy menmin!» deytin әngimem bar emes pe edi. Qatty keyigende: «Taghy da en sauy bolyp kelip jýr me»,- deytin de qoyatyn. Bir kýni «Oktyabri tuynyn» barlyq jigitteri әldebir quanyshty bizdin ýydin janyndaghy baqqa kelip judyq. Ýyde Qayjan: «Bir aghayyndardy qonaqqa shaqyramyz»,- dep dayyndalyp jatqan. Araq ta, tamaq ta bar ekenin bilemin. Áben qyzghannan keyin jigitterdin birin qaldyrmay ýyge shaqyrmaymyn ba. Alakeuim uaqytta Tәken, Beybitjan, Seyitqali, Jayyrbek, Amangeldiler sau etip ýyge kirip kelgende, jengen mynalar Ábennin jamanatyn estirtuge kelgen eken dep qatty sasypty. Sóytse, jigitterdin en sonyn ala tәltirek basyp men kirip kele jatpaymyn ba. Qayjan quanghanynan qonaqqa dep әzirlegen barlyq dәmin dastarhangha jayyp jiberip, kelgenderdi tórge shaqyrghanda kól-kósir dastarhandy kórip endi búlar tanghalypty. Jalpy, Qayjan óte kópshil, kónildi jan bolatyn. Onymen birge menin yrys-baqytym da ketkendey», -deydi Áben aqyn  jary Qayypjamal turaly Quat Qayranbaevtyn «Ardaq aqyn» atty súhbatynda.

         Aqynnyn Sveta, Gýlzada,  Ásiya, Jazerke, Aydyn atty úl-qazdary bar. Býginde barlyghy da ýyli-barandy. Jarynan  jas kezinde ayrylghan aqyn osy balalarynyn qanatynyn qatayuyna erekshe enbek sinirdi. Áke ornyna әke, sheshe ornyna sheshe bola bildi. Mine, osynday taghdyrdyn  tartuyna moyymaghan aqyn, Almaty syndy ýlken әdebi ortadan jyraqta jýrip-aq, qazaq sózinin boyyna qonghan kiyesin ardaqtay bilgen sóz sheberin әdebiy qauym da erte tanyp,  talant-talayynyn ashyluyna barynsha jaghday jasaghany anyq. Sondyqtan da,   onyn « Móldir tamshy», «Sayahat», «Balkonnan úshqan kógershin», «Mamyr ayy» «Tamshybúlaq» , «Beljaylau», «Qús tilinen tamghan jyr»  atty  jyr jinaqtary birinen  son biri aragha kóp uaqyt salmay jaryq kórip jatty.

     Ardaq aqynnyn әnge aynalghan, «Beljaylau sazy», «Shopan atagha hat», «Toyyn toygha úlascyn» ólenderi elimizdin  ýlken sahnalarynan bastap,  әr qiyrdaghy qazaqy  toy-tomalaqtardyn  týndigin jelpildetip, quanysh kórigin qyzdyrghan ýstine qyzdyra  týsui,  az jazsa da saz jazghan talghampaz aqynnyn  júrt kónilindegi  quanysh pernelerin  dóp basyp,  halqynyn  sezim seterine  aynalghanyn ayghaqtamay ma?!

    Áben agha turaly әngime bola qalsa, ony júrt ólennin ólshemi retinde ghana qarap,  sóz zergerin   óneshti, ózekti  jangha tәn  pendelik, túrmystyq  hal-ahualdan tys perishte keyipte qarastyratyny bar.  IYә, shyndyghynda  da onyn pendelikten biyik túrghan bolmysy aqyn túlghasyn kózi tirisinde-aq  anyzgha aynaldyryp, әr týrli әngimelerge jeleu bolghany ras-ty.

        Taghdyrdyn talayyna jazghan san aluan  qyl kópirden jyr kemesin jargha jyqpay   ótkizgen aqyn shygharmalarynda  kýyreuik, taghdyryna, aynalasyna, biylikke, jaratqangha degen ókpe, nazdy bildiretin ólenderdin bolmauy da onyn taghy bir azamattyq qyryn asha týskendey. Pendelikten biyik túra bilgen aqyn halyqtyn qúrmetine bólengen tól perzenti retinde sol elge qatysty әrbir iste ózindik azamattyq ústanymdaryn bildirip, últ pen úrpaq qamy ýshin  ot pen sudan tayynbaytynyn talay dәleldegenin tústastarynan, sol oqighalargha kuә bolghandardan talay estip, bildik. Biraq әr isin mindet qylmaytyn aqyn onysyn eshkimge búldamaghan. 

        Jarnamagha elitpeytin, qyzmetin búldamaytyn qalamgerdin tәuelsizdigimizdin  dýmpui bilinip, kenes odaghynyn  temir perdesi syryla bastaghan tústa  búghaudaghy  últ ruhyn oyatugha orasan enbek sinirgenin  esten shygharmaghanymyz abzal.  Ol ózi ghúmyr keshken Taldyqorghan qalasyndaghy túnghysh qazaq mektebin ashugha jan ayamay kirisip, «Qazaq mektebine bala jinalmaydy», degen syltaumen  bilim oshaghyn ashugha tosqauyl qoymaq bolghan әkimshilik jýyenin jýykesin jýn týtkendey ete jýrip, әr qazaqtyn esigin erinbey qaghyp, bala jinap, bala jinap qana qoymay kóptegen otbasynyn últtyq ruhyn tiriltip, enseli qazaq orta mektebinin  shanyraghyn tik kótergenin beybit kýndegi eren erlik, asqaq azamattyq dep baghalamasqa  bola  ma?

         Sonday-aq, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyn janynan qúrylghan qazaqtyn kórnekti  qalamgeri  Oralhan Bókey jetekshilik etken  «Aqqústyn» yaghni, auyldaghy qazaq qalamgerlerinin úyym seriktestiginin Taldyqorghan ónirindegi bólimshesin basqarghan tústa  qazaq mәdeniyetinin, әdebiyetinin damuyna ólsheusiz ýles qosqanyn qalam ústaghan qauym jaqsy biledi.  Oghan sol kezdegi  auqymdy týrde ótkizilgen týrli mәdeniy-ruhaniy sharalar legi men osy seriktestiktin  atynan shyghyp túrghan «Shabyt» jurnaly dәlel.    

           Aqynnyn býkil minezi, ishki ruhtyq quaty, qayraty, jigeri, ústanymy, dýniyetanymy óleninde bolady emes pe?- dep  syrlasugha den qoydym.

         Adam bir sәt te oysyz ómir sýre almaydy. «Qaryn toydyru»  turaly    qarabayyr oydan bastap, irili-úsaqty, maqsatty-maqsatsyz oylar qu janyndy kýnine qyryq ret quyrdaq qylyp, mazandy alady emes pe? Búdan keyin sóz ónerin serik etken adamdardyn oyshyldyghy turaly aytyp jatudyn ózi artyq. Sonymen qatar aqyn – sezimnin ordasy. Oy men sezim qosylghanda, «minut sayyn miy qabyghyn myn qajap» qalamgerge qansha azap tartqyzady eken, ólshep kórse ghoy, shirkin! Sonday bir azapty kýydi sózimizge arqau bolyp otyrghan daryn iyesi: 

                   Qashqan oydy qaumalap qúryqty sap,

                   Bir qoragha qamadym úryp, túsap.

                   Birikpegen bastary bәtshagharlar,

                   Bir-birimen, sonda da, qyryq  pyshaq, – dep beynelepti.

  Sokrat degen danyshpan aytypty degen sóz bar: «Pendenin bәri filosof, menin olardan ayyrmashylyghym oylarymdy qaghazgha týsirip jaza alamyn». Shyndyghynda da, aqynnyn basqadan ayyrmashylyghy – adamdardyn ishki dilindegi tanym tetikterin tap basuynda bolar. Oghan bir ghana oydy ghajap ólenge aynaldyrghan sóz zergerinin qúdireti dәlәl. «Basymda neshe týrli oy bar», dep әrkim aytady. Onysy este qalmaydy, әser de etpeydi. Al, sol óli sózge jan bitirip, asau oygha qúryqty sap, úryp, túsap túrghan shayyr qúdiretine qalay bas iymeysin. Osy bir shumaq ólende auylda ósken qazaq balasyna tanys qanshama sóz bar.     

         Aqyndardyn halyq arasynda  orasan zor bedelge ie boluy onyn shynayy shyndyqtyn sólin sorghalatqan qalpy, nayzaday týyrep, aytatyn jerde ayta alatyn qasiyeti bolsa, ekinshi jaghynan olardyn quanysh pen qayghyny, shattyq pen múndy, izgilik pen parasatty jyrlap, ayarlyq pen aramdyqtyn, jamandyq pen jaqsylyqtyn qayshylyqqa toly shayqasyn óz jýreginen ótkizip baryp, oqyrmanyna nәri men әrin, tanymy men talghamyn úsynatyndyghynda bolsa kerek. Áben Dәurenbekov jyrlarynyn deni izgilikti tu etip, etnopedagogikalyq, etnopoetikalyq quatty barynsha mol sinirgendiginen  bolar shayyr shygharmalaryna zeyin salsanyz, shym-shymdap terenine tartyla beresiz. Onyn osynday orasan quatpen jazylghan erekshe qalamgerlik arynyn tanytqan, ken tynysty  anyz-dastandary «Aqqu ana», «Anshynyn zary», «Kisi kiyik», «Maraldyn qozyqasy», «Aqqútan jәne ýyrektin balapany» syndy kólemdi syujetti tolghaulary. Búl tolghamdy tuyndylardyn shymyrlyghy men kórkemdigi turaly tandy tangha úryp aytugha bolady. Al, bizdin aytpaghymyz shyryndy shygharmalardyn últtyq sana men sezimdi arqau etken taghylymdy týyinderi,  oqyrmanyn  asqaq adamgershiliktin shynyna jetelep otyratyn ghalamat quaty.  Al, múnday óshpes órnek salghan aqyn uaqyt ótken sayyn zeri ayqyndalyp, kórkemdigi kóz tartar jauharday jarqyray bermek.

         Balan kezde shayyr shygharmalaryn jatsynbay oqyp, janyma tez sinirip aluymnyn sebebi, onyn sózdik qorynyn meyilinshe qazaqylylyghynda, últtyq naqyshqa tolylyghynda eken ghoy. Myna bir óleni esinde jattamaymyn desende jattalyp qalady. Áben aqyn atauyn alty alashqa alaulatyp ala jónelgende osy qazaqy sóz qaynaryn meyilinshe móldektetip paydalanatyn qasiyeti ghoy.

       Múnday qazaqy túrmysqa qatysty beyneli sózderdi aqyn shygharmashylyghynan kóptep kezdestiruge bolady. Mysaly: «Kәri emen» turaly óleninde:

                   Ýndemegen qalpynda qarsy alady,

                   Jabaghyday  jalbyrap  әr   sabaghy.

                   Aq boranmen alysyp, aq dauylmen,

                   Kórinip túr qaljyrap, sharshaghany, –dep tógiltedi. Osy bir shumaq ólennin ón boyynan kәri emennin býkil tarihyn tanugha bolady emes pe? Kóz aldynyzgha kórinisi de kólbendep túra qalady. Ásirese, kәri emennin “jabyghyday jalbyraghan әr sabaghy” degen teneui óte sәtti tabylghan kórkemdik kestesi. Jabyghynyn ne ekenin jaqsy biletin jan, qanday sheberlik dep sýysinerine men kepil.

         Shalqar shabyt iyesinin kez kelgen ólenin oqysanyz, qazaqy minezdin, últtyq bolmysymyzdyn boyauyna qanyghyp shygha kelesiz. Tanday qaghasyz. Sýysinip túryp qalamger zerdeligine zeyin qoyasyz. Dәlel kerek pe? «Ata qonys» degen ólenin algha tartayyq. Búl ózi syujetti ólen. Qysqasha mazmúny bylay: Tanqurayly, býldirgendi Taldyesik betkeyinin bauyryn búrghylap,  bir top kenshi ken izdep jýr. Kezekti bir qoparylys kezinde qaydaghy bir qanghyghan tas osy jaylauda mal baghyp otyrghan Ormanbaydyn siyryn mert etedi. Kinәsin sezgen kenshi jigit keshirim súray keledi:

                   ... Bayqalmaydy renish aghada kóp,

                   Siyr jatqan entigip jaghagha kep.

                   Soyyp, etin taratty taudaghy elge:

                   «Ayaqty mal janymnan sadagha», dep.

 

                   Qyzyq-duman tabylsa, jeter tamaq,

                   Mal ashuy lezde keter tarap.

                   Keshirim súray kelgen kenshi jigit,

                   Bara jatty jarty qap et arqalap, – dep ayaqtalady.

     Osy bir ólennin ón-boyynda qazaqqa ghana tәn mәrttik, jomarttyq, asqaq adamgershilik, ýlken jýrekti jylylyq jatqan joq pa? Bayaghy kenestik kesimmen aytar bolsaq, oqymaghan, qaranghy, mal baghudy ghana biletin bizdin Ormanbaylarymyzdyn ózi osynday kesek túlghalar ghoy. Onyn ornynda basqa bireu bolsynshy kenshi jigit on ese ayyppúl tólep, júmysynan sógis alyp, sotqa deyin baryp, sandalyp qaytar edi. Múnyn barlyghy sayyp kelgende aqyn tanymynyn tamyry terende jatqandyghyn, ózinin shynayy bolmysty túlgha ekendigin, óz últyn, onyn әrbir salt–dәstýrin erekshe qadir tútatyndyghynyn belgisi emes pe?

Biraq osy sol kezge jat dýnie qazir biz ýshin qap týbindegi altyn sekildi. Aynalamyz ghalamdanyp, neshe týrli mәdeniyet miday aralasyp, kójedey bite qaynasyp jatqan tústa, Áben Dәurenbekov syndy últtyq boyauy qalyn qalamgerlerdin taghylymdy tuyndylary ghana qazaqylyghymyzdy qaqpaqyldan qorghap qala alady. Endigi bizdin mindet tolayym túlghasymen últshyl, biraq әldekimderdey jalt etpe ataq izdep úrandamaytyn, aqyryn jýrip, anyq basatyn enbegi dalagha ketpes shalqar shabyt, daraboz daryn iyelerinin shyryndy shygharmalaryn keninen nasihattap, jas úrpaqty tәrbiyeleude basty qúral etip paydalanu.  

       Áspetti aqynnyn kez kelgen shygharmasynda eldik múrat pen últtyq mýdde jalauy jelbirep túrady. Óytkeni ol qashanda tughanda dýnie esigin ólenmen ashatyn jany jomart, yrysy júghysty, adaldyqty temirqazyq etken júrttyn ózine degen ystyq yqylasyna arqa sýyep, emin-erkin tildesip otyrghan.

                            Jýregi – jýzge jekjat, myngha bauyr,

                            Esimnen bir ketpeysin tughan auyl.

         Nemese:

                            Manghazym, maqtanyshym, maqúldarym,

                            Aghalar shetterinen aqyl-daryn.

                            Jýrmisin aman-esen auyl-aymaq,

                            Et bauyr, etenedey jaqyndarym.

 

         Áben aqyn  poeziyasy — qazaqy quatty boyyna barynsha sinirgen kenistiktin kesteli de desteli,  qúdiretti sóz nәrimen suarylghan shygharmalar jiyntyghy. Sodan da bolar bir qaraghanda jatyq, qarapayym kórinetin onyn ólenderi jan-jýregine shym-shymdap engen sayyn kórkemdik pen  teren  tanymnyn  túnbasyna bayqatpay tarta jóneledi. Sebebi aqyn jyrlary arqyly biz kirlenkirep qalghan kónilimizdin búlaq kózin tazalap, aqiqat әleminde seruen qúramyz. Al qyzaryp, súrlanghan yntyq jandar aqyn jyrlary arqyly gýlzar sezimnin tenizine boylap, móldir inkәrliktin  patshalyghynda dәuren keshedi. Seziminizdin quatyn tekserip kórginiz kele me? Endeshe “Mәdinany” oqiyq:

                   Sausaghyndy sausaghym sipap edi, Mәdina,

                   Sausaqtaryn ne degen shipaly edi, Mәdina.

                   Kýlimdegen kózinnen kýn kóringen, Mәdina,

                   Kóre almaydy ol kýndi kim kóringen, Mәdina.

         Búl móldir peyildin órisimen shyrmalghan tәtti jyrdyn bir ýzigi ghana. Tamsanyp qaldynyz ba?   Áben aqyn jyrlary kil osynday tamsantulardan túrady. Sheberlik shetindigi degeniniz osy bolar. Osynshama qaymaqty qasiyet, minsiz móldirlik, kirshiksiz kónil, aqjarqyn arman, pәlsapashyl parasat, órnekti óre, zerli zeyin aqyn boyynda qalaysha toqaylasty eken? Múnshalyq asyl qazynany jinau ýshin qanshama  qajyr-qayrat teri tógildi eken? Asyldy jasyqtan ayyryp, torta qaynatqanday tozanynan tazalap, tal boyyna talghammen jinauda izdenimpaz jangha kimder kómekke keldi eken?

Sóytsek múnyn jauabyn shalymdy shayyr әldeqashan «Úlytaugha shyqtyn ba?» óleninde aytyp qoyypty:

                   …Úlar etin jegem joq, Úlytaudy kórmedim,

                   Ólen boldy jasymnan, kestelegen, órgenim.

                   Qyzyl tildin shesheni, qara sózdin kósemi,

                  Bolmaghanmen, әzirge namysymdy bermedim.

                   Aghayynnyn aldynda jasyrmaymyn minimdi:

                   Bola almadym, әriyne, júrttan asqan bilimdi.

                   Sýtpen singen sýyekke, qangha singen qaghazsyz,

                   Asylyndy ardaqtap, kesteledim  tilindi,

                   Joghaltpadym tilimdi.

                   Osy tilmen kelemin ózderindi ókshelep,

                   Jighanymdy beremin osy tilmen kestelep.

                   Oylanamyn kýnimen, tolghanamyn týnimen,

                   Júmyr basty pendenin jýregine jetsem dep.

         Sýtpen sýyekke, qangha qaghazsyz singen babalar múrasynyn mirasqory Áben Dәurenbekovtin: «Júmyr basty pendenin jýregine jetsem»,- degen armany  býginde sanalar tórinde saltanat qúryp, uaqyt leginde jónkilip barady.

           Aqyn múrasyn qadirleytin jyr sýyer qauym  jeterlik.  Qazaqtyn belgili aqyny Áben Dәurenbekovpen jezde, baldyz bolyp әzili jarasyp jýretin, «sóz qadiri –óz  qadirim» dep biletin, jezdesine kezekti bir retki әzilde  sózden tosylyp, ayybyna «óti joq mal» tólep jýretin  Ahmet Kendirbekúly ózinin baspadan shyghyp bara jatqan kitabynyn ornyna Áben Dәurenbekovtyn «Tandamaly  jinaghyn» ózi qúrastyryp, jәne bir baspagha taghy tapsyrys berip  estelik jinaghyn   shygharugha atsalysqandyghy Áben múrasynyn qadirin taghy bir asyrghanday. Oblys әkiminin kenesshisi, belgili aqyn Ahmet Kendirbekúly aghamyzgha Jarkent júrtshylyghy jәne qalamgerler qauymy atynan ýlken alghysymyzdy bildiremiz.

          Al dýnie janaryndaghy aqyn kemesi asqaq poeziyanyn mәyegin betke alyp, jelkenin jelmen jelbiretip jýytkiydi. Ol sonda mәngi mekendep qalmaq.

Erghazy MANAPÚLY,

aqyn, «Ábdirashtyn   Jarasqany»

 atyndaghy syilyqtyn laureaty, Qazaqstan Jazushylar odaghynyn mýshesi.

Taldyqorghan qalasy.

Abai.kz 

0 pikir