«Súraq-Jauap» atty internet-resursynda Ýkimettik emes úiymdardy (ÝEÚ) damytu salasynda sarapshy, Qazaqstannyng Azamattyq aliyansynyng basshysy Núrlan Erimbetov qonaqta bolyp,  oqyrman tarapynan kelip týsken súraqtargha jauap berdi.

 1.Qazaqstan Azamattyq aliyansynyng maqsaty, atqaryp jatqan qyzmetterine toqtalyp ketseniz?

- Qazaqstannyng Azamattyq aliyansy – týrli qoghamdyq úiymdardyng bastamalary boyynsha qúrylghan zandy túlghalardyng iri birlestigi. Qazirgi kezde Azamattyq aliyans elimizdegi 500-den astam ÝEÚ-lardy biriktirip otyr.

Bizding basty maqsatymyz –qoghamnyn, ÝEÚ-lardyng mýddelerin qorghau jәne bildiru, týrli dengeyde – biznes qúrylymdar, әkimshilikter, Ýkimet, Parlament, halyqaralyq úiymdargha olardyng mýddelerin jetkizu.

Bizding manyzdy baghyttarymyz – әr  eki jyl sayyn – Ýkimet pen әkimder ÝEÚ-lardyng aldynda esep beretin Azamattyq forumdy úiymdastyru. Sonday-aq biz jemqorlyqpen kýres, ýkimettik emes úiymdar jelisin kóbeytu, Qazaqstandaghy ÝEÚ-lardyng baylanystaryn kýsheytu jәne ÝEÚ-lardyng korporativtik etikasyn damytumen ainalysamyz. Búl baghyttaghy bizding júmystarymyzdyng biri ÝEÚ-nyng ar-újdan Kodeksin dayyndau – búl ÝEÚ-gha teris baghyttaghy bәsekelestikten bas tartyp, óz qyzmetterin kәsiby dengeyde jәne naqty bir salalarda jýrgizuin úsynady. Sonday-aq, ýkimettik emes salada әleumettik qyzmetterding standarttaryn dayyndau iydeyasyn qolgha aludamyz. Búl mәselelerding barlyghy salanyng ary qaray damuy ýshin manyzdy.

Qazirgi kezende biz ýshin basty tapsyrma – ÝEÚ-dy qarjylandyru boyynsha zangha ózgeris engizu. Biz búl rette granttar men jýldelerdi bólu, sonday-aq ÝEÚ-lar ýshin qarajat bólu konkursyn ótkizu sharttaryn azaytu úsynylady.  

Qazirgi kezde búl zang qogham jәne Azamattyq aliyans tarapynan maqúldanyp, Ýkimetting qarauyna úsynyldy. Biz biylghy jyly osy zannyng qabyldanuyna qol jetkizbekpiz. 

2. Euraziyalyq odaqqa kózqarasynyz qanday? Ýkimettik emes úiymdar júmysy qalay bolmaq?

- Mening kózqarasym boyynsha, ÝEÚ-nyng shekarasyn kenituge yqpal etetin odaqtardyng bolghany jaqsy. Týrli shekteulerdi alu jәne Evraziyalyq odaq kóleminde әleumettik ýderisterge qatysu sharttarynyng qysqartyluy ÝEÚ-gha seriktestik ornatyp, tәjiriybe almasu, jana bastamalardy kóteru ýshin ýlken mýmkindik beredi.

3.Qalay oilaysyz ýkimettik emes úiymdardyng shetelden qarjylandyryluy dúrys pa?

-ÝEÚ әleumettik salada kýndelikti adamdardyng problemalaryn sheshumen ainalysady. ÝEÚ-gha mýshe adam saudager emes, ol kóldeneng tabys taba almaydy. Sondyqtan, múnday iygi iske kez-kelgen kómek manyzdy jәne qajet. Eger, shetelden qarajat alyp, qoghamgha kómektesip, týrli mәselelerdi sheshuge yqpal etse – búl óte jaqsy. Mening pikirim boyynsha búl istegi basty nәrse – óz eline kesirin tiygizbeu. ÝEÚ-gha sheteldik demeushilerding qay kezde shyn mәninde kómekteskisi keledi, qay kezde ÝEÚ-nyng qolymen bizding qoghamgha jәne azamattarymyz ýshin paydasy joq, jeke kózqarastaryn tyqpalaghysy keledi. Biz mine sony bilip otyruymyz kerek.  

4. Jastardyng sayasy belsendiligi men azamattyq pozisiyasyna kóniliniz tola ma?

- Men jastar sayasatynda jәne elimizding órkendeui ýshin júmys istep jýrgen kóptegen jastardy bilemin. Statistika boyynsha qazaqstandyq ÝEÚ-nyng 45% -y jastar úiymdary. Múnday azamattyq belsendilik quantady. Jastar úiymdary – jas azamattar ýshin óte jaqsy mektep.

Áriyne, negativti nәrseler de bar. Qoghamnyng qoldauy men maqúldauyn kórgen son, jas belsendiler burokrattar men mәnsapqorlargha ainalady. Sonday-aq, jas kóshbasshylargha úsynysym bar – óz qyzmetterinizdi qalalardaghy oqu oryndarymen shektemey, auyldaghy jastarmen de bólisip, belsendi júmys istegenderinizdi súraymyn. Biraq, jalpy  alghanda jastar úiymdary qoghamda belsendi, maqsaty biyik jastardy tәriybeleuge ýlken ýles qosyp otyr dep sanaymyn. 

5. Memleket tarapynan qoghamdyq qorlargha, úiymdargha bólinetin granttardyng týrleri men kólemin aita alasyz ba?

- Qazir memleket aghymdaghy zang boyynsha ÝEÚ-nyng kýshimen jýzege asyrylatyn әleumettik jobalardy qoldau ýshin memlekettik tapsyrys jasaydy. Búl rette memlekettik qarajatty ÝEÚ-lar tek memlekettik qyzmet ýshin júmsaydy. Jeke damulary ýshin búl qarajatty júmsaugha zang mýmkindik bermeydi. Jyl sayyn memlekettik budjetten memlekettik әleumettik tapsyrys ýshin 6 milliard tenge bólinedi. Búl qarajatqa ortasha alghanda býkil elimiz boyynsha 1000-1200 әleumettik joba jýzege asyrylady.

Bizding zandarymyzdaghy basty mәsele – sheteldegidey granttardy memleket bólmeydi. Múnymen qatar sheteldik granttardy memlekettik әleumettik tapsyryspen salystyrghanda ÝEÚ-lar qyzmetti oryndaghany ýshin de, sonday-aq ózderining damuy ýshin de  júmsay alady.

Búl rette Azamattyq aliyans qazirgi «Memlekettik әleumettik tapsyrys turaly»  zangha ózgerister dayyndady. Biz búl úsynystar zangha engizilse, ÝEÚ-ny qarjylandyru jәne syiaqylar beru ýshin bólinetin qarajatty ÝEÚ-lar maqsatty tapsyrysty da, jeke damuy ýshin de júmsay alatyn bolady  dep oilaymyz.

Sonday-aq, biz ÝEÚ-lar ýshin konkurstardyng sharttaryn qysqartu jәne ashyq, memlekettik organdardan tәuelsiz boluyn úsynamyz. Búl ýshin qor týrindegi ortaq operator qúrylyp, onyng kómegimen konkurstar úiymdastyrylyp, ÝEÚ-lar arasynda memlekettik granttar bólinui kerek. Ortaq qor arqyly qarjylandyru tәjiriybesi shetelderde  tabysty jýzege asyryluda jәne búl bizding ýkimettik emes salada da júmys isteui tiyis. 

6. Ýkimettik emes úiymdardyng qyzmeti memleket tarapynan baqylanuy kerek dep oilaysyz ba?

- Eger sheteldik tәjiriybege kóz jýgirtsek, kóptegen Batys elderinde ÝEÚ qyzmeti qarjylandyru túrghysynan baqylauda ekenin bayqaugha bolady. Fransiyada, Germaniyada, AQSh-ta jәne Úlybritaniyada óz tabysyn jasyratyn ÝEÚ ýshin óte ýlken jauapkershilik jýktelgen. Búl dúrys, sebebi qogham ÝEÚ-gha senim artady, oghan erekshe mәrtebe berip, qyzmeti boyynsha týrli jenildikter qarastyrady. Búl iste onay tabysqa qol jetkizem deytinderge jol bermeu kerek.

Bizde de qogham ÝEÚ qarjysynyng qalay júmsalyp jatqanyn bilui kerek dep sanaymyn, sebebi olar negizinen salyq tóleushiler qarjysyna ómir sýredi. Qazaqstan ýshin, mening oiymsha, atalghan baghytta AQSh tәjiriybesin alghan dúrys. Búl elde ÝEÚ-lar óz jobalary jәne memlekettik qarjynyng qalay shyghyndalyp jatqany turaly aqparat jariyalaytyn barlyq azamatqa qoljetimdi mәlimetter bazasy bar.

7. Azamattyq qoghamnyng qalyptasuynda ýkimettik emes úiymdardyng basym ról oinauy kerek qoy. Bizdegi úiymdardyng osy baghyttaghy júmystary turaly ne aitasyz?

- Býgingi kýni Qazaqstanda 30 mynday úiymnan túratyn ýkimettik emes sektor bar. Tәuelsizdik jyldary ÝEÚ ómirding barlyq salalaryna bas súqty dese de bolady. Biz týrli qúrylymdar júmysy men gharyshqa úshudan bastap lankestikke qarsy kýreske deyin aluan týrli mәselelerdi sheshuge at salysamyz.

Áriyne, әrkim azamattyq belsendilik tanytyp qoghamdaghy eng ózekti mәselelerdi sheshuge kómektesui kerek. Meninshe, búl rette densaulyq saqtau salasy, mýgedekterge, qarttargha kómek, qiyn jasóspirimderdi tәrbiyeleu baghytyndaghy mәseleler eng manyzdylary. Qazirding ózinde elimizde búl salalar boyynsha kóptegen kәsiby iri assosiasiyalar men ÝEÚ odaqtary júmys istep jatyr.

Qoghamda qazir azamattyq qogham instituttary róli turaly naqty týsinik qalyptasqan jәne kóptegen mәseleni memlekettik organdargha qaraghanda bizge sheshu onayyraq. Biz qarapayym azamattardyng jaghdayyn bilemiz, kýn sayyn olarmen betpe-bet júmys isteymiz, sonymen qatar qoghamdyq baqylau institutyna audarylatyn nazar ÝEÚ-lardyng belsendi týrde júmys isteuining arqasynda kez kelgen týitkildi mәseleni sheshuge kómektese alady.

Mysal retinde memlekettik әleumettik tapsyrysty jariyalau boyynsha bayqau ótkizu barysynda ÝEÚ-gha aldyn-ala qarajat bólu mәselesin sheshudegi Azamattyq aliyanstyng atqarghan isin keltire alamyn. Osy jyldyng mamyr aiyna deyin ÝEÚ әleumettik jobalardy jýzege asyru barysynda aldyn-ala qarajat almaytyn, sәikesinshe ýkimettik tapsyrys boyynsha әleumettik jobalardy jýzege asyru barysynda qaryzgha batatyn.  Alayda, bizding belsendi týrde jýrgizilgen qoghamdyq kampaniyamyzdyng arqasynda búl mәsele óz sheshimin tapty.

8. Ýkimetting ýkimettik emes úiymdargha memlekettik tapsyrysy turaly aityp bere alasyz ba?

- Memlekettik әleumettik tapsyrys turaly besinshi súraqqa jauap beru barysynda aityp ótkenmin. Tek memlekettik әleumettik tapsyrystyng ÝEÚ ýshin qarjy bólude tym ebedeysiz ýlken jýie ekenin jәne jetildirudi qajet etetinin qosa keteyin. Azamattyq aliyans búl mәseleni sheshu boyynsha zannamalyq bastamalar kóteru arqyly júmys istep jatyr.

9. Bayaghyda «Aytpark» dep atalatyn pikir almasatyn alanynyz bolyp edi. Sonday alang qazir kerek dep oilamaysyz ba?

- Búryn bireui bolyp edi, qazir basqasy bar. Men Astana telearnasyda «Otkrytaya studiya» baghdarlamasyn jýrgizemin. Jana jyldan bastap Astanada men qúrghan «Ekspert» atty jana pikirtalas kluby júmys istey bastaydy. Búl joba da týrli qoghamdyq manyzdy taqyryptardy talqylaugha baghyttalghan.

Sonymen qatar, men jolgha jii shyghamyn, aimaqtarda elmen kezdesemin. Azamattyq aliyans júmysy týrli mәseleler boyynsha qoghamdyq diskussiyalargha qatysugha mýmkindik beredi. Búghan qosa problemalardy zertteu jәne sheshimin tabu boyynsha júmys isteytin ýlken komandamyz bar. Mysaly, Azamattyq aliyans bazasynda jeti salalyq komiytet qúryldy, olardyng әrqaysysy densaulyq saqtau, bilim, jastar sayasaty, TÝSh mәseleleri jәne taghy basqalar boyynsha jeke dialogtyq alang bolyp otyr.

Osylaysha mening «Aytpark» ayasynda jýrgizgen júmysym qazir mýldem basqa dengeyge shyqty jәne búrynnan da kóp mәseleler sanyn qamtyp otyr.

10. Azamattyq aliyanstyng mýshesi bolu ýshin ne isteuge bolady?

- Azamattyq aliyans – zandy túlghalardyng birlestigi, basqasha aitqanda úiymdar birlestigi. Eger sizding óz úiymynyz bolsa, ótinish tapsyra alasyz, osydan keyin Jarghygha sәikes Azamattyq aliyans Kenesi sizding ótinishinizdi qarastyryp, úiymdy Aliyans mýshesi retinde qosu mәselesin sheshedi. Sonymen qatar, әr oblysta bizding aimaqtyq ókildikterimiz bar, olar da men jogharyda aityp ótken prosedura boyynsha mýshelikke qabyldanady.

11. Jastar sayasatyn memleket dúrys jýrgizip otyr dep oilaysyz ba?

- Eger jastar ary qaray jetilu ýshin, ýlken ómir bastauy ýshin jaqsy mýmkindikterge ie bolyp otyrsa, onda memleketting jastar sayasaty dúrys degen sóz. Búl baghytta bizde belgili bir tensizdik bar. Qala jastary ýshin auyl jastaryna qaraghanda mýmkindik kóbirek. Yaghny sayasatqa ózgerister engizu qajet.

Jalpy qazir memleket ortalyq dengeyde bolsyn, jergilikti dengeyde bolsyn jastar úiymdarynyng júmysyna az qarajat bólip otyrghan joq. Elimizde Qazaqstan jastarynyng kongresi bar, basqasy bar, týrli jastar úiymdarynyng ýlken jelisi júmys istep jatyr, arnayy zang da bar, jastarmen júmys isteuge baghyttalghan Bilim jәne ghylym ministrligi men әkimshilikter janyndaghy departamentter men basqarmalar da jeterlik. 

Jastar sayasatyna memleket ýlken nazar audaruda, endigi kezekte, mening oiymsha, osy baghyttaghy júmysty qadaghalaytyn qoghamdyq baqylau kerek. Ásirese, memlekettik әleumettik tapsyrystardyng jýzege asuyn erekshe atap óter edim. 

12. Mәdenit pen sport salasynyng bir ministrlikte bolghany turaly ne oilaysyz? Jalpy ýkimettegi songhy  reorganizasiya turaly oiynyzdy bilsek dep edim.

- Mening oiymsha, múnday sheshim sheneunikter sanyn qysqartu qajettiliginen kelip tuyndap otyr. Atalghan reforma memleket pen qogham ómirine qanday ózgerister alyp keletinin aldaghy uaqytta kóremiz. Kýte túrayyq.

13. Sizdi feysbuk pen tvitter әleumettik jelilerinen izdep kórdim. Tappadym. Bәlkim, dúrys izdemegen bolarmyn. Áleumettik jelilerde barsyz ba? Eger atalghan eki әleumettik jelide jәne basqa da әleumettik jelilerde bar bolsanyz, onda ózinizding paraqshalarynyzgha silteme bere alasyz ba?  Qazir Qazaqstanda qoghamdyq pikir qalyptastyruda әleumettik jelilerdi paydalanudyng kýshengi anyq bayqalady. Eger әleumettik jelilerde joq bolsanyz, ne bar bolghanynyzben jýieli týrde jýrgizip otyrmaghan bolsanyz, onda sizge búrynghy «Aytparktin» jetekshisi retinde býginde nelikten búqaramen baylanysty jenildetetin әleumettik jelilerde belsendi bolmasqa?

-         Men jolgha jii shyghamyn jәne adamdarmen betpe-bet sóilesemin, sosyn Internet pen kompiuterge uaqytym joq. Tikeley kezdesip otyryp, әngime-dýken qúrghangha eshtene jetpeydi dep sanaymyn jәne osy erejeden auytqymaugha tyrysamyn.

14. Qazaqstandaghy sayasy ahualgha әleumettik jelilerdegi (dәliregi feysbuktaghy) týrli posttargha qarap sipattama bergen uaqytta, islam dini ústanymyndaghy top pen tәnirshildik ústanymdaghy toptar arasynda kýresting bar ekeni bayqalady. Osy eki top arasyndaghy taytalastyng bar ekendigi ara-túra feysbuktaghy posttardan kórinip qalyp jatady. Osy eki toptyng mýddesindegi sayttar da ashylyp jatyr. Bәlkim, búl qate payymdau boluy da mýmkin.Osynday toptar bar ekeni rasymen de anyq bolyp, búlardyng arasyndaghy kýres jalghasa beretin bolsa, nәtiyje qanday boluy mýmkin? Álde múnday toptar mýldem joq pa?

- Búl súraq mening qúziretimde emes.

16. Ýkimetting qazirgi júmysyna kóniliniz tola ma? Ministrlikter men agenttikter sanyn qysqartu jәne biriktiruden naqty qanday payda bolmaq?

- Kenestik әzil klassikasyn eske týsiretin bolsaq, Ýkimet ne bolghan kýnde de әiteuir bәrine kinәli bolyp shyghady. 

Taza mening pikirime kelsek, men belsendi azamattyq ústanymdy jaqtaymyn, yaghny barlyq prosesterge aralasu men óz ómirimizdi qúrugha barynsha ýlken ýles qosudy qoldaymyn. Eshtenege aralaspay, bizding baquattylyghymyz ýshin júmys istep jatqan Ýkimetti me, basqany ma syrttan synap-mineu qolymnan kelmeydi. Jurnalist retinde de, Azamattyq aliyans jetekshisi retinde de men shamam kelgenshe ómirimizdi jaqsy jaqqa ózgertuge tyrysamyn.

Abai.kz